Euroopa Komisjon terviklik uue elurikkuse (BD) strateegia – ERK loodus

Sildid

Eesti riik, elurikkus, ERK, ettepanekud, Euroopa, Komisjon

Eesti Rooma Klubi (ERK) kommentaarid KKM 18. juuni arutelu järel. Kommentaarid on kokku pannud ERK Looduse toimkond koosseisus: Juhan Telgmaa, Alvar Soesoo, Urmas Tartes, Andres Tarand, Kaupo Vipp, Mercedes Merimaa, Rein Einasto, Valdur Lahtvee, Olavi Tammemäe.

Euroopa Komisjoni elurikkuse (BD) strateegias on kokku võetud ka kodanikuühenduste tavapärased tahtmised BD kaitsmiseks ja need lubatakse ellu viia. Strateegia sobitub EDG raamistikku ja peab kujunema selle keskseks juhtliiniks.

Pakutud EU arvulised eesmärgid nagu näiteks võtta kaitse alla 30% maast ja merest, sh 1/3 range kaitse alla, on adekvaatsed ning muidugi väärivad toetust.

Senisest enam pühendatakse tähelepanu metsale ja põllumajandusele, mis peaks Eestit eriti huvitama.

Kuidas „tuua tagasi rohkem loodust põllule“ reformitud CAP abil võib Eestile olla päris problemaatiline ja kohustused selles valdkonnas tuleb võtta väga vastutustundlikult.

KUID, silma hakkas strateegias ka paar aspekti, mis vajaks selgemat kajastamist.

Näiteks:

• Pole seostatust EU 8 EAP (Environment Action Programme) valmimisega, seda pole isegi nimetatud. See programm saaks olla on üks mõjusamaid instrumente BD strateegia elluviimisel.
• Kodanike kaasamiseks nimetatakse vaid Arhusi konventsiooni raamistikku, mida läheb tarvis alles siis, kui asjad väga kurjaks lähevad, aga mitte vajadust parandada BD kaitsest huvitet kodanikuühenduste ausat kaasamist igapäevasuhtlemises võimudega.
• Pole pakutud selget võimalust/raha teadusele, milleta eesmärgid pole saavutatavad

Kokku võttes: kirjas on head üldpõhimõtted ja kavatsused. Loodame, et liikmesriikide valitsused ja EC ilmutavad piisavat poliitilist tahet ja koostööd sedavõrd vajaliku ja ambitsioonika strateegia koostamisel. Realiteeditunnetus, eelkõige vajalikus mahus investeeringud, peab tagama kavandatavate allprogrammide ja -kavade õigeaegse elluviidavuse. Seetõttu rõhutame eriti strateegia elluviimiseks tarviliku juhtimis- ja seire struktuuride tähtsust.

Protsessi jätkudes on Eestil vaja tähelepanelikult jälgida ja vajadusel sekkuda strateegias nimetatud paljude EC konkreetsete kavade valmimisse ja vältida nende võimalikke vastuolusid Eesti spetsiifikaga.

Euroopa Komisjoni uus ringmajanduse tegevuskava – Eesti Rooma Klubi seisukohad

Sildid

Eesti 2030, Eesti riik, ERK, Euroopa, Komisjon, Parlament, ringmajandus, Rooma Klubi

Seisukohad avaldatakse Euroopa Komisjoni (EC) dokumendi COM(2020) 98 final „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele. Uus ringmajanduse tegevuskava „Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel““ kohta.

ERK esialgsed järeldused Euroopa Rohelise Kokkuleppe kohta https://roomaklubi.wordpress.com/2020/02/02/egd2020/ on täiel määral kehtivad ka ringmajanduse tegevuskava kohta.

---

Spetsiifiliselt ringmajanduse kohta rõhutab ERK:

1. Ringmajandus pole eesmärk omaette, selle rakendamise ulatuseks on teatud optimum, kuid igal juhul peab see toetama ökosüsteemide kõigi teenuste säilimist, heaolu tagamist ja kliimaeesmärkide saavutamist.
2. Ringmajandus on võimalik vaid teatud piirides – ideaalsel kujul pole see võimalik termodünaamiliselt, praktiliselt pole kõiki aineid võimalik ringluses hoida, mõne aine ringlus on liiga energiamahukas. Neid piire saavad nihutada uudsed tehnoloogiad, milleks on vaja teaduslikku baasi, paljudel juhtudel tuleb see rajada pea nullist. Lahendused pole jõukohased ühele riigile, kuid ka tulemused on hüveks kogu maailmale. Eesti peab määratlema oma rolli ühises liikumises selle eesmärgi poole.
3. Riiklikul tasandil kehtestatud ringmajanduse, sh. ka taaskasutamise eesmärkidele tuleb lisada avaliku sektori meetmed, mis toetavad nende eesmärkideni jõudmist. Erasektori investeeringutel on ringmajanduse praktikasse rakendamisel küll otsustav potentsiaal, kuid samas on avaliku sektori ostujõul selles protsessis teedrajav roll katalüsaatorina, mida ei tohi alahinnata.
4. Toetada EC ettepanekut kehtestada riigihangetele keskkonnamõju kohustuslikud miinimumkriteeriumid. Iga liikmesriik peab kehtestama oma oludel baseeruvad kõrgemad kriteeriumid. Riiklik aruandlus tuleb kohandada nende kriteeriumide täitmise efektiivseks kontrolliks.
5. Toetada kohalike omavalitsuste algatusi koostada oma paikkondlik ringmajanduse tegevuskava. Vastava oskusteabe ja parimate praktikate omandamine, sidusrühmasid hõlmava partnerluse sisseseadmine, Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid kaasates võimaluste rajamine täiendavate haridus- ja koolitussüsteemide, elukestva õppe ja sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks suurendab KOV-te võimekust oma kavade elluviimisel.
6. Toetada ülemaailmse Ringmajanduse Liidu asutamist, kuid eelistada iga liikmesriigi esindatusele EL ühist esindatust. Eelistada üle-euroopalise ühise sekundaarse toorme turu rajamist.
7. Ringmajandus on ka kultuuri küsimus. Tarbimine, tehniliselt vananemata toodete sage väljavahetamine peab üldinimlike väärtuste skaalas andma eelise jätkusuutlikku arengut toetavatele väärtustele.

8. Aspektid, millele Eestil keskenduda: