Eesti Rooma Klubi 2016

Sildid

, , , , , ,

logo web_white1Eesti Rooma Klubi on 2015/ 2016 teinud endale nime avaliku arvaja ja sekkuva mõtlejate ringina. Klubi ja selle liikmete poolt esitatud ettepanekud, pöördumised ja avalikud kirjad on mõjutanud Eesti avalikku arvamust ja kõneks olevate probleemide käsitlemise rõhuasetusi. Klubi liikmeid on aktiivselt tegevad erialakogudes ja mõjugruppides, avaldanud arvukalt artikleid, kutsutud korduvalt kõnelema televisioonis, ERK arvamused on kostnud Riigikogu sõnavõttudes ära märgituna ja tsitaatidena. Klubi liikmetelt on ilmunud 2016 mitu raamatut.

Klubi liikmed on esinenud erinevatel rahvusvahelistel suurfoorumitel teaduse, poliitika, looduskaitse, energia, mõistliku toimimise jm. teemadel. Eesti Rooma Klubi liikme Ando Lepsi kirjutis oli jälle ära toodud suure Rooma Klubi uudislehes. ERK on läbi 2016 aasta olnud esindatud Rooma Klubi Euroopa Grupis, sh. esimest korda ka Ümarlaual (12 nimeliselt kutsutud liiget Euroopa erinevatest riikidest).

captureEesti Rooma Klubi kodulehel on lugejad – 2016 aastal loeti ERK kodulehte iga päev 10-1000 erineva lugeja poolt. Kokku oli meil üle 8000 iseseisva lugeja, iga lugeja sattus meie lehele üsna mitu korda. Tõsi, 2015 aasta oli veelgi avalikum Eesti Rooma Klubi jaoks – lugejaid üle 9800. Kõige loetum autor oli 2016 taas Hardo Aasmäe, talle järgnes Tiiu Kuurme, kolmandale kohale trügisid aasta lõpus Juhan Telgmaa ja Rail Baltic teema. Palju (>1000 korra) uuriti  kodulehelt klubi enda kohta.
Oluliseks lugemismaterjaliks on koduleht muutunud nende eestlaste ja eesti keelt kõnelejate seas, kes ei ela Eestis või ei ole praegu siin (vt. joonis) – kokku oli 2016.a. lugejaid 66 maalt, sugugi mitte kõige rohkem Euroopast. Kokku on kodulehel käidud 32 000 korda. ERK on kaardil!

Jätka lugemist

Rail Balticu diskussioon lõpuks alanud

Sildid

, , , ,

*loe lõpuni – kellele kuulub RB?*

Eesti Rooma Klubi ja sellega seotud Eesti Looduskaitse Selts on olnud ühed neist ühingutest, mis on aktiivselt osalenud ühiskondliku diskussiooni algatamises Rail Baltic küsimuses. Rail Baltic (edaspidi RB) on kahtlemata uue valitsuse üks olulisematest otsutest juhtida ja otsustada. Kodanikusekkumise õiguse annab meile nii EL demokraatia printsiip, EV Põhiseadus kui ka Eesti poolt ratifitseeritud Århusi konventsioon.

future_track_of_rail_baltic__riga_2015_david_grandorge

RB ei ole üherealine voolujooneline disainitud siug, mis suhiseb elegantselt läbi metsade, vaid suur industriaalne kompleks koos sellega, mis iga taoline endaga kaasa toob.

Diskussiooni olulisemaid tugipunte:

Jätka lugemist

Päästame Rail Balticu!

Sildid

, , ,

Hoiame riiklikult ja kestvusele olulise Rail Balticu teema üleval
Eesti Rooma Klubi kodulehel, kuni selle võtab üle pädev ekspertide kogu


Suurejooneline projekt Rail Baltic käib mingit oma rada, see on nagu force majeure, millega peavad kõik lihtsalt leppima. Väga paljud kodanikud ja nende ühendused, nende hulgas Eesti Rooma Klubi ja Eesti Looduskaitse Selts on aastaid küsinud, juhtinud tähelepanu, teinud ettepanekuid, protestinud, aga vastuseks on kas mahavaikimine, demagoogia või labane sildistamine. Pole leidunud poliitikuid, kes oleks tunnistanud oma vastutust selles protsessis.

foto-gelezinkeliai2

13. detsembril on Rail Baltic olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu päevakorras.

Koondasime oma hinnangu olukorrale juures olevasse teksti, mis on avatud ühinemiseks kõigile ühendustele ja üksisikutele.
Veel on säilinud lootus, et Rail Balticut on võimalik päästa, tuues projekti reaalsuse pinnale. Selleks on poliitikutel vaja kohe langetada vastutusrikkad ja resoluutsed otsused.

