• English pages
    • CoR & EstCoR 2019
    • The Club of Rome Supports Global Student Climate Protest 
  • Eesti Rooma Klubi (ERK)
    • Eesti Rooma Klubi MTÜ Põhikiri
    • Toimkonnad
      • Keskkond, loodus ja kliima
      • Rahvatervis
      • Meedia
    • Presidendid
    • Meie autorite raamatuid
    • Soovitusi uurimiseks
      • Ringmajandamine
  • Hooaeg 2020
  • Hooaeg 2019
    • Eesti 2035 – kas Eestil on tulevikku?
      • E. Terk: Eesti 2035 – mis toimub ja mida sellest arvata?
      • M. Gallagher: Estonia Should sell its people
      • J. Vilo: Teadus ja kõrgharidus 2019
      • Dr. Mardna: Kelle asi on tervisekassa?
    • Rooma Klubi – kas tsivilisatsioon tõesti hukkub?
      • Miks Maa kliima soojeneb?
    • EU Grupp
  • Hooaeg 2017-2018
    • Rooma Klubi 50
    • Aastaraamat ERKAR 2018/2019
  • CoR Raportid
    • Sinimajandus 2018
    • Come On! 2018
    • Seneca efekt 2017
    • Ugo Bardi 2014
    • 2052 (2012)
    • Valitsemise võimekus 2001
  • Konverentsid
    • Aastakonverents 2018
    • Kõnekoosolek 2017
    • Eesti Rooma Klubi avatud koosolek 2015
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2014 (videod)
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2011
    • Eesti Rooma Klubi konverents 2009
    • Eesti Rooma Klubi aastakonverents 2008
    • Rooma Klubi rahvuslike ühenduste Euroopa konverents 2008
    • Rooma Klubi Euroopa rahvuslike ühenduste aastakonverents 2005
  • Kontakt
    • Liikmed
    • Presidendid
    • Liikmetele
    • Rahvatervis
    • Meedia
    • Keskkond, loodus ja kliima

Eesti Rooma Klubi

~ Estonian Association for the Club of Rome

Eesti Rooma Klubi

Tag Archives: tervis

Elu koos koroonaga: tasa ja targu – N. Kalikova

26 Laupäev sept. 2020

Posted by Eesti Rooma Klubi in artikkel, avaldus, üldinfo, meedia

≈ 1 kommentaar

Sildid

COVID-19, Eesti riik, Kalikova, rahvas, tervis, viirus

Loo avaldas ka Õhtuleht. Täname.

Nelli Kalikova – arst, infektsionist ja epidemioloog, Eesti Rooma Klubi liige

Taas on teenindajate näo ette ilmunud kaitsvad „keevitaja maskid“,  
vaikselt on hakanud sulguma riigi toimimiseks vajalikud ja harjumuspärased  
suhtluskohad. Igapäevased uudised toovad tagasi mälestusi kevadest.

Koroonaepideemiast on juba nii palju kirjutatud, et keegi ei viitsi enam lugeda. Igapäevased nakatumise numbrid ajavad nõrganärvilised ahastusse ja paanikasse. Hirm kevadise lockdown’i, ehk riigi lukku panemise ees mõjub ka rahulikumale inimesele masendavalt, sest kõigil on värskelt meeles toitlustus-, majutus- ja muude asutuste sulgemine, paljude inimeste tööta jäämine, nüüd juba ka koondamised, õpetajate ja vanemate õudusunenägu ehk distantsõpe.

Epidemioloogiline olukord

Ohjade lõdvemaks laskmise tulemusena näeme aeglast kuid järjekindlat nakkuse taseme tõusu. Seda nimetatakse ekslikult „teiseks laineks”. Seda teist lainet pole olemas – praegune tõus on vastukaja epideemiavastaste piirangute mahavõtmisele. Ees ootab sügis-talvine respiratoorsete nakkuste sesoonne (hooajale iseloomulik) tõus nagu seda on olnud igal aastal gripi ja teiste piisknakkuste osas, ainult et nüüd lisandub koroona.

Epideemiavastaste abinõude olukord

Praegust nn epideemiavastast tööd nimetaksin ma peataolekus siblimiseks. Ühed lõdvendavad epideemiavastaseid meetmeid, teised nagu Tallinn, karmistavad; Terviseamet ajab nõrkemiseni taga nakatunutega kokku puutunute kontakte, Sotsiaalministeerium koos oma ametnike armeega säilitab stoilist rahu, nagu see kõik poleks nende asi. Piiriülest liikumist kord keelatakse, kord lubatakse, tuginedes väga küsitavale näitajale nagu nakkuskordaja, mida mõjutavad mitmed subjektiivsed asjaolud, näiteks tehtud testide arv. Uus sõna koroonavastases võitluses on alkoholimüügi piirang, mis rahvatervise mõttes pole paha, kuid mõju epideemiale on väga ja väga kaudne. Samal ajal peetakse üle Eesti umbsetes ja rahvarohketes klubides/baarides pidu, tekitades uusi ja uusi koroonakoldeid. Meil on riiklik koroonaepideemia vastane nõukoda, kuid ka sealt ei tule esialgu midagi konkreetset peale nakkuse numbrite konstateerimise ja kommenteerimise meil ja mujal. Epideemiaga „võitlevad“ kõik peale asjatundjate: Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, poliitikud, erakonnad, …

Rahvusvahelised kogemused aitavad

Koroona pandeemia kogemus ja õppetunnid on väärtus, millest on ka meil palju õppida. Kõik jalgrattad on juba leiutatud ja meil on vaja lihtsalt parimad ja efektiivsemad praktikad ellu viia. Üks tunnustatud Covid-19 asjatundja on nt Tomas Pueyo – kes viitsib, lugegu tema epideemiaülevaateid, mis on ka Eesti keeles avaldatud. Pueyo osalemisel on hiljuti avaldatud artikkel[1], mis analüüsib paljude riikide käesoleva epideemia vastaseid meetmeid, hinnates neid „cost-effective“, ehk hinna ja tulemuslikkuse koosmõju alusel. Meil jääb ainult see väga kasulik teave üle võtta:

  1. Odavuse ja kasulikkuse tipus on maskide kasutamine ja kätepesu. Mõlemat tuleb teha mõistusega: mask ei tohi kaelas rippuda, õues teda kasutada pole mõtet. Käsi pestakse mitte lõputult, vaid siis, kui vaja: enne toidu tarvitamist, peale WC-d jne. Mõlemast meetmest on kasu ka teiste haiguste puhul – mask-respiratoorsete-, kätepesu soolenakkuste vältimiseks.
  2. Teisel kohal on kiire nn „contact tracing”, ehk see, millega praegu hoolega tegeleb meie Terviseamet jälgides kõiki nakatunute kontakte ja korraldades leitud juhtude isolatsiooni. Need on efektiivsed kuid veidi kallimad abinõud. Uuringud on näidanud, et kontaktide leidmine ja isoleerimine on ligi 4 korda tulusam kui koolide kinnipanek.
  3. Kolmandal kohal on tervishoiutöötajate täielik koroonavastane varustatus ja kui selleks tekib võimalus, varajane vaktsineerimine.
  4. Kodune karantiin ja antikehade taseme tõusu lootus populatsioonis on kõige väiksema efektiivsusega meetmed.
  5. Sotsiaalne distantseerumine, sealhulgas töökohtade ja koolide kinnipanek on efektiivsed kuid väga kallid ja selle tõttu summaarselt annavad kõige madalama tulemuse (hinna ja tulemuslikkuse koosmõjus).
  6. Mis annab veel parema tulemuse:
  7. meetmete kombinatsioon on tulusam, kui üksik meede;
  8. kõik koroonavastased meetmed aitavad ühtlasi vähendada ka teiste respiratoorsete viiruste mõju ja mida varem nendega alustatakse, seda parem on tulemus.

Mida on Eestile praegu vaja?

Rahvale on vajalik selge ja kõigile arusaadav sõnum selle kohta, et mida teha, millal teha ja kuidas teha. Kui seda ei ole võimeline tegema praegune otsustajate seltskond, siis kutsuge vähemalt tagasi selge mõistusega ja otsustusvõimeline Arkadi Popov või palgake välismaalt kalli maksumaksja raha eest mitte mõni kahtlane advokaadibüroo vaid tark ekspert Covid-19 alal.

Tuleb koostada lühike kuid selge koroonavastaste meetmete loetelu, mis tugineb rahvusvahelisele praktikale, kus on selgelt näha prioriteetsed ja kõige efektiivsemad abinõud, mida teha teatavaks üldsusele mis praegu kobab pimeduses ja ei tea mis milleks vajalik.

Eesti rahvas on rahulik, massihüsteeriasse naljalt ei lange. Kuid rahva kannatus ei ole lõputu ja ebakindlus, hirm teadmatuse ja ebamäärase tuleviku ees viib stressi ka väga tasakaalukad inimesed. Kuidas see mõjutab kasvõi tuleviku rahvastikurännet ei saa me kunagi teada. Eestlaste talupojamõistus ja loomulik rahvusest tingitud distantsi pidamine on need iseloomujooned, mis aitavad meil koroonast jagu saada.

Ikka tasa ja targu, vajalik on vaid asjatundliku suunist, kuidas ühes või teises situatsioonis õigesti käituda. Nii lihtne see tegelikult ongi.


[1] Evidence-Based, Cost-Effective Interventions To Suppress The COVID-19 Pandemic: A Systematic Review

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Meeldib Laen...

Koroona-exit rohujuure tasandil – N. Kalikova

05 Teisipäev mai 2020

Posted by Eesti Rooma Klubi in artikkel, üldinfo, prognoos

≈ Lisa kommentaar

Sildid

Corona, Eesti riik, exit, Kalikova, koroona, tervis, viirus

Dr Nelli Kalikova, Eesti Rooma Klubi liige

45-aastase kogemusega infektsionisti ja epidemioloogi tähelepanekuid seoses koroonaepideemiast väljumisega

Jälgi viiruse levikut

Kaks kuud oleme elanud eriolukorra tingimustes ja tänu meie rahva mõistlikule suhtumisele üldiselt hästi hakkama saanud. Sotsiaalne isolatsioon osutus väga efektiivseks nakkuse leviku peatamisel. Esimesed nädalad, tänu uudsusele, kehvadele ilmadele ja hirmule nakkuse ees olid talutavad ja harva, kui neid isolatsioonireegleid rikuti.

Kuid põhjamaisele inimesele toimib kevadine päike vastupandamatult – tung saada toast välja päikese ja värske õhu kätte on tugevam kui kõik keelud ja käsud. Seetõttu tahaksin anda inimestele mõned lihtsad näpunäited, kuidas oma elukvaliteeti parandada, samas viiruse levikut soodustamata.

Toodud soovitused põhinevad eluaegsel nakkushaigustega tegeleva arsti kogemustel ja loodetavasti aitavad nii meie kaaskodanike kui ka epideemiatõrjega tegelevaid ametkondi võimalikult valutult koroonaepideemiast väljuda.

Jätka lugemist →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Meeldib Laen...

Dr. Bernardino Ramazzini

09 Reede aug. 2019

Posted by Eesti Rooma Klubi in avaldus, üldinfo, klubi ettekanne, seminar

≈ Lisa kommentaar

Sildid

arvamus, Paide, rahvas, tervis, vastutus, Viir

Märkmeid Dr. Bernardino Ramazzini külaskäigust
Paide Arvamusfestivalil 2019

Üles tähendatud Doktori õpilase ja mõttekaaslase Dr. Ragnar Viiru poolt

Paide arvamusfestival 2019 üllatas külastajaid ilmselt erineval viisil. Paljudele jäi aga silma Dr. Bernardino Ramazzini külaskäik. Auväärne 17-18. sajandi entusiast on tuntud, kui kutsehaiguste ravi ja profülaktika isa, st mees, kes hakkas rääkima mitte ravimisest vaid haiguste ja tööõnnetuste ennetusest. Seega on tegemist väga uue uurimissuunaga, kuigi see, et teatud haigused on otseselt seotud mingite ametitega ja tegevstega, oli teada juba varases Egiptuses ja Rooma riigis.

Ka 300 aastat tagasi oli igas linnas ja külas neid, kes istusid end haigeks kui kirjutades oma leiba teenisid. Nüüd istuvad nad sõrmi klõbistades igas majas ja toas, ka teed-, vett- ja õhkupidi kihutavates karpides, noored ja vanad, ikka end haigeks istudes. Nagu 300 aastat tagasi.

  • Kui palju lubatakse sinul istuda?
  • Head mõtted ei tule istudes, teadsid targad
  • Kas liigute piisavalt?
  • Noored tervisekaitsjad
Töö noortega on olnud auväärse doktori jaoks alati oluline – kui tema noorusajal oli oht, et raske töö võib rikkuda lapse tervise, siis nüüd võib seda veel kibedamat teha hea elu.

Tervist säästvast tasuta soovitusest – tõusta sageli istumast püsti – poleks keegi nende sajandite jooksul nagu kuulnudki.

Ramazzini

Doktor sai aga pettumusest üle, täitis Hippokratesele antud vannet ja jagas taaskord oma mõjusat nõuannet. Festivali päevadel rääkis auväärne lisaks ka parlamendi asespiikri Heli-Valdor Seederi, endise ministri Riina Sikkuti, ministrite Mailis Repsi ja Tanel Kiigega. Kõik nad pidasid heaks plaani algatada Eestiski tervist säästev istumast ülestõusmise aktsioon.

AF2019 tervise platsil peetud kogunemise ”Kuidas kaitsta inimese tervist tema enda eest?” käigus tehti ka ülestõusmise katsetus ning värske sotsiaalministri lõpulause kuulajatele koju kaasa oli, et koosolekutel ja konverentsidelgi sobib istumist ülestõusmistega kergendada.

Vaatamata auväärsele vanusele – 300+ aastat – hoiab Dr. Bernardino Ramazzini ennast heas vormis. Soovitab seda teistelegi.

Lastelt kuuldu pani doktori küll väga tänulikuna rõõmustama – selgub, et mõnes koolis on vanavanemate hea komme õpetajat püstitõusmisega tervitada ikka veel au sees.

Kahjuks jäi seekord kuulmata, mida arvab auväärne tohter ergonoomilistest laudadest ja toolidest, nt pallil istumistöö tegemisest ja muudest põnevatest lahendustest, mida tänane istuja katsetab. Loodame, et ta külastab meid jälle ning siis saame juba uurida nende võimalike lahenduste kohta.

Loe lisaks ka Ragnar Viiru artiklit “Ülestõusu aeg on käes!”

Kui Sa tunned, et saad aidata kaasa selle idee arendamisse või istumisepideemia ohjamisse oma kodus, töögrupis, koolis, otsi sidet ja pidet meie kaudu. Doktor saadab meelsasti materjale oma teadustööst ja publikatsioonidest.

AF2019 tulevikutöö ala salvestised leiad siit. Dr. Viir jt Eesti Rooma Klubi arvajad vaid klõpsu kaugusel:

Rooma Klubi kutsub üles tegudele isikliku näitega ja kui vaja – näitlemisega

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Meeldib Laen...

Ülestõusu aeg on käes!

09 Laupäev juuni 2018

Posted by Eesti Rooma Klubi in klubi ettekanne

≈ 2 kommentaari

Sildid

tervis

Meie suurim hiilgus ei ole selles, et me kunagi ei lange, vaid selles et me tõuseme iga kord, kui oleme langenud.

 -Konfutsius ehk Kong Fu Zi 

ragnar 1

Ragnar Viir

Ragnar Viir on vanim Tartu Ülikoolis oma doktoritöö kaitsnud inimene viimase saja aasta jooksul. Tema väitekiri kinnitab:

Eestil on aeg ärgata ja üles tõusta!

Just nüüd, kui me Euroopa eesISTUJAD oleme olnud ja meis selleski istuma ei jäetud. Nali naljaks, aga jutt on tõsine – me istume liiga palju!

Euroopa riikide enamistumise esivõistlustel hoiame kaheksandat kohta, see tähendab, et seitsmes riigis istutakse meist veel rohkem, aga kahekümnes vähem [1]. Teeme endale kingituse ja hakkame aktiivseteks!

Jätka lugemist →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Meeldib Laen...

Maikuu on õitekuu

08 Teisipäev mai 2018

Posted by Eesti Rooma Klubi in klubi ettekanne

≈ Lisa kommentaar

Sildid

ühiskond, Tammert, tervis

Maikuu tähendas klubile kahe uue liikme kinnitamist – Ragnar Viir ja Avo-Rein Tereping. Õnnitleme nii ERKi kui uusi liikmeid ja soovime tegusat koostööd.

Maikoosoleku korralise koosoleku ettekanne 1 –
Ragnar Viir “Ülestõusmise aeg on käes” Ragnar Viir

Uue liikmena on ta enda tutvustuseks öelnud nii: sündisin 12.08.1943 Tartus. Õppisin Väimela 7-a koolis, lõpetasin Tartu II Keskkooli 1961 ja Tartu Ülikooli 1968. Koolidesse ja koolidest koju kõndisin, tundide vaheajal ja arstiteaduskonna õppehoonete, Toome ja Maarjamõisa vahet liikudes kõndisin. Liig-istumisega hakkama saamine on mind huvitanud üle 40 aasta. Algatasin Värska sanatooriumi, olen töötanud arstina merel, mitmetes haiglates Eestis ja Soomes, ja eraarstina. Väitekirja “The effect of different body positions and of water immersion on the mechanical characteristics of passive skeletal muscle” kaitsesin aastal 2010. Värskas alanud kümbluse mõju selgitamisega jätkan nüüd Rahvusvahelise Astronoomia Akadeemia vastavas, immersiooni uurimisrühmas. Harrastusteks on endiselt kõndimine ja ujumine, kaua aega rahvatants. Meeleldi külastan Estonia teatrit ja tunnen rõõmu, et vaheajal on tervislikuks kombeks kõndida! Teadustegevuse kohta vaata ETIS.

Vaata ja kuula ka TEDx Tartu – Ragnar Viir – Inimene ja tool. Ettekande teematutvustus alloleval skeemil. ERKis on nüüd algatus, et küsimuste esitajad tõusetuksid toolilt. Aitäh, Ragnar!

Tervisesüsteem.png

 

Koosoleku teine ettekanne – Paul Tammert “Millist riiki sina tahad?” paul tammert

Ettekanne toetus Pauli eelmisel aastal ilmunud raamatule “Poliitilised valikud türannia ja heaoluriigi vahel”. ERK soovitab raamatut kui harivat lugemist ka neile, kes maksundusse muidu ei sukelduks. Paul kirjeldab ideoloogiaid, mis on kujundanud inimühiskondi läbi ajaloo. Kõik ideoloogiad tegelevad inimeste majandusliku toimetuleku probleemiga, kuid pakuvad välja erinevaid viise, kuidas lahendada vastuolusid aktiivse vähemuse ja passiivse enamuse huvide vahel. Paul Tammert hoiatab: tulemas on rasked ajad, kus senised elukorralduse alused võivad hakata vankuma.

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Meeldib Laen...

Environmental Performance Index 2014. K. Peterson

28 Esmaspäev apr. 2014

Posted by Eesti Rooma Klubi in klubi ettekanne

≈ Lisa kommentaar

Sildid

keskkond, mahetootmine, säästev areng, tervis

Tarand: Tänane ettekanne puudutab ulatuslikku materjali, kus on välja arvutatud jälle üks hea ja põhjalik indeks. Eestil hea koht – 20. 178 riigi hulgas. Sõna saab Dr. Kaja Peterson.


petersonPeterson: Tutvustab end. Tarandi ettepanekul arutleme täna ühe rahvusvahelise dokumendi üle:–Yale Ülikooli Environmental Performance Index 2014. Pole head tõlget. Keskkonnakorralduse indeks? Keskkonna-ülevaade?

Jätka lugemist →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Meeldib Laen...

Dopingust. P. Mardna

25 Teisipäev veebr. 2014

Posted by Eesti Rooma Klubi in klubi ettekanne

≈ Lisa kommentaar

Sildid

CoR, kultuur, teadus, tervis

Dr. Peeter Mardna selitab dopingumaailma hämaraid

Mardna: Tunneb teemat, sest on olnud kahtedel OM’del dopingu jälgimise grupis. Kui tuli iseseisvus, tuli vastavalt ROK nõuetele luua ka Eestis antidopingu grupp. Koolitus saadi Soomelt.


MardnaPaljud löövad risti ette, et pole kunagi tarvitanud. Paljud ained (anaboolsed steroidid näiteks) tulid dopingunimekirja alles pärast Münchenit 1972. Moskva OMil ei avastatud mitte ühtki juhtu, sest KK büroo oli varem otsustanud, et Moskva mängud on dopinguvabad. Analüüse tegi Moskva oma labor. Neil aastail olid SDV sportlased jõualadel teistest mäekõrguselt üle. Souli mängudel saadeti Bulgaaria raskejõustiklased kõige täiega koju. Ben Johnsilt võeti kuld ja anti Carl Lewisele, kes ütles: „Ainult lollid jäävad vahele.“

Dopingu nimekirjas on ca 500 ainet, manipulatsiooni. Siin on sisse kodeeritud ebaausus. Suusatamises on hemoglobiinitaseme määr, millest üle ei lasta starti. Teistel aladel, näiteks kergejõustikus seda pole. Etiooplased näiteks ei saaks üldse starti, sest keskmäestikuinimestel on see kõrgem. Lasse Viren kasutas veredopingut, sest see polnud keelatud.

Erinevate alade juures on keelatud erinevad ained. On erinevad läved erinevate alade juures.

Kurja juur on taastusvahendid. Tippsportlaste dopingutarvitamine ei mõjuta rahvatervist, sest tarvitajaid on üksikud. Kõvad rahvasportlased tarvitavad kõvasti – Bernatski põhikliendid.

Astmaravimid suurendavad õhu läbilaskmist. Külm õhk tekitab kitsendumist, mis takistab. Seetõttu talisportlaste puhul on õigustus olemas. Dopingu kirjas on ka näiteks insuliin.

Veerpalu puhul on mängureeglid. Tuleb anda oma asukoht tunni täpsusega. Dopinguprooviks peab sportlane olema kättesaadav seal, kus oled lubanud olla. Veerpalul neid eksimusi polnud. Ainult teadmata võidi talle aineid sisse viia – kui viidi. Tagantjärele tehti kindlaks, et ta oli tarvitanud, kuid tehti protseduurilisi vigu.

Kunagi oli Rootsis kõva kettaheitja. Sõi steroidhormoone, valke juurde ja jõud tuli. Need polnud dopingainete nimekirjas.

Ajalukku minnes tuleks võtta tiitel keiser Nerolt, kes võitis kahehobuse kaarikute sõidu kuus hobust ees. Sest keisrile oli see lubatud.

Üldiselt on siiski nii, et suured riigid saavad hakkama, väikestel ei jätku raha. Neil on oma laborid ja võimalus kasutada väga keerukaid aineid, mitte vaid laiatarbekaupa.

Ei ole õige, et järjest vananev sport on dopingu teene. Tegelikult on asi profispordi tekkes. Sportlane ei pea 30seks saamisel leiba teenima minema, ta teenib spordiga.

Räägib veel mõned seigad ajaloost.

Tulevikus aitaks dopingu tarvitamist vähendada, kui sportlane, treener ja alaliidu juht vastutaksid võrdselt. Praegu saab karistuse ainult sportlane, kuigi sportlane üksi ei saa kuidagi selle asjaga hakkama. Toidulisandite kohustuslikku kontrolli toiduameti poolt pole kehtestatud. Suur osa neist sisaldab keelatud aineid.

„On leitud jälgi“-probleem. Tuleneb kvalitatiivse analüüsi sisseseadmisest. Enne tehti vaid kvantitatiivset. St. nüüd lähtutakse sellest, et on jälgi aine esinemisest organismis. Enne pidi olema teatud kontsentratsioon mis tagas toime organismile.

Proovid on tehniliselt vaid kord avatavad, rohkem mitte. Tagantjärele on seetõttu väga raske juriidiliselt kindlalt midagi väita.

Tarvitatakse igal pool. Õiglust ja võrdsust pole kusagil.

Mäng pole tingimata puhas ka laborites ja alaliitudes.

(Vahepeal väike mõttevahetus rahvastiku teemadel.)


Küsimusi:

Ots: Kas EPO t saab ka suu kaudu sisse võtta?

V: Ei, ainult süstitav.

Ots: Kui paljud dopingutest on eluaegse mõjuga?

V: Hormoonpreparaadid, millest tekivad kestvad vigastused. Kasvuhormoonid võimekust ei suurenda, kuid võimaldavad rohkem treenida.

Ots: Veerpalu ja Šmigun – kas oli süsteemne või ühekordne kasutamine?

V: Ühekordsel poleks mõtet, aga kas ka nemad, ei tea.

Leps: Kui proovide avamisel oli sportlaste nõusolek vaid teaduslikel eesmärkidel avamine, siis nendega vehkida ei tohi. Kas Mae oli puhas?

V: Komisjonis on vaikimiskohustus. Sügisel saab teada.

Leps: Kas Eesti sportlastel ilma dopinguta olümpiale üldse asja on? Kas Owens kasutas dopingut?

V: J. Owens ei tarvitanud – on takkajärgi arvamusi, et sellel ajajärgul võidi tarvitada strühniini, mis soodustab lihaste kokku tõmbumist. Doos peab väga täpne olema. Aga alati on üleloomulike võimetega inimesi.

Vooglaid: Lepsile jätkuks: kas teha järeldus, et Eestil kui vaesel väikeriigil pole suurtele tiitlivõistlustele asja? Ehk ongi Eesti sportlased olümpial puhtad ja puhtana rohkemat polegi võimalik? Kas sport kaob tänapäeva maailmast? Kas sport on see, mis inimest tugevdab? Või on petumehhanism nii sügaval, et enam ei anna midagi teha? Või lõpetada kogu see antidoping, kuna tõkestada nagunii ei suuda?

V: Vastata võib filosoofiliselt. Sport on kultuuri osa. Suur osa tippkunstiteostest on tehtud mingis uimas. Balletiartistid kasutavad kõik. Tuleb teha selge vahe tippspordil ja kehakultuuril. Viimane päästab inimkonna, sport on tippude mängumaa. Osade ainete tarvitamise võiks küll vabaks lasta. Jätta alles need, mida suudetakse kõigil kontrollida.

Telgmaa: Hommikustes uudistes rääkis keegi, et pakendid sisaldavad samuti dopingaineid ja pikaajalisel kasutamisel saabki laksu kätte. Kas siit ei või tulle ka need molekulid kelle tahes, ka tippsportase kehas?

V: Kartused on liiga suured. Sageli on mingi foon hullem kui kardetav allikas.

Toom: Kehakultuuri ja spordi eristamine on õige. Juhul, kui info oleks avalikult kättesaadav, kas see võiks põhimõtteliselt viia olukorrani, kus OM ja veel paar tasandit allapoole maha tõmmatakse. Kas küsimus, miks OMe korraldatakse, jõuab eetilisse plaani?

V: Võib viia selleni, et suured on neitsilikult puhtad ja meiesugused väikesed on määrdunud putukad. Sport on poliitika. Kui ta seda esmajärjekorras poleks, siis ehk võiks tähtsust kaotada. OM on väiksele rahvale konsolideeriv faktor.

Vooglaid: RKl on siin üks missiooniline kohustus. Olümpiaideaalid tuleb uuesti meelde tuletada. Maailma rahvaste koostöö, mitte konkurentsiideaalid tuleb taastada. Eetika samuti, muidu läheb ühiskond räpast petuteed. Petuskeemide täiustamine on kõlvatu tegevuse üks vorm.

V: Ülo on idealist. Amatöörspordi puhul tuleks ehk kõne allagi. Proffide puhul on raha nii suur, et see varjutab kõik.

Tarand: RK on välja andnud raamatu „Uus maailmakorraldus“. Seal samad ideaalid. Aga see ei õnnestu, sest riikide egoism ja rahakesksus kestab. Mis toob rohkem raha, on hea. ERKle pole see jõukohane. Teemad, mida peaks ERK puudutama, said ülesandeks sõnastada Aasmäe ja Tarand. See on üks võimalikest teemadest.

Küsimus: Kaalukas teaduslik argument versus igivana soov olla parem – kuidas kulgeb nende vaheline võidujooks? Mis saab edasi? 500 ainet on juba hullumeelsus, et ülevaadet ja kontrolli omada.

V: Geenimanipulatsioonid on kõige nähtavam oht. Kehakultuuri tuleks edendada. Ülikoolides on tunnid juba kadunud, keskkoolides on veel alles. Liigutada tuleks mitte tagajärje vaid osavõtu peale. Hariduses peab midagi ette võtma.

Leps: Ülikooli võimlemistunni esimene tund Tähtvere pargis. Üks üliõpilane saadeti tunnist ära, sest ütles midagi. Kus siis see kohustuslikkus?

Ots: RK peab andma prognoosi võimalikele arenguile (meie põhikirjaline ülesanne). Mida teha, et muuta sport inimlikumaks? Me oleme oma loomult erinevad. Ka sport peaks olema inimeste erinevuste põhjal liigendatud, et erinevusi ei peaks dopinguga kompenseerima. Auhinna peaks saama igaüks. On olemas ka hüpnoosdoping. Näiteks valuaistingu pärssimine. Või surnud punkti ületamine. On biotehnoloogia, sekkumine ajju tehnika abil. Või südamestimulaator, millega võib südame spordirežiimis tööle panna. On geenidoping jne. Kokkuvõttes – varem või hiljem muutub doping mõttetuks, sest läheb kontrolli alt välja.

Sirendi: President ütles, et nende vahenditega, millega siia oleme jõudnud, edasi ei saa. St. ära aetud hobused lastakse maha. Kas aus inimene saab üldse tänapäeva ühiskonnas ellu jääda? Meie ainus lootus võib olla olukorda parandada, kuid vastandist (pahast algest) me lahti ei saa. Seda on juba Piibelgi tõdenud. Saaks ehk nii palju inimkonda parandada, et ta ennast ära ei hävitaks.

Einasto: Mõttevahetuse korras. Lähiaegadel peaks võtma arutlusele piirid. Piire on palju – taluvuspiirid, omanduse piirid jne. Neid on väga-väga palju igapäevaelus. Vastandid on alati olemas. Asi on piirides – kui kaugele võime samamoodi edasi lasta. Kuidas toimida, kui taluvuspiir on ületatud? Kui valitsus on ületanud põhiseaduse piirid. See pole lihtne. Geoloogias näiteks on kihtide piirid, mille üle vaieldakse lõputult.

V: Meie piirid on seotud ealise tasemega. Igal eal omad piirid.

Tarand: RK esimene raamat oligi „Kasvu piirid“. Aga selget piiri on looduses alati vähe. Ka mere ja maa vahel on udu-ala.

Leps: Akadeemik Metspalu. Tuleks vaadata inimkategooriaid. Näiteks kurjategijaid ja uurida nende geneetikat. Arvas, et kindlasti on võimalik vastav geen(ikomplekt) avastada. See on aferism.

Tarand: Kas on tõenäoline, et Norra on siin taga?

V: Nende Björgen ütles selgelt, et ärge mögisege seni, kuni Kristiina pole disklahvi saanud. Aga meie spordi juures, kus saadakse kolmekümnendaid kohti, ei aita ükski doping.

Mardna: Lõpetuseks — võitlus dopinguga on üks lootusetumaid tegevusi  tippspordis. Kontrollijad on alati sammu võrra taga kasutajatest.  Massispordi juures võib mingit edu saavutada, kui ausalt ja avalikult ohtudest rääkida ja selgitada, et rahvaspordi üritusel saavutatud koht ei ole määrav, vaid osavõtt on oluline.

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Meeldib Laen...
← Older posts

ERK postitused

  • Eesti energeetika ja maapõueressursside kasutamise tulevik 30/11/2020
  • Elu koos koroonaga: tasa ja targu – N. Kalikova 26/09/2020
  • Metsastrateegia Euroopa Roheleppes 17/09/2020
  • Ida-Viru õiglus – J. Telgmaa 27/08/2020
  • Kaitstud: Rooma Klubist ja Eesti Tuleviku Kongressist 25/08/2020
  • Covid-19 esimesed õppetunnid – N. Kalikova 05/07/2020
  • Euroopa Komisjon terviklik uue elurikkuse (BD) strateegia – ERK loodus 04/07/2020
  • COVID-19 antikehade saaga – N. Kalikova 18/06/2020
  • Vabadusvõitlus kasvatuse vastu – T. Kuurme 01/06/2020
  • Koroona & kliima – A. Anger 01/06/2020
  • Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimalusi – J. Telgmaa 12/05/2020
  • Hariduse taandamine – T. Kuurme 10/05/2020
  • Koroona-exit rohujuure tasandil – N. Kalikova 05/05/2020
  • Riik, raha ja Eesti saatus – P. Tammert 20/04/2020
  • Võla-raha agoonia – P. Tammert 13/04/2020
  • Pandeemias ei ole süüdi nahkhiired, vaid inimesed – A. Tereping 12/04/2020
  • Euroopa Komisjoni uus ringmajanduse tegevuskava – Eesti Rooma Klubi seisukohad 09/04/2020
  • Teame, aga ei usu – K. Vipp 04/04/2020
  • Häda hüüab tulles – K. Vipp 03/04/2020
  • Muutuste aeg on alanud – P. Tammert 29/03/2020

Arhiiv:

KUI SA EI ELA TALLINNAS, tea, et meil on esindajad Tartus ja Saaremaal, Jõgeval,  Pärnus ja Viljandis.

Aasta 2020 on Rooma Klubile häälekas.
Iga kajahääl on vajalik!

ERK e-pood

/**/

WordPress.com.

Tühista
loading Tühista
Post was not sent - check your email addresses!
Email check failed, please try again
Sorry, your blog cannot share posts by email.
%d bloggers like this: