Covid-19 esimesed õppetunnid – N. Kalikova

Sildid

COVID-19, Eesti riik, epideemia, Kalikova, probleemi lahendus, Rooma Klubi, valitsemine, viirus

Dr. Nelli Kalikova

Epidemioloog ja infektsioonist, Eesti Rooma Klubi liige

Koroona tegi Dr Kalikovast koronoloogi (koroonaloogi?): ta on läbi viirusesaaga hoidnud professionaalina silma peal sündmustel, arengutel ja reaktioonidel, olnud vajalik valgustaja.

Suvine ilm, koroona taandumine ja väikeste sammudena vabaduse lähenemine tõstab meeleolu ja sisendab optimismi. Tahaks jätta seljataha kõik need rasked hetked ja muremõtted, mis meid kuudeviisi kimbutasid. Kuid inimene on liigi Homo sapiens („tark inimene“) esindaja, kes õpib oma kogemustest, vigadest ja edusammudest.

Me kõik peame analüüsima läbielatud epideemia sõlmpunkte ja tegema järeldusi, mis aitavad meil vajadusel tegutseda arukamalt, ettenägelikumalt ja samale rehale astumata.

Eestis võib koroona epideemia jagada kolmeks etapiks:

1. Epideemia algus, ajaliselt jaanuar-veebruar 2020

Sisuliselt oli see periood meil maha magatud, kuigi ohumärgid olid juba Euroopas tajutavad. See, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oli samuti pooluinuvas seisundis eriti suureks lohutuseks ei peaks olema. Olukorra monitooringu võttis enda peale Terviseamet (TA), kuid kahjuks monitooringuga asi piirduski seni, kuni vesi oli ahjus.

Pandeemias ei ole süüdi nahkhiired, vaid inimesed – A. Tereping

Sildid

Corona, koroona, kriis, Rooma Klubi, Tereping, tulevik, viirus

Artikkel avaldatud ka EPL, 12-04-2020

Pandeemiad võivad korduda, kui inimesed jätkavad vanaviisi.
Kui oskame kriisist õppida, elame edasi.

TLU Loodus- ja terviseteaduste instituudi psühholoogiadoktor Avo-Rein Tereping on pannud kirja Eesti Rooma Klubi arutluse pandeemiaks nimetatud uusolukorrast, selle põhjustest ja inimeste võimalustest tulevikus.

Kuna loomade (ka nahkhiirte) elupaiku jääb inimtegevuse survel vähemaks, on neil märksa suurem stress kui varem.

Üsna levinud on ettekujutus inimesest kui kellestki ülimast, kes kõrgub tänu oma tarkusele ja unikaalsusele looduse kohal. Ta tegutseb piiranguteta, otsustades ise, kuidas käituda loodusega, et luua endale võimalikult mugav eksistents. Ometi on inimene üksnes looduse osa, ehkki ta on evolutsiooni rajal jõudnud homo sapiens’i staatusesse.

Inimene on biosfääri osa, kuid ühtlasi olend, kes avaldab Maa ökosüsteemidele kõige suuremat mõju. Ta on biosfäärist kui süsteemist lahutamatu. Kui süsteemi ühe osa käitumine muutub, reageerib sellele süsteem tervikuna.

Euroopa Komisjoni uus ringmajanduse tegevuskava – Eesti Rooma Klubi seisukohad

Sildid

Eesti 2030, Eesti riik, ERK, Euroopa, Komisjon, Parlament, ringmajandus, Rooma Klubi

Seisukohad avaldatakse Euroopa Komisjoni (EC) dokumendi COM(2020) 98 final „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele. Uus ringmajanduse tegevuskava „Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel““ kohta.

ERK esialgsed järeldused Euroopa Rohelise Kokkuleppe kohta https://roomaklubi.wordpress.com/2020/02/02/egd2020/ on täiel määral kehtivad ka ringmajanduse tegevuskava kohta.

---

Spetsiifiliselt ringmajanduse kohta rõhutab ERK:

1. Ringmajandus pole eesmärk omaette, selle rakendamise ulatuseks on teatud optimum, kuid igal juhul peab see toetama ökosüsteemide kõigi teenuste säilimist, heaolu tagamist ja kliimaeesmärkide saavutamist.
2. Ringmajandus on võimalik vaid teatud piirides – ideaalsel kujul pole see võimalik termodünaamiliselt, praktiliselt pole kõiki aineid võimalik ringluses hoida, mõne aine ringlus on liiga energiamahukas. Neid piire saavad nihutada uudsed tehnoloogiad, milleks on vaja teaduslikku baasi, paljudel juhtudel tuleb see rajada pea nullist. Lahendused pole jõukohased ühele riigile, kuid ka tulemused on hüveks kogu maailmale. Eesti peab määratlema oma rolli ühises liikumises selle eesmärgi poole.
3. Riiklikul tasandil kehtestatud ringmajanduse, sh. ka taaskasutamise eesmärkidele tuleb lisada avaliku sektori meetmed, mis toetavad nende eesmärkideni jõudmist. Erasektori investeeringutel on ringmajanduse praktikasse rakendamisel küll otsustav potentsiaal, kuid samas on avaliku sektori ostujõul selles protsessis teedrajav roll katalüsaatorina, mida ei tohi alahinnata.
4. Toetada EC ettepanekut kehtestada riigihangetele keskkonnamõju kohustuslikud miinimumkriteeriumid. Iga liikmesriik peab kehtestama oma oludel baseeruvad kõrgemad kriteeriumid. Riiklik aruandlus tuleb kohandada nende kriteeriumide täitmise efektiivseks kontrolliks.
5. Toetada kohalike omavalitsuste algatusi koostada oma paikkondlik ringmajanduse tegevuskava. Vastava oskusteabe ja parimate praktikate omandamine, sidusrühmasid hõlmava partnerluse sisseseadmine, Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid kaasates võimaluste rajamine täiendavate haridus- ja koolitussüsteemide, elukestva õppe ja sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks suurendab KOV-te võimekust oma kavade elluviimisel.
6. Toetada ülemaailmse Ringmajanduse Liidu asutamist, kuid eelistada iga liikmesriigi esindatusele EL ühist esindatust. Eelistada üle-euroopalise ühise sekundaarse toorme turu rajamist.
7. Ringmajandus on ka kultuuri küsimus. Tarbimine, tehniliselt vananemata toodete sage väljavahetamine peab üldinimlike väärtuste skaalas andma eelise jätkusuutlikku arengut toetavatele väärtustele.

8. Aspektid, millele Eestil keskenduda:

Muutuste aeg on alanud – P. Tammert

Sildid

2020, ühiskond, muutused, probleemi lahendus, Rooma Klubi, Tammert, tulevik

Ühine Rooma Klubi pöördumisega valitsuste poole

Natuke rohkem kui aasta tagasi esitasime küsimuse: KAS TSIVILISATSIOON TÕESTI HUKKUB? Rooma Klubi pakkus välja ka lahendused nii üksikisikule, juhtidele, riikidele. Siis tundus see jutt kummaline. Veel polnud Gretat, ei põlenud Austraalia, polnud viirushaigusi. Käisime kilekotid näpus poodlemas ja kuulutasime veel suuremat majanduskasvu. Nüüd oleme pakkunud ideid EU Green Deal lahendustele – kas kuuldakse?

Mis on muutunud? Kas on muutunud?

vaata ka seda postitust

Arutleb Eesti Rooma Klubi liige, majandusteadlane
Paul Tammert

Ühtlasi kutsume huvilisi kaasa mõtlema ja meiega ühendust võtma, et koondada diskussioon ja pakkuda üheskoos välja lahendusi lokaalseks toimimiseks.

Rooma Klubile oma raamatuga “Kasvu piirid” 1972. aastal aluse pannud Donella H. Meadows, Dennis L. Meadows, Jørgen Randers ennustasid, et 2020. aastal jõuab inimkond kvantitatiivse arengu piirini (s.t lõpevad ressursid) ning algavad kvalitatiivsed muutused.

Lihtsamas keeles tähendab see järgmist:

senine arengumudel on ammendunud ning me peame radikaalselt muutma oma mõtte- ja majandusmudelit ning ühiskonnakorralduse aluseid. Ja kui me seda ei tee, siis upumegi iseenda poolt tekitatud saasta ja hävitame elava planeedi – Gaia. Sellega lõpeb ka inimkonna ajalugu.

Ettekanded. Anders Wijkman

Sildid

Rooma Klubi, taastuvenergia

Aastakonverents 2018 oli eriline – tähistati poolsajandi möödumist Rooma Klubi asutamisest. Sellesse aastasse mahtus ka Eesti Rooma Klubil erakordseid sündmusi:

Conference 2018

• Oktoobris olid kaks ERK liiget kutsutud Rooma saama osa juubelikohtumistest ja -konverentsidest.
• Rooma Klubis ei ole eestlastest liikmeid. Esimest korda ajaloos märgati aga kohalikku klubi sedavõrd, et Rooma Klubi auliikmeks valiti ERK president Andres Tarand. See on tunnustus mitte isikule vaid kogu Eesti Rooma Klubile.
• Esimest korda ERK tegevuse jooksul avaldati Klubi vaated artiklite kogumikuna. Läbi Mihkel Kunnuse leidis kogumik koha ERR 2018 raamatute autahvlil.
• ERK aastakoosoleku aukülaliseks ja võtmekõnelejaks oli Rooma Klubi aupresident Anders Wijkman.

Gunter Pauli taas Eestis

Sildid

Rooma Klubi

20. novembril 2018 külastas Eestit juba teist korda Rooma Klubi liige,  Peccei lektor, säästva arengu Steve Job’siks kutsutu ning paljude raamatute autor, professor ja ettevõtja G. Pauli. Loeng toimus TalTechis: “How David wins over Goliath – How startups take over corporates in the run for sustainable future?”

Eesti Rooma Klubil oli au külalisega eelmisel õhtul privaatselt kohtuda. Õhtusöögil arutati nii Rooma Klubi üldiste arengute teemadel kui saadi heita pilku ka maailmamehe tegemistesse ja tulevikuplaanidesse.

G. Paulil on alates 1980datest ilmunud üle 20 raamatu, mida on tõlgitud rohkem kui 40 keelde. Eesti keeles ilmus tema esimene tõlge alles 2018, tänu Lilleoru initsiatiivile. Gunteri raamatud võiks jaotada kahte erinevasse rühma – sinimajandus ja lastejutud. Ta on kirjutanud üle 285 lastejutu, neist enamus on ilmunud Hiinas.

CoR 50. Rooma

Sildid

Rooma Klubi, Tarand, Telgmaa

Oktoobris 2018 tähistas Rooma Klubi oma 50dat aastapäeva. Enamik ettekandeid on salvestatud. Põgusa ülevaate mitmepäevastest kohtumistest ja seminaridest on kirja pannud Juhan Telgmaa, Eesti Rooma Klubi peasekretär selle asutamisest tänaseni. 

Juhan Telgmaa, Roomast

Esimene päev kulus Rooma Klubi ehk Club of Rome (CoR) siseasjade arutlustele. Ilmekaim tulemus oli põlvkonna ja soo vahetus – senised säravad 80 kandis kaaspresidendid Ulrich von Weizsäcker ja AndresWijkman asendati silmapaistvate daamidega – Mamphela Ramphele on LAV-st ja Sandrine Dixson-Declѐve Belgiast.

Kaks päeva konverents ja selle mitmesugused alateemadesse jaotatud grupikohtumised võtsid käsitleda planeedi tänast ja prognoositavat tulevikku. Maailm on 50 aastaga tohutult muutunud – „Kasvu piiride“ mudel on põhilises osas muutusi õigesti prognoosinud, antropotseen on saabunud, see aga tähendab, et globaalsete muutuste mõjukaim faktor on inimkonna (oma koduplaneeti hävitav) käitumine.