Jätka lugemist

Õiglus kui ausameelsus vs. õigus Eesti Vabariigis kui JOKK

Sildid

, ,

8. novembril 2016 esines Tallinna Tehnikakõrgkooli nõukogu saalis Tallinna Ülikooli emeriitprofessor ja sama ülikooli  auliige Mati Hint akadeemilise ettekandega “Kas meil on õigluse riik, õigusriik või JOKK-õiguse riik?” mati-hint

Mati Hint on tundnud muret selle üle, mida peab tegema Eesti humanitaar, kellel on oma arusaamine Eestis toimuvast ning kes samal ajal sugugi ei tahaks valada vett ühiskonna vastuolude veskile. “Vastata sellele küsimusele on raskem kui küsida, sest tegemist on poliitikaga. Teaduses on vastupidi: kõige raskem on esitada õigeid küsimusi. Aga elu ei ole ju teadus, pigem on ta kunst või mustkunst ja olupoliitika,” vastas ta tookord, ligi 10a tagasi endale ise.
(artikkel leiatv <<siin<<)

Enese elu traagiliste ja mõnikord arusaamatute juhtumist analüüsist on tekkinud eesti probleemidesse julge sisse vaatamine. Selgub, et nähtumuste juured on sügavamal ja laiemad, kui esmasel pilgul võib paista.

Ettekande täistekst on leitav <<SIIT<<

Ettekande slaidid >>SIIT<<

Ugo Bardi “Extracted” – K. M. Suuroja

Hooaja esimene koosolek 12. septembril 2016 võttis vaatluse alla Rooma Klubi raporti 2014 (Ugo Bardi), mida oleme pakkunud huvilistele lugemiseks juba varem. VAATA SIIT.

*palutud ülevaade senistest Rooma Klubi raportitest on leitav >>SIIN<<. Neid on võimalik tellida Eesti Rooma Klubi kaudu või internetis asjatades.

Kalle SuurojaSissejuhatava ettekande Rooma Klubi raportist Ugo Bardi “Extracted” (2014) tegi külalisena Kalle-Mart Suuroja. Dr. Suuroja on umbes 25 raamatu, kogumiku, käsiraamatu või õppetrükise  autor või kaasautor.   Aastast 1968 töötab KM Suuroja Eesti Geoloogiakeskuses, aastast 1990 geoloogilise kaardistamise osakonna juhatajana.

Sissejuhatavale tutvustusele ja ettekandele järgnes arutelu.

Uuri siit illustreerivat materjali. Küsimused võib saata Dr. Suurojale otse.

Jätka lugemist

Rooma Klubi raportite eesti lisa

Siia tuleb 2016/ 2017 hooaja lõpuks lugejate palaval soovil eestikeelne ülevaade Rooma Klubi seni ilmunud raportitest. Kiire pildi saad ometigi juba nüüd, kui >>klikid<<.

Vt ka infot projektist Ringmajandus. Selle kohta on Klubis olemas ka mõned voldikud. ERK koduleht ütleb, et (peaaegu kõiki) raporteid on võimalik tellida (raamatutena) Klubi kaudu või internetis ise asjatades. Kui ainult lugejaid on.

Raportite all olev kiri ütleb, et:

„Rooma Klubi Raportid“ on klubi kõige tähtsamad avaldatud dokumendid. Need on eelretsenseeritud uuringud, mis on kinnitatud Täidesaatva Komitee poolt või soovitatud kas klubivälise üksikisiku, grupi või asutuse poolt. Rooma Klubi raportid aitavad otsustajatel ja avalikkusel paremini  mõista põhilisi globaalseid teemasid. Sageli on neis antud asjakohaseid otsustusettepanekuid ja neid kasutatakse avalikkuses parema ühiskondliku vastutuse edendamiseks. Läbi raportite püütakse algatada diskussioone äriliidrite, poliitikute, rahvusvaheliste grupeeringute juhtide, ülikoolide ja koolide liikmete ja meedia osalusel.

*suhe avalikkusega ja igal tasandil mõtlejate teavitamine on rõhutatud Rooma klubi igas avalduses.

Kaevatsi

Sildid

,

29.-31. juulil 2016 peeti Hiiumaal Kassaris ERK suure sõbra ja hoidja – Eesti Looduskaitse Seltsi 50. juubeliaasta kokkutulek. Looduskaitse Seltsi asutaja Jaan Eilart oli ka ERK asutajaliige. Kokkutulekust osa võtnud ERK liikmed tegid ka väikese mälestuskäigu lahkunud ERK juhatuse liikme ja tubli toetaja Ülo Kaevatsi nime-laiule (kunagine saar).

Ülo Kaevats (29. september 1947 Kassari, Taguküla küla, Kaevatsi talu – 30. jaanuar 2015) oli eesti riigimees ja filosoof, Eesti riigisekretär ja Eesti entsüklopeedia peatoimetaja.

Ü. Kaevats õppis aastatel 1955–1959 Kassari algkoolis, aastatel 1959–1963 Käina 8-klassilises Koolis ja aastatel 1963–1966 Tallinna 16. Keskkoolis (lõpetas kuldmedaliga). Aastal 1972 lõpetas Ülo Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna füüsik-teoreetiku ja teadusfilosoofi kvalifikatsiooniga. Lembit Valt’i juhendatud väitekiri “Mõtteliste mudelite rollist teadusteooriate sünnis ja funktsioneerimises” valmis TA Ajaloo Instituudi juures, filosoofiakandidaadi väitekirja kaitses Kaevats 1981. aastal Vilniuse Riiklikus Ülikoolis.

Kaevatsi saar, mis on praeguseks kokku kasvamas Hiiumaaga, asub Sarve poolsaarest 0,25 km kaugusel. 1564 oli Kaevatsil kaks talu. 1970 elas saarel 7 elanikku, kuid 1974 jäi Kaevatsi püsielanikest tühjaks. Hooned on siiani hästi säilinud. Saarel töötas ka tuuleveski. Sarnaselt Saarnaki laiu Saarnakite ja Hanikatsi laiu Hanikattidega kandsid (ja kannavad) laiult pärit inimesed perekonnanime Kaevats.

  1. aastal sattus Kaevatsi saarele hunt ja murdis seal lambaid.

CoR EU Chapter – uudiseid Euroopa südamest

Meie Euroopa rahvuslik Rooma klubi haru – CoR EU Chapter pidas oma aastakoosolekut 2016 koos sinna juurde kuuluva kõnelõunaga. CoR EU kasutab oma töös erinevaid vorme – koosolekuid, ettekandeid, ümarlauda, publikatsioone, veebilehte ja rohkem või vähem avalikke esinemisi.

Herman Van RompuySelleaastase aastakoosoleku lõuna kõne pidas Klubi au-president krahv Herman Van Rompuy, endine Belgia peaminister ja esimene Euroopa Nõukogu President, kes esimesena teenis sellel kohal täisaja Lissaboni lepingu raamistikus. Loodame teieni tuua ka tema kõne teksti.

Mitte vähemtähtsana esines lõunal Klubi praegune President, härra Mark Dubrulle. Toome ära härra Dubrulle’ kõne põhipunktid. Tegelik kõne oli petud vabas vormis. Kõne teksti leiate SIIT.


Juuli 06 toimus CoR EU Chaper ümarlaud. Ümarlaual osaletakse, nagu ka teistel kinnistel koosolekutel, vaid personaalse kutse alusel. Ümarlaud on töövorm, mis lubab paremini mõista Klubi liikmete vaateid, tutvuda tet-a-tet ja luua õhkkonna, kus kõigil on võrdne võimalusoma seisukohti avada. Seekordse arutlusteema aluseks oli härra Alain Ruche ettekanne “Jääda inimeseks”. A. Ruche on pidanud sel teemal TEDx ettekande, mida näeb SIIT. Lühikesele ettekandele (mis ei olegi slaididega vaid vanas heas vestluse vormis) järgnevas arutluses antakse lühidalt sõna kõigile ümarlauas osalejatele (keda võib olla kuni 12) ja püütakse jõuda mingisse tänapäevasesse konkreetsesse raamistusse sobiva väljundini. Peale suvepuhkust on plaanis kõne all olnud inimeseks olemise väärtuste raamistuse ja hr. Mark Dubrulle poolt esitatud väljakutsete kohaste teemade praktilise esitamise ja populariseerimise kava välja töötamine. Mõte, mida ei suudeta teistele esitada või mõte, mis jääb liig kitsasse ringi, on surnud mõte.

Kui Teil on huvi CoR EU viimasel ajal ilmunud trükiste vastu, pöörduge palun Eesti Rooma Klubi poole. Materjalid on kas kasutamiseks või kannatlikkuse korral ka võimalus endale hankida.

Kõrval

ERK liige Ando Leps CoR üleilmses uudiskirjas

Sildid

, , , , , , , , ,

Congrats! This is the fifth article from A. Leps in the CoR newsletter.

Õnnitleme!

Eesti Rooma Klubi liikme
Ando Lepsi artikkel

Dialectical logic for application in legislative acts, in particular criminal legislation
on ära toodud üleilmses Rooma Klubi uudiskirjas

andolepsArtikkel on viies A. Lepsi artikkel selles väljaandes.

Rooma klubi uudiskirja näete >> SIIT


Ando Lepsilt ilmunud trükiseid näed >> SIIT

*Eesti Vabariigi ajal ilmunud artikleid /
articles from Ando Leps in (independent) Estonian Republic*

Eesti maapiirkondade jätkusuutliku arengu edendