Warming Climate – Melting Ice (Global Freshwater Resources). A. Tarand

Sildid

globaalne, kliima, prognoos, Tarand

Presented on the third conference of The High Panel on Water and Peace”,
December 7-9 2016 – San Jose, Costa Rica

by Andres Tarand

The main sources of the presentation are Scientific journals The Cryosphere (2016), Nature (2016), Science (2014, 2015).

---

The aim of this presentation is to offer latest scientific achievements and conclusions on the development of the Earth Cryosphere[1] in polar regions. It does not include alpine glaciers, which have been mankind´s water suppliers for centuries and are now monitored by the UN-Water or national governments.

Let us start from the Arctic where the ice sheets have entered a phase of dangerous instability.

Advertisements

The Aurelio Peccei Lectures & Dialogues / 96th lecture

Sildid

Aurelio Peccei, Euroopa, loodusressursid, prognoos, Rooma Klubi, säästev areng, tulevik

The Aurelio Peccei Lectures & Dialogues / 96th LECTURE

Inquiries on the Challenges of the 21st Century
Tuesday 12 April 2016 at Royal Academy of Belgium

THE NEW ECONOMIC MODEL:
CIRCULAR ECONOMY AND DECOUPLING

Dr. Janez Potočnik

Co-chair International Resource Panel (UNEP)
Former EU Commissioner for the Environment

Resource constraints, as well as increasing volumes of waste and pollution, are likely to become additional threats to welfare, well-being and a sustainable future for the Earth.

They affect the economy, business, profits and – in the end – also the consumers. It is becoming obvious that we urgently need a new economic model. This means decoupling, a transition to an inclusive and circular economy.

The circular economy is an industrial system that is restorative by intention and design. Rather than discarding products before their value is fully utilized, they should be re-used. Currently only a very small percentage of the original product value is recovered after use.

So far, studies on the circular economy focused primarily on the business case for enhanced resource efficiency. A broader perspective, including the social benefits by moving from a linear to a circular economy is needed.

Dr. Janez Potočnik, former member of the European Commission (2004-2014), shared facts and thoughts about the way forward. He is Co-chair of the International Resource Panel, a unique science-policy interface on sustainable use of natural resources.

*Please see the presentation of Dr. Potočnik >>HERE.

**Dr. Potočnik’u ettekande slaidid on leiatavad >>SIIN.

This slideshow requires JavaScript.

♥ thank you for your contribution, Mr.Folkert Herlyn ♥

[A study report “The Circular Economy and Benefits for Society” by Anders Wijkman, Co-president of the Club of Rome, and Kristian Skånberg, was offered to the participants. Please get your copy from the ERK office.]

The lectures are delivered by distinguished expert speakers with various backgrounds. They are followed by a dialogue with the audience.

The cycle of lectures is named after Aurelio Peccei (1908-1984),
co-founder of The Club of Rome in 1968.

Klõpsa: värske Tsirkulaarmajanduse uuring

Sisserände uued suundumused ning lõimimise väljakutsed Põhja- ja Baltimaades

Sildid

Aasmäe, arvamus, ekspert, immigratsioon, kriis, probleemi lahendus, prognoos, rahvaste ränne, regionaalpoliitika, tulevik

Aeg: 31. märts ja 1. aprill 2016
Koht: Kumu kunstimuuseum, Tallinn

Eelmiste konverentside ettekanded leiad >>SIIT<<

Loe ka Hardo Aasmäe OPPORTUNITIES AND THREATS OF INTEGRATION – globaliseerumine ei ole uudisnähtus. Me olime lihtsalt mugavalt unustanud.

Töökeel: eesti, inglise
Sihtrühm: ametiasutused, poliitikud, ettevõtete ja tööandjate organisatsioonid, teadlased, mittetulundusühendused ja eksperdid, kelle töövaldkonnaks on töörände/sisserändeküsimused Põhjamaades, Eestis, Lätis ja Leedus

Ettekanded põhinevad valitsus- ja teadusasutuste värskeimatel rände ja lõimimise teemalistel uurimustel ja analüüsidel Euroopa, Põhja- ja Baltimaade näidetel ning avaliku ja kolmanda sektori kogemustel lõimimisega seotud väljakutsete lahendaamisel.

 Eelmiste konverentside ettekanded leiad >>SIIT<<

Kuhu suundub Euroopa taastuvenergia?

Sildid

alternatiiv, Eesti tulevik, ekspert, energeetika, Euroopa Liit, fosforiit, kaevandamine, keskkond, kestlik tarbimine, komplekssüsteemid, komplekssus, loodusressursid, prognoos, regionaalpoliitika, säästev areng, statistika, taastuvenergia, Tarand, teadus, tulevik

Ettekanne taastuvenergiast Andres Tarand.

Külalised:

Andres Tropp – mees, kes on juhtinud Eesti Energia tuumaprojekte ja haldab täna EE regulaatorsuhteid

Mihkel Härm – Maailma Energeetikanõukogu Eesti rahvuskomitee peasekretär, endine Tööandjate keskliidu tegevjuht

Lisatud koosoleku kokkuvõte.

Vaata ka meie eelmisi energia-alaseid ettekandeid, sh Eesti Taastuvenergia Koja ja Leo Saluste ettekanded.

---

Lisaks pisut Euroopa konteksti:

Energia taastuvad allikad (tuule ja päikese energia, hüdroelekter, ookeani energia, maa soojus, biomass ja biokütused) on alternatiivid fossiilsetele kütustele. Need vähendavad kasvuhoonegaaside emiteerimist, muudavad energia tootmise mitmekülgsemaks ja vähendavad sõltuvust ebausaldatavate ning lenduvate kütuste turust, eelkõige naftast ja gaasist.

Euroopa Liit on taastuvenergia tehnoloogiate osas liider. EL nimel on 40% maailma taastuvenergia patentidest ja 2012 asus ligi pool (44%) maailma taastuvenergia mahust (välja arvatud hüdroenergia) EL-s. Taastuvenergia tööstuses EL-s töötab praegu umbes 1,2M inimest. Viimastel aastatel on oluliselt rõhku pandud EL seadusandluse välja töötamisele, mis edendaks taastuvenergiate tootmist. Juba arutatakse tulevikupoliitikate raamistust aastateks peale 2020.

Lisa meid raamistavate Euroopa suuniste osas leiad siit: >> Taastuvenergia

1. Teavet EL taastuvenergia kohta – seadusandlus ja arengud. Uuri sealt ka energiatõhususe jms kohta
2. Uuri lisaks Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse väljaandeid. Uuemad väljaanded on saadaval ka trükitud kujul (inglise keeles). Tellimiseks pöörduge palun kontakt.
3. Kuhu suundub Euroopa taastuvenergia? Siit leiad teaduspõhise majandusanalüüsi (inglise keeles)
4. Europa Liidu taastuvenergia statistikat – Eesti on selles silmapaistvalt tubli

Tabeleid

Tabel 1. Taastuvenergia tootmismahud 2003/ 2013 (suurendamiseks klõpsa tabelile):Tabel 2. Taastuvenergiate osakaal riikide kaupa kogu energiakasutuses 2013 ja 2020 (%). Eesti üldine kasutus on kõrge, kuigi me ei kasuta hüdroenergiat, maa soojust ega päikese energiat ning tuule energia kasutus on väga madal. Vt lähemalt ülal viidatud statistikast.

Tabel 3. Taastuvenergia allikatest toodetud elektri osakaal, EU-28, 2003–2013.

 

Eesti demograafiline seisund ja selle suundumus

Sildid

ühiskond, demograafia, Eesti tulevik, ekspert, iive, immigratsioon, keskkond, konverents, probleemi lahendus, prognoos, regionaalpoliitika, tööturg, tulevik

Eesti demograafiline seisund
ja selle suundumus

Riigikogu konverentsisaalis
Lossi plats 1a, Tallinn

17. veebruaril 2016

Vaata konverentsi lindistust siit

Konverentsi algataja on Riigikogu rahvastiku toetusrühm. Kutse

Lisalugemist:

1. E. Tiit – Eesti rahvastiku koosseis aastail 2020-2035
2. Ü. Kaevats – Säästev Eesti 21
3. J. Uibu – Eesti rahvastik
4. Ü. Vooglaid – Teadmine ja arvamine
5. J. Uibu – Eesti arengumudel

Ettepanekud tegevusplaanide osas võib saata: Dr. Jaak Uibu <jaak.uibu@mail.ee>

2016 – ERK liitumine Säästva Arengu komisjoniga

Sildid

2030, Eesti riik, Eesti tulevik, prognoos, säästev areng, Säästev Eesti, SE21, stsenaarium

VT ka osalemine konverentsil.

Riigikantselei – Säästev Areng

SA Komisjoni moodustamine 2009

Kaja Peterson, Säästva Arengu komisjoni esimees – ettekanne

Immigratsioonist, klubist ja Eestist. Aastalõpp 2013

Sildid

avaldus, Eesti tulevik, eestlased, Einasto, immigratsioon, infoühiskond, IT, Kaevats, kliima, meeste klubi, migratsioon, missioon, poliitika, prognoos, rahvas, rahvastik, Rail Baltic, regionaalpoliitika, sündivus, süsteem, strateegia, Tallinn, tarkus, tervis, väikeriik, väljaränne

Aastalõpu koosolek 2013. Koosoleku ülestähendus

Sissejuhatus. Tarand:

Mis ajas me elame? On veel vaid 5 päeva, kui ilma hakkab jälle valgenema. Pimeduse ja valguse vaheldumine ühendab põhjamaid kõige kõvema argumendina. Me liigume loogeldes loojangu poole, ütleb Runnel. On see nii?

Kahe aasta jooksul on teemadeks olnud:

Möödunud aastal rahvastik. Situatsioon on uus. Pole ränga nälja või kasakate- või katkujärgne olukord. Täiesti uudne on, et kõik tahavad linna ja veel säravamatesse välismaistesse linnadesse. Meile on see uus, Rootsis, Soomes juba läbitud. Oleme protsessi keskel. Kultuuri hoidmine külas pole jätkusuutlik. See kõik on endiselt suur probleem. Kaevatsi avaldus oli meie eelmise aasta panus. Muuta pole me midagi suutnud.

Tänavu: IT arengud, kliima, Rail Baltic. ITga pole sügavaid probleeme. Sellel ala Eesti töötab. On alasid, kus ei tööta. RB on asi, mis on põhjustanud rahulolematust, kuidas on tehtud. Järjekordselt ütleb valitsus – meie teame. Mis ühtlasi tähendab — teie ei tea! Mida pisem rahvas, seda enam tuleb võtta arvesse teadmisi, mis kellelgi on. Sellele on Vooglaid korduvalt ja korduvalt tähelepanu juhtinud.

Jätkuarutelu rahvastiku teemal. ERK vajab restarti

Sildid

ühiskond, Eesti riik, Eesti tulevik, kriis, kultuur, missioon, prognoos, regionaalpoliitika, süsteemne, skandaal, teadmistepõhine, teadus, tendents, uuring, võimalus, Vooglaid

17 osavõtjat.

Algatuseks andis Vooglaid ülevaate oma kirjutisest:

Tundub, et ka ERK vajab restarti

Kriis ühiskonnas süveneb. Pilv paisub.  Skandaal on skandaalis kinni. Vaid nukuteatri kunstilisel juhil hakkas varguse pärast häbi ja ta astus tagasi.

Analüütilist tööd ei toimu. Isegi ülikoolidest hakkab juba kaduma kujutlus sellest, millistel eeldustel on võimalik korraldada teaduslik uuring ja kuidas kasutada teadusliku uuringu tulemusi ühiskonnas ja kultuuris. Meil oleks vaja vaadata, millised institutsioonid toimivad veel usaldusväärselt ja elujõuliselt. Eesti Rooma Klubil Eesti ühiskonnas sellist positsiooni ei ole, mis võimaldaks rahval uskuda, et seal on arukad inimesed, kes ei ole omakasupüüdlikud ja ei teeni võõraid jõude, kes toetuvad oma hinnangute ja järelduste tegemisel mitte ainult diletantide arvamustele, vaid teadmistele. Kas rahvas usub, et ERK liikmed ei karda öelda tõtt ja ei valeta?

Paraku on faktidega suuri raskusi, sest olukord on kujunenud selliseks, et ühiskonna-alaseid teaduslikke uuringuid enam ole enam ammu tehtud. Teaduslikeks uuringuteks on hakatud pidama igaliiki küsitlusi, referaate, esseesid ja kirjeldusi.

Eesti peaks kirjade järgi olema teadmistepõhine ühiskond, aga kuskilt pole võtta ühtki näidet selle kohta, et mõni otsus oleks teaduslikult põhjendatud ja küllalt süsteemne ning et tegevus oleks ka edasi- ja tagasisidestatud. Sõna “probleem” on sokutatud tähendama küsimust, millele arutleja ei oska hoobilt vastata, või raskust, mis on kuskil kuidagi kujunenud…  Raske uskuda, et ERK-s ei ole kedagi, kes seda ei tea ja kes ei saa aru, mida võib niisuguse “stiili” tõttu ühiskonnas varem või hiljem juhtuda. Ometi ei ole ERK rahvast nende ohtude eest hoiatanud.

Riiklikus teadusprogrammis on märgitud prioriteetideks kolm tehnoloogiat (biotehnoloogia, materjalitehnoloogia ja infotehnoloogia) aga kogu selle viimase veerandsaja aasta jooksul pole ei Toompeal ega Kadriorus käsitletud sotsiaalseid pingeid ühiskonnas. Korratakse aina, kuidas ollakse ikka majandusinimesed ja kuidas “arendatakse” majandust, saamata nähtavasti veel aru, et ühiskond ei ole majandus, et majandus on ühiskonna arengu üks eeldus ja ka ühiskonna arengutaseme üks näitaja… Eesti elanikkonnast on suur osa võõrdunud ja suurele osale elanikkonnast on riik võõrandunud.

Rahvastikukadu on  masendav. “Majandustegelaste” võimul oleku ajal on suured alad jäänud juba inimtühjaks.

Eestis on kümneid inimesi, kes orienteeruvad ühiskonnas ja kultuuris ja kes saavad aru, miks “pilv paisub”. Miks tunneb üha rohkem inimesi end absurdses sundsituatsioonis. Meie kohus on luua strateegia selleks, et Eesti arenguteele tagasi pääseks.

Meil on võimatu ära arvata, mille üle riigi juhtkond mõtleb, aga kõrvaltvaatajatele paistab, et nad mõtlevad, peamiselt sellest, kuidas veel võimul püsida, kuidas oma valimiskampaania rahastajate soove veel paremini rahuldada või kuidas kiiremini Brüsseli pääseda. Petuskeemide abil Riigikogusse pääsenud isikud mõtlevad ka kuidas nii hoolikalt vait olla, et keegi ei paneks pettust tähele, kuidas võimalikult palju ringi sõita, mõnes äriühingu nõukogus edasi olla…ja ülemuste sõna kuulata.

Mõeldakse, kuidas seni tehtud “vigu” varjata ja seletada, et kõik on korras… Nagu teada, sünnitab valetamine valetamist, vaesus vaesust, hoolimatus hoolimatust jne. Kui ühiskond imbub valetamisest läbi, siis on juhtkond sunnitud otsima aina uusi valesid ja ühtäkki ilmneb, et peaaegu kõik kohad on täis pettust, et ausus on muutunud anakronismiks ja õiglust pole enam üldse mõtet otsida…  ERK saab küll mõne aja teha nägu, et on pime, kurt ja tumm, saab ise ka midagi kokku valetada ja loota, et kellelgi ei pole tahtmist ega julgust nimetada asju oma nimega.

ERK-s on inimesi, kes tunnevad loodust ja kultuuri ja ka ühiskonda ning inimest selles ühiskonnas ja kultuuris.

Ehkki ERK-s on inimesi, kes on oma kogemuste varal suutelised korraldama ühiskonnadiagnostikat ja tuvastama, mis ängistab rahvast nii maal kui linnas, aga tegelikult pole sellest midagi kasu, sest ei Toomeal ega Kadriorus pole veel inimesi, kellel oleks sellist teadmist tarvis.

Ühiskonnas kujunenud olukorda tuntakse mitte ainult juttude, vaid ka kogemuste varal. Paraku ei ole palja silmaga ja ilma ühiskonna-alase ettevalmistuseta näha sündmuste taha ja ei saa avade petuskeeme, mille varjamiseks on palgatud juba terve armee  professionaalseid suhtekorraldajaid.

Kriisi põhjuste tuvastamise asemel kutsutakse tegema mistahes ettepanekuid, ehkki pole teada, mida oleks vaja saavutada. Kutsujatel ilmselt ei olnud paremat mõtet ja ei ole häbi ei selle tegevuse ega tagajärgede pärast. See, mis ilmneb, ei ole infantiilsus. Pigem on tegemist rahva elujõu hävitamise  programmiga.

Rooma Klubi missiooniline kohustus on tuletada prognoose ja aidata võimalikult vara avastada nii ohtlikke tendentse kui ka uusi võimalusi.

———————————————-

Kas ERK oskas või ei osanud seda ette näha, mis juhtub “jääkeldri protsessi” jätkumiseks mõeldud nn rahvakogus?
Usun, et oskas.

Paraku ei ole ERK küllalt homogeenne ja ei saa veel käituda enesejuhtimise ega sotsiaalse juhtimise subjektina.
Pole meil veel võimet käsitada Eestit ega Eesti mingit eluvaldkonda, piirkonda, olusid, olukorda ega situatsiooni kui probleeme.

Ma ei ole kindel, et sellisel viisil, nagu meie tegevus on toimunud, on võimalik midagi selgemaks mõelda,  Olukorras, kus ka Toompeal ja Kadriorus ei ole vaja vastutada oma tegevuse ja selle tagajärgede eest, pole mitte mingisugust väljavaadet saavutada, et mingisuguselegi ametikohale hakkaksid kandideerima isikud, kelle on eeldusi oma rahva ja riigi teenimiseks,. Milleks haritus, informeeritus või/ja kogemus, kui ei ole vaja olla asjatundlik?

Küllap on käes aeg, mil peaksime peeglisse vaatama ja mõtlema,

• milline peaks ERK olema tänapäeva Eesti ühiskonnas ja milliseks ta on tegelikult kujunenud;
• kas ERK näeb või peaks nägema end üldse mingi reaalse jõuna Eesti ühiskonnas;
• millistel eeldustel saaks ERK omandada sellise tähenduse, mida rahval oleks õigus oodata;
• kas ERK-l  on veel säilinud usk oma riiki ja rahvasse ning tema tulevikku;
• kas ERK on suuteline looma tõsiselt võetava programmi kriisi põhjuste avastamiseks ning seejärel ka nende sõnastamiseks ning avalikustamiseks;

……………………………………………………………………………………….
Petuühiskonda ei saa (ei tohi) täiustada !! Kas ERK peaks vähemalt endale sõnastama oma kohustused ja vastutuse rahva ees? Vale oleks öelda, et ERK on eelistanud mängida KULTI RUKKIS, ehkki objektiivselt on nii välja kukkunud. Eestis (ja mitte ainult Eestis) üha teravamalt ilmnevad pinged ei ole tekkinud üleöö ja ootamatult… Rääkisime neist ka oma klubis kaks aastat tagasi, aastakoosolekul TA saalis. Toonast ettekannet ükski ERK liige ei kommenteerinud ega täiendanud-laiendanud-arvustanud… Raske uskuda, et keegi meist ei viitsinud seda vaadata ega edasi mõtelda, et keegi ei saanud aru või kellelgi polnud aega. Veel raskem oleks uskuda, et kõigil oli (on) ükskõik, mis Eestist saab.
Neil päevil avaldati ajakirjanduses, et Eestis on üle neljakümne tuhande (40 000 !) noore, kes ei õpi ega tööta.

Juba üle poole aasta tagasi avaldas õiguskantsler (laste ombutsman), avalikult muret laste pärast, kes kannatavad päev-päeva kõrval tühja kõhtu. Õiguskantsleri hinnangul oli selliseid lapsi Eestis üle 60  tuhande. Mida selle peale ütles või oleks pidanud ütlema ERK?

Riigikogu päevakorras on olnud eriti tähtsate teemadena ka vaesus, tööhõive jms, aga kordagi pole suudetud käsitada ühtki probleemi, rääkimata katsest avastada, sõnastada ja avalikustada mõne probleemi põhjused. Võimalik, et ka seal ei saada veel aru, et ilma analüütilise tööta, ilma edasi- ja tagasisidestuseta pole võimalik ühiskonnas edu saavutada.

ERK ei ole kari ätte, kes koguneb kuus korra paariks tunniks mingil teemal lobisema või  oma silmaringi laiendama.
Kohtumiseni!

Ülo

Andrus Kivirähk irvitab  veel üpris leebelt: http://www.epl.ee/news/arvamus/rahvakogu-rahvalik-naljamang.d?id=65583130

Märkusi planeeringu „Eesti 2030+“ kohta. E. Väärtnõu

Sildid

2030, arengukava, arvamus, Eesti 2030, Eesti tulevik, ekspert, prognoos, Rooma Klubi, tulevik, Väärtnõu

Planeering “Eesti 2030+”

(algatatud VV korraldusega nr 32, 04.02.2010):

Siseministeeriumi koostatud, ning ministeeriumitele, maavalitsustele ja omavalitsusliitudele kooskõlastamiseks saadetud planeeringus „Eesti 2030+“ (edaspidi „planeering“) määratletakse riigi tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted.

Töö sisuks on anda ruumilised alused regionaalarengu, asustuse, transpordiühenduste ja üleriigiliste tehniliste taristute arengu suunamiseks.

Dokumenti ja selle seletusi vt siit:
1) Eesti 2030+ tekst
2) Planeeringu koduleht
3) ametlik publikatsioon
4) E2030+ projektijuhi Kaur Lass ettekanne 2012 planeeringu võimalikest mõjudest

Märkusi planeeringu „Eesti 2030+“ kohta.
E. Väärtnõu, Eesti Rooma Klubi liige

Planeering nimetab (Sissejuhatus, lg 7), et koostamisel oli oluliseks fooniks ka strateegia „Säästev Eesti 21“. Teame, et selles on seatud Eesti arengu 4 peaeesmärki: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal.

Seega Eesti 2030 sisuks on seatud „anda ruumilised alused“ ainult teatud osale riigi arengueesmärkidesse puutuvast väliskeskkonnast. Jääb teadmata, missuguses dokumendis võib leida ruumilised alused ülejäänud SE-21 arengueesmärkidele.

Planeeringud peaks realiseerima valdkondade arengukavadega paika pandud objektide, rajatiste, taristute paiknemise. Jääb teadmata, missugused VValitsuse 13.02.2005 määruse „Strateegiliste arengukavade…koostamise, …elluviimise…kord“ järgi koostatud valdkondade (Statistikaameti eristab majanduse, keskkonna, rahvastiku ja sotsiaalelu valdkonnad) arengukavad on käesolevale planeeringule aluseks.

Planeeringus on esitatud rida riigi arengut mõjustavaid tulevikusuundumusi, Euroopa Liidu mõjusid ning trendide mõjusid Eesti ruumstruktuurile, kuid ei leidu ühtegi viidet neid väidetavaid mõjusid tõestanud uuringutele või autoriteetsetele kirjandusallikatele.

Planeering peaks kajastama ka olulise ruumilise mõjuga objektide ning riiklikult tähtsate objektide paigutust juba nende transpordivoogude, keskkonnamõju, tööjõuvajaduse tõttu.

Planeeringus on esitatud visioon Eesti 2030: peamine arengueesmärk järgnevail aastail on tagada elamisvõimalused igas Eesti paigas,… luues selleks vajalikud tingimused.

Ning p.3.3. (1) ütleb, et inimese põhilised vajadused, mis asustuse …kujunemist mõjutavad, on seotud elukoha, töökoha, hariduse, teenuste ja vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavusega. Töös käsitletakse pikemalt asustuse, transpordiühenduste, tehniliste taristute ja rohevõrgustike arendamist, aga ülalnimetatud põhiliste vajaduste tagamiseks nähakse tegevuskavas 3. eesmärgina ette ainult ühistranspordi optimeerimise kava välja töötamist (? ), mis minu arvates ei ole piisav ega ka ei realiseeru.

Siin eeldatakse ju, et miskipärast tekib (kes tekitab, missuguse hinnaga kasutajale ?) nii suure sageduse ja võimekusega ühistranspordivõrk (ilmselt bussiliinidest), et eluks vajalikud teenused saavad kättesaadavaks kõigile seal, kus need teenused iseenesest on tekkinud ja nad ei peagi olema kättesaadavad tarbija elukohas.

Eks alternatiiviks võiks ju teoreetiliselt olla kiire ja tihe reisijatevedu väikeste raudteebussidega kõigil Tallinnast lähtuvail olemasolevatel radiaalliinidel – Narva, Tartusse ja Valka, Võrusse, Viljandisse, Pärnusse ja Haapsallu. Siis võiks arendada elanike põhilisi vajadusi (mis ülalpool loetletud) rahuldavad teenused piki raudteeliine, kuna seal ju liiguvad teenuste tarbijad ja väita, et elanike põhilised vajadused saavad rahuldatud, ehkki mitte nende elukohas. Kuid ma pean sellise arengu realiseerumist ebareaalseks. Ja paljud praegused väikesed nn. tõmbekeskused jääks ikkagi neist raudtee-teenuste liinidest kõrvale.

 

Minu arvamus on:

Esiteks – seda planeeringut ei tohiks kinnitada ilma teiste valdkondade üleriigiliste planeeringutega koosmõju vaatamata – kooskõlastamata.

Teiseks, et kõne all olevas planeeringus peaks tema visiooni – tagada elamisvõimalused igas Eesti paigas – tagamiseks käsitlema lisaks asustusele, transpordiühendustele, taristutele ja rohevõrgule ka alljärgnevaid maapiirkondades põhilisi elamisvajadusi (viidatud planeeringu p.3.3. (1)) tagavaid üleriigilisi võrke: koolivõrk, tervishoiuteenuste võrk, postiteenuste võrk, maakaupluste võrk, pangapunktide võrk, jäätmepunktide võrk, raamatukogude võrk, kultuurimajade võrk, spordibaaside võrk, .riigimajade (s.o. riigiteenuste saamise) võrk

Kolmandaks – ma ei pea rahuldavaks kavandada tulevikku isegi visiooni tasemel ja –täpsusega, mööda vaadates juba seadusandja poolt heaks kiidetud riigi arengustrateegia Säästev Eesti 21 eesmärkidest. Pean planeeringule seatud tegevusala – ruumilised alused regionaalarengu, asustuse, transpordiühenduste ja üleriigiliste tehniliste taristute arengu suunamiseks – täiesti puudulikuks. Seega kooskõlastamisel olev planeeringu tekst vajab olulist täiendamist sisuliselt.

Neljandaks – millega on põhjendatud nii kaugele (kuni 2030.a.) ulatuv planeerimine olukorras, kus nii maailmas kui Eestis on olukord igas valdkonnas – keskkond, majandus, poliitika jne. – kiiresti muutuv? Praegused pikaajalised prognoosid jäävad suuresti laest võetuiks ja sellega kasututeks. Tuleks kaaluda reaalsemat planeerimisperioodi, nt. kuni 2020.a.

Lisaks, on olemas ka Siseministeeriumi koostatud Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015.a., millele selles töös viidatud ei ole.

Eino Väärtnõu,

04.03.2012

---

Tulemus:

• Planeeringu menetlemine võttis aega 2,5 aastat: Riigiteataja 2010
• Planeering kehtestati VV otsusega:Riigiteataja 2012 ja on töötav valitsusprogramm

Vaata k “Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030″