• English pages
    • CoR & EstCoR 2019
    • The Club of Rome Supports Global Student Climate Protest 
  • Eesti Rooma Klubi (ERK)
    • Eesti Rooma Klubi MTÜ Põhikiri
    • Toimkonnad
      • Keskkond, loodus ja kliima
      • Rahvatervis
      • Meedia
    • Presidendid
    • Meie autorite raamatuid
    • Soovitusi uurimiseks
      • Ringmajandamine
  • Hooaeg 2020
  • Hooaeg 2019
    • Eesti 2035 – kas Eestil on tulevikku?
      • E. Terk: Eesti 2035 – mis toimub ja mida sellest arvata?
      • M. Gallagher: Estonia Should sell its people
      • J. Vilo: Teadus ja kõrgharidus 2019
      • Dr. Mardna: Kelle asi on tervisekassa?
    • Rooma Klubi – kas tsivilisatsioon tõesti hukkub?
      • Miks Maa kliima soojeneb?
    • EU Grupp
  • Hooaeg 2017-2018
    • Rooma Klubi 50
    • Aastaraamat ERKAR 2018/2019
  • CoR Raportid
    • Sinimajandus 2018
    • Come On! 2018
    • Seneca efekt 2017
    • Ugo Bardi 2014
    • 2052 (2012)
    • Valitsemise võimekus 2001
  • Konverentsid
    • Aastakonverents 2018
    • Kõnekoosolek 2017
    • Eesti Rooma Klubi avatud koosolek 2015
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2014 (videod)
    • Eesti Rooma Klubi Konverents 2011
    • Eesti Rooma Klubi konverents 2009
    • Eesti Rooma Klubi aastakonverents 2008
    • Rooma Klubi rahvuslike ühenduste Euroopa konverents 2008
    • Rooma Klubi Euroopa rahvuslike ühenduste aastakonverents 2005
  • Kontakt
    • Liikmed
    • Presidendid
    • Liikmetele
    • Rahvatervis
    • Meedia
    • Keskkond, loodus ja kliima

Eesti Rooma Klubi

~ Estonian Association for the Club of Rome

Eesti Rooma Klubi

Tag Archives: prognoos

Ellujäämise õpetus – koli maale elama

12 Teisipäev nov. 2019

Posted by Eesti Rooma Klubi in artikkel, meedia

≈ Lisa kommentaar

Sildid

ilmalõpp, prognoos, strateegia, Vipp

Intervjueerija Juhan Mellik, Õhtuleht 12-11-2019. 
Tahad jääda ellu? Konservihunnikust pole kasu. 
Koli parem maale elama.
https://roomaklubi.com/

Eesti Rooma Klubi on trükkinud lisa Kaupo Vippi mitmeid kordi läbi müüdud raamatule “Globaalpohmelus”.

Telli, saa teada. Arutame koos.

Mida teha maailmalõpu korral?

„See on paljude maailmalõpu jaoks valmistujate soovmõtlemine: kuhjan endale koju hunniku konserve, relvi ja laskemoona. Peidan end barrikaadi taha ja annan igas suunas tuld. Ei ole võimalik! Sest need inimesed, kes tulevad, on meeleheitel!“

Publitsisti ja mõtleja Kaupo Vippi maalitud stsenaariumid äärmuslikest kriisiolukordadest ei tundu äsja Võrumaal toimunud suure elektrikatkestuse taustal sugugi nii ulmevalda kuuluvatena. Mis saab siis, kui elekter läheb ära ja tagasi ei tulegi? Mis saab siis, kui riigile ja korrakaitsele ei saa enam loota?

„Eesti õnneks pole nii hull koht veel,“ rahustab Vipp. Erilisi looduskatastroofe meil karta pole, inimesed on temperamendilt üldiselt rahulikud ja mõistlikud. Kuigi… „Oleks see katkestus talvel olnud, tekkinuks ilmselt ka esimesed vägivallatsemised,“ arvab ta suure elektrikatkestuse kohta. Kriitiline aeg on välja arvestatud: 72 tundi. Niikaua võiks ettenägelik ja halvimaks valmistunud inimene ise hakkama saada, kuni riik ja jõustruktuurid üritavad lahendust leida.

Piir, kust tagasi ei pääse

„See on see piir, mille jooksul oleks veel võimalik normaalsusse tagasi pöörduda,“ ütleb Vipp. „Aga pärast seda aega – need inimesed, kelle psüühika on natuke teistmoodi, leiavad, et neil pole mitte midagi kaotada.“ Mitte et see teeks nad automaatselt halbadeks inimesteks – pole lihtsalt midagi teha, kui võitled oma elu eest ja muud lahendust peale vägivalla ei paista.

72 tundi – selle aja üleelamiseks soovitab Vipp soojalt tutvuda siseministeeriumi koostatud „Käitumisjuhistega kriisiolukordadeks“. Sealsed soovitused on igati mõistlikud: varuda kolme päeva jagu toitu, hankida endale akupank. Suurem mure tekib hoopis siis, kui 72 tundi on möödas ja ikka veel ei paista lahendust.

72 tundi – selle aja üleelamiseks soovitab Vipp soojalt tutvuda siseministeeriumi koostatud „Käitumisjuhistega kriisiolukordadeks“. Sealsed soovitused on igati mõistlikud: varuda kolme päeva jagu toitu, hankida endale akupank. Suurem mure tekib hoopis siis, kui 72 tundi on möödas ja ikka veel ei paista lahendust.

„Minu rekord on olnud kuus päeva ilma elektrita, siinkandis on see täiesti tavaline asi,“ ütleb Sõrve poolsaarel elav Vipp. Kusjuures – tal pole generaatorit. „Nendega on see jama, et tarbivad bensiini või diislit, aga kust seda saada, kui ikka voolu pole?“ Saaremaal pole praegu mitte ühtegi autonoomse toitesüsteemiga tanklat.

Mida siis teha, kui halvim õdusunenägu osutub ühtäkki tõeks? Esimene soovitus linnavurledele: laske linnast kiiresti jalga. Kui endal pole maal sugulasi või suvilat, saab ehk haakida end mõne sõbraga kaasa. Peamine, et saab ära.

„Oled sa kas Juhan või Ivan, aga kui oled Lasnamäel neli päeva söömata ja lapsed on näljas, siis hakkad tegutsema,“ ütleb Vipp. Kauplused on juba ammu ära rüüstatud. „Siin pole mingit varianti, talvel sa ei saa isegi s…l käia. Kogu kanalisatsioonitoru on üks suur jäätunud fekaalipulk.“ Teisisõnu võiks iga linnaelanik teha juba ette endale hädaabiplaani: kuidas, kellega ja kuhu ta häda korral maale pääseb. „Lahendus nagu ilmasõdade ajal,“ kommenteerib Vipp.

Kui käes on ikka tõsine kriis, tuleks abiks vanamoodne lahendus: puugaasil töötav mootor, nagu sakslastel Teise maailmasõja ajal. Ajad puuklotsid katlasse, teises otsas on generaator. „Ma kujutan ette, et sellega võiks vajadusel ka kolm-nelikümmend aastat läbi ajada.“

Eesti inimene on küll meelelaadilt rahulik, kuid riigi elektrivarustus on see-eest enam kui haavatav. „Meil on kolm või neli sõlmpunkti, mille taastamiseks ründe järel on vaja asendada konkreetsed seadmed,“ ütleb Vipp. Neid toodab maailmas kaks või kolm ettevõtet ning need tuleks teiselt poolt maakera ka kohale tuua. Kõik võtaks parimalgi juhul nii kaua aega, et tänavail valitseks juba ammu kaos.

Viimane ehmatav kogemus oli saarlastel alles selle aasta alguses, kui Kuressaaret tabas ligi neli tundi kestnud elektrikatkestus. Kõik tormasid kohe oma mobiilidesse ja paari tunniga oli maas ka telefonilevi. Tundide kaupa valitses täielik vaikus. Selles mõttes on põnev fantaseerida. Kui eelmise sajandi alguses ei teadnud keegi midagi elektrist ja asfaltteedest, siis kas keegi oskaks ette kujutada maailma ilma nendeta nüüd? Ning kui veel 1990ndate alguses oli internet täielik uudissõna, siis mis juhtuks selle kadumisel täna? „Kaubandus, pangandus, lennundus, miski ei töötaks.“ Ühiskond on arenenud nõnda keeruliseks, et aina rohkem on neid mutreid, mis võivad logisema hakates kogu süsteemi pikali kukutada.

Plaanid varakult valmis

Küla- ja maarahvalgi peaksid juba plaanid olemas olema. Igaüks peaks teadma, kelle juurest täpselt mingisugust abi saab. Peaks teadma ka seda, kui mitu hädalist saaks ta enda juurde võtta. „Tean, et siia mahuksid peale minu ja mu naise ka meie pojad oma peredega, edasi läheks juba päris karmiks,“ lausub Vipp. Kui väljas valitseb kaos, siis tekib moraalseid dilemmasid küllaga.

Lihtne variant on see, kui keegi tuleb püssiga ukse taha või tahab sulle pähe virutada. Aga mida teha siis, kui abi palub nälginud ema koos väikese beebiga? Ning kui tead, et hädalisi vastu võttes ei suuda sa aidata mitte üksnes neid, vaid jääksid ka ise koos hädalistega plindrisse? „Need on väga keerulised küsimused. Inimesi on planeedil liiga palju,“ ohkab Vipp.

Kaupo Vipp: Senine maailmakord saab otsa

Halvas mõttes eeskujusid leidub maailmast küllaga. Mõnikümmend aastat tagasi oli suur black-out New Yorgis. Õhtupoolikul alanud katkestus kestis oma kuus-seitse tundi. „Negatiivse külje pealt oli juba mõne tunni pärast teatud seltskonnal asjade seis selge ja algas vandaalitsemine, mis käis üle kõigist linna kauplustest,“ räägib Vipp. Kogunesid jõugud, poed tehti pilbasteks. „Positiivsest küljest räägiti hiljem, et üheksa kuu pärast ilmnes plahvatuslik hüpe sündivuses,“ muheleb Vipp.

Rahaga pole hädaolukorras midagi pihta hakata, selle väärtus on läbinisti kokkuleppeline. „Isegi ahju kütta on suhteliselt ebamugav,“ märgib Vipp. Ta ei väsi rõhutamast, et selle asemel on ülioluline tutvuda kogukonnaga ning luua üheskoos toimiv plaan. Kuigi teoorias saaks seda suure tahtmise korral teha isegi mõnes magalarajooni kortermajas, on see külakogukonnas määratult lihtsam. Ei maksa linnainimest ka kohe hukka mõista selle eest, et ta on ehk natuke eluvõõras. „Igapäevase elu jaoks pole tal tõesti vaja teada, mismoodi kartul maha käib või kust otsast lehma lüpsta,“ tõdeb Vipp. Kui vaja, küll siis need teadmised tulevad.

Relvast pole palju kasu

Ühtsuses peitub jõud, pole midagi parata. Keegi vandaal-marodöör võib täitsa vabalt ilmuda üksiku inimese ukse taha. Kui ta aga teab, et selle inimese seljataga seisab toetav kogukond, mõtleb ta enne mitu korda üle.

Vipil endal püssi varuks ei ole, sest seegi kuulub fantaasiavalda – annad aga märatsejatele tina ning peletad nad eemale. Isegi väiksem mõne püssiga armeeüksus suudaks küll natuke vastu paugutada, aga jookstaks lõpuks lihtsalt maha. „Ega see, kes tuleb halbade mõtetega, ei tule tavaliselt üksi,“ hoiatab Vipp. „Ta tuleb ikka suure kambaga.“

Kõik see võib näida vaid õudusunenäona mõnest düstoopilisest filmist. Miks peaks üldse keegi niivõrd ebatõenäolise stsenaariumiga oma pead vaevama? „Enamik, kellel on lapsed või lapselapsed, siiski võiks,“ ütleb Vipp. Ohtlikem kontingent on seevastu need inimesed, kellel pole mitte midagi kaotada. Neid tuleb karta kõige rohkem.

Vipp harrastab oma Sõrve koduaias ka väikestviisi peenrapõllundust, praegu kasvatab ta peamiselt küll maitseaineid. Kuid vajadusel ja häda korral saaks ta kogu hoovi üles künda ning seemne mulda pista. Kala saab ta kätte nii, et sumab pikkade säärikutega vette ja laseb võrgud sisse. „Viimane aeg on küll näha ja tunda, et üha enam igasugust saasta lastakse laevade pealt vette,“ ütleb ta.

Kuna pinnas on savine, ulatub Vipi puurkaev 80 meetri sügavusele. Kuid ka selle käitamine nõuab elektrit, sestap on mehel kokkulepped teiste külaelanikega. Kõik püsielanikud (neid pole küll palju) – nii eestlased kui ka välismaalased – on igati kambas ning plaanid on nendega valmis tehtud.

Tornide viisi konserve Vipp ei kogu – see oleks mõttetu. Ta muutuks sellega kõigest automaatseks sihtmärgiks meeleheitel märatsejate jaoks. Ainult väike hädapärane varu on olemas. Nagu Vipp korduvalt ütleb: ta ei ole mingi prepper (laensõna inglise keelest, kus see tähendab inimest, kes kuhjab kokku varusid ettenägematu kriisi või katastroofi tarbeks – J. M.)

Vipi teadmist mööda leidub ka Võrumaal neid külasid, mis on juba ammu kõik hädaplaanid enda jaoks koostanud ja läbi mõelnud. „Nemad elasid tormi kenasti üle, neil oli ka elektrigeneraator ostetud.“

Kes on konservikuhjaja?

Maailmalõpuks valmistuja ehk kõnekeeles konservikuhjaja ehk inglise keeles prepper või survivalist (ellujääja) on inimene, kes valmistab ennast ja oma peret ette ootamatuks kriisiks või katastroofiks, mis pöörab kogu senise ühiskonnakorra pea peale.

Selleks sündmuseks võib olla näiteks kas (tuuma)sõda, püsiv laiaulatuslik elektrikatkestus, surmav ja kontrollimatu epideemia või kokkupõrge asteroidiga. Eriti levinud on liikumine Ameerika Ühendriikides, kus selle liikmed koguvad endale konservtoitusid, relvi, laskemoona ja muud vajalikku sellises mahus, et need kestaksid aastaid. Sageli loovad harrastajad endale varjendeid, keldreid või punkreid, kus on võimalik katastroof üle elada.

Oma kelder on ka Kaupo Vipil, kuid rohkem selleks, et elektrikatkestuse korral viia sinna külmkapis asuv riknemisohtlik toidukraam. Kuigi Vipp suhtub sedalaadi katastroofiks valmistujaisse enam kui skeptiliselt, leidub sääraseid konservikuhjajaid tema sõnul ka Eestis.

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Meeldib Laen...

Kliima ja poolused

18 Reede jaan. 2019

Posted by Eesti Rooma Klubi in artikkel, prognoos

≈ Lisa kommentaar

Sildid

kliima, prognoos

Tuuli Stewart, ERK
Enn Kaup, Eesti Polaarfond

Kiire ülevaatlik tabel

Planeedil Maa on kaks poolust. Mõlemad on olnud inimese eest peidetud maailmad, mis on tänaste teadmiste valguses olnud kui salasahvrid, mis hoidnud meie floora, fauna, veerežiimi ja kliima meile sobivas tasakaalus. Kuni tuli inimene…

Turism ja kaubandus:

Inimene on uudishimulik, ta läheb uurima. Uurida oskab ta nii, et võtab tükkideks, toob tükid oma koju, laseb neil surra. Tükkidest uuesti kooslust luua ta ei oska. Siiani polnud vajagi – alati sai tuua uue, veel parema eksemplari.

Arktika on saarte kaudu ühendatud mitme mandriga, seega on sinna liikumine olnud lihtsam ja piiratud põhiliselt toidu ja ilmastikuga. Veel paar inimpõlve tagasi ei olnud aga Antarktis kui mannergi veel tuntud. Muutus on olnud ülikiire – täna lubavad tuhanded ja tuhanded endale seal eksootilist puhkust ja digialbumite täied pildipiksleid. Selleks, et külastada seda seni puutumata maad, ei ole vaja enam erilisi oskusi, treenitud keha ega vaimu. Turisimifirmad kiidavad, et eikellegimaal ei vajata ei viisat ega vaktsineerimist, reisida on turvaline. Uuri, mis on kahel poolusel ühist, milles nad erinevad.

Jätka lugemist →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Meeldib Laen...

Ühiskond ilmutab labastumise märke

31 Teisipäev okt. 2017

Posted by Eesti Rooma Klubi in üldinfo, meedia

≈ Lisa kommentaar

Sildid

ühiskond, prognoos

FOTO: Sille AnnukTõnu Ots, psühholoog

Ühiskond, nii suures kui kohalikus plaanis, on paljude probleemide kõrval üha sagedamini kokku puutunud ilmingutega, mida nimetatakse seksuaalseks ahistamiseks. Globaliseeruvas maailmas põrkuvad selle mõiste all enamasti eri kultuuride inimõiguste probleemid ja meie väiksemas ühiskonnas isikuvabaduse probleemid.

Suude puhastamise telesaates ja samalaadsete juhtumite meediakajastuses jäi kõlama arusaam, et meil on paljud seksuaalse ahistamisena käsitletavad seigad, suhtumised ja teod mõisteliselt segased või ära seletamata ja see ei võimalda juhtunule hinnangut anda ka nüüd, kus skandaalide kampaaniaaeg peaks juba otsas olema. Jätka lugemist →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Meeldib Laen...

Warming Climate – Melting Ice (Global Freshwater Resources). A. Tarand

30 Reede dets. 2016

Posted by Eesti Rooma Klubi in üldinfo, prognoos

≈ Lisa kommentaar

Sildid

kliima, prognoos, Tarand

Presented on the third conference of The High Panel on Water and Peace”,
December 7-9 2016 – San Jose, Costa Rica

by Andres Tarand

tarand-2

The main sources of the presentation are Scientific journals The Cryosphere (2016), Nature (2016), Science (2014, 2015).


The aim of this presentation is to offer latest scientific achievements and conclusions on the development of the Earth Cryosphere[1] in polar regions. It does not include alpine glaciers, which have been mankind´s water suppliers for centuries and are now monitored by the UN-Water or national governments.

Let us start from the Arctic where the ice sheets have entered a phase of dangerous instability.

Jätka lugemist →

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Meeldib Laen...

The Aurelio Peccei Lectures & Dialogues / 96th lecture

09 Laupäev apr. 2016

Posted by Eesti Rooma Klubi in Euroopa Grupp, klubi ettekanne

≈ Lisa kommentaar

Sildid

Euroopa, loodusressursid, prognoos, Rooma Klubi, säästev areng, tulevik

The Aurelio Peccei Lectures & Dialogues / 96th LECTURE

Inquiries on the Challenges of the 21st Century
Tuesday 12 April 2016 at Royal Academy of Belgium

THE NEW ECONOMIC MODEL:
CIRCULAR ECONOMY AND DECOUPLING

Janez PotočnikDr. Janez Potočnik

Co-chair International Resource Panel (UNEP)
Former EU Commissioner for the Environment

Resource constraints, as well as increasing volumes of waste and pollution, are likely to become additional threats to welfare, well-being and a sustainable future for the Earth.

They affect the economy, business, profits and – in the end – also the consumers. It is becoming obvious that we urgently need a new economic model. This means decoupling, a transition to an inclusive and circular economy.

The circular economy is an industrial system that is restorative by intention and design. Rather than discarding products before their value is fully utilized, they should be re-used. Currently only a very small percentage of the original product value is recovered after use.

So far, studies on the circular economy focused primarily on the business case for enhanced resource efficiency. A broader perspective, including the social benefits by moving from a linear to a circular economy is needed.

Dr. Janez Potočnik, former member of the European Commission (2004-2014), shared facts and thoughts about the way forward. He is Co-chair of the International Resource Panel, a unique science-policy interface on sustainable use of natural resources.

*Please see the presentation of Dr. Potočnik >>HERE.

**Dr. Potočnik’u ettekande slaidid on leiatavad >>SIIN.

This slideshow requires JavaScript.

♥ thank you for your contribution, Mr.Folkert Herlyn ♥

[A study report “The Circular Economy and Benefits for Society” by Anders Wijkman, Co-president of the Club of Rome, and Kristian Skånberg, was offered to the participants. Please get your copy from the ERK office.]

The lectures are delivered by distinguished expert speakers with various backgrounds. They are followed by a dialogue with the audience.

The cycle of lectures is named after Aurelio Peccei (1908-1984),
co-founder of The Club of Rome in 1968.

Klõpsa: värske Tsirkulaarmajanduse uuring

logo 1
logo 2

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Meeldib Laen...

Sisserände uued suundumused ning lõimimise väljakutsed Põhja- ja Baltimaades

31 Neljapäev märts 2016

Posted by Eesti Rooma Klubi in konverents

≈ Lisa kommentaar

Sildid

Aasmäe, arvamus, ekspert, immigratsioon, probleemi lahendus, prognoos, regionaalpoliitika, tulevik

Aeg: 31. märts ja 1. aprill 2016
Koht: Kumu kunstimuuseum, Tallinn

Eelmiste konverentside ettekanded leiad >>SIIT<<

Loe ka Hardo Aasmäe OPPORTUNITIES AND THREATS OF INTEGRATION – globaliseerumine ei ole uudisnähtus. Me olime lihtsalt mugavalt unustanud.

image001

Töökeel: eesti, inglise
Sihtrühm: ametiasutused, poliitikud, ettevõtete ja tööandjate organisatsioonid, teadlased, mittetulundusühendused ja eksperdid, kelle töövaldkonnaks on töörände/sisserändeküsimused Põhjamaades, Eestis, Lätis ja Leedus

Ettekanded põhinevad valitsus- ja teadusasutuste värskeimatel rände ja lõimimise teemalistel uurimustel ja analüüsidel Euroopa, Põhja- ja Baltimaade näidetel ning avaliku ja kolmanda sektori kogemustel lõimimisega seotud väljakutsete lahendaamisel.

 Eelmiste konverentside ettekanded leiad >>SIIT<<

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Meeldib Laen...

Kuhu suundub Euroopa taastuvenergia?

08 Teisipäev märts 2016

Posted by Eesti Rooma Klubi in klubi ettekanne

≈ Lisa kommentaar

Sildid

ekspert, keskkond, komplekssus, loodusressursid, prognoos, regionaalpoliitika, säästev areng, taastuvenergia, Tarand, teadus, tulevik

Ettekanne taastuvenergiast Andres Tarand.

Külalised:

Andres Tropp – mees, kes on juhtinud Eesti Energia tuumaprojekte ja haldab täna EE regulaatorsuhteid

tropp

Mihkel Härm – Maailma Energeetikanõukogu Eesti rahvuskomitee peasekretär, endine Tööandjate keskliidu tegevjuht

härm

Lisatud koosoleku kokkuvõte.

Vaata ka meie eelmisi energia-alaseid ettekandeid, sh Eesti Taastuvenergia Koja ja Leo Saluste ettekanded.


Lisaks pisut Euroopa konteksti:20120131PHT36731_original

Energia taastuvad allikad (tuule ja päikese energia, hüdroelekter, ookeani energia, maa soojus, biomass ja biokütused) on alternatiivid fossiilsetele kütustele. Need vähendavad kasvuhoonegaaside emiteerimist, muudavad energia tootmise mitmekülgsemaks ja vähendavad sõltuvust ebausaldatavate ning lenduvate kütuste turust, eelkõige naftast ja gaasist.

Euroopa Liit on taastuvenergia tehnoloogiate osas liider. EL nimel on 40% maailma taastuvenergia patentidest ja 2012 asus ligi pool (44%) maailma taastuvenergia mahust (välja arvatud hüdroenergia) EL-s. Taastuvenergia tööstuses EL-s töötab praegu umbes 1,2M inimest. Viimastel aastatel on oluliselt rõhku pandud EL seadusandluse välja töötamisele, mis edendaks taastuvenergiate tootmist. Juba arutatakse tulevikupoliitikate raamistust aastateks peale 2020.

Lisa meid raamistavate Euroopa suuniste osas leiad siit: >> Taastuvenergia

  1. Teavet EL taastuvenergia kohta – seadusandlus ja arengud. Uuri sealt ka energiatõhususe jms kohta
  2. Uuri lisaks Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse väljaandeid. Uuemad väljaanded on saadaval ka trükitud kujul (inglise keeles). Tellimiseks pöörduge palun kontakt.
  3. Kuhu suundub Euroopa taastuvenergia? Siit leiad teaduspõhise majandusanalüüsi (inglise keeles)
  4. Europa Liidu taastuvenergia statistikat – Eesti on selles silmapaistvalt tubli

Tabeleid

Tabel 1. Taastuvenergia tootmismahud 2003/ 2013 (suurendamiseks klõpsa tabelile):Primary_production_of_renewable_energy,_2003_and_2013_YB15Tabel 2. Taastuvenergiate osakaal riikide kaupa kogu energiakasutuses 2013 ja 2020 (%). Share_of_renewables_in_gross_final_energy_consumption,_2013_and_2020_(%25)_YB15Eesti üldine kasutus on kõrge, kuigi me ei kasuta hüdroenergiat, maa soojust ega päikese energiat ning tuule energia kasutus on väga madal. Vt lähemalt ülal viidatud statistikast.

Tabel 3. Taastuvenergia allikatest toodetud elektri osakaal, EU-28, 2003–2013.

Electricity_generated_from_renewable_energy_sources,_EU-28,_2003–13_YB15

 

Jaga teistega:

  • Email

Like this:

Meeldib Laen...
← Older posts

ERK postitused

  • Eesti energeetika ja maapõueressursside kasutamise tulevik 30/11/2020
  • Elu koos koroonaga: tasa ja targu – N. Kalikova 26/09/2020
  • Metsastrateegia Euroopa Roheleppes 17/09/2020
  • Ida-Viru õiglus – J. Telgmaa 27/08/2020
  • Kaitstud: Rooma Klubist ja Eesti Tuleviku Kongressist 25/08/2020
  • Covid-19 esimesed õppetunnid – N. Kalikova 05/07/2020
  • Euroopa Komisjon terviklik uue elurikkuse (BD) strateegia – ERK loodus 04/07/2020
  • COVID-19 antikehade saaga – N. Kalikova 18/06/2020
  • Vabadusvõitlus kasvatuse vastu – T. Kuurme 01/06/2020
  • Koroona & kliima – A. Anger 01/06/2020
  • Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimalusi – J. Telgmaa 12/05/2020
  • Hariduse taandamine – T. Kuurme 10/05/2020
  • Koroona-exit rohujuure tasandil – N. Kalikova 05/05/2020
  • Riik, raha ja Eesti saatus – P. Tammert 20/04/2020
  • Võla-raha agoonia – P. Tammert 13/04/2020
  • Pandeemias ei ole süüdi nahkhiired, vaid inimesed – A. Tereping 12/04/2020
  • Euroopa Komisjoni uus ringmajanduse tegevuskava – Eesti Rooma Klubi seisukohad 09/04/2020
  • Teame, aga ei usu – K. Vipp 04/04/2020
  • Häda hüüab tulles – K. Vipp 03/04/2020
  • Muutuste aeg on alanud – P. Tammert 29/03/2020

Arhiiv:

KUI SA EI ELA TALLINNAS, tea, et meil on esindajad Tartus ja Saaremaal, Jõgeval,  Pärnus ja Viljandis.

Aasta 2020 on Rooma Klubile häälekas.
Iga kajahääl on vajalik!

ERK e-pood

/**/

WordPress.com.

Tühista
loading Tühista
Post was not sent - check your email addresses!
Email check failed, please try again
Sorry, your blog cannot share posts by email.
%d bloggers like this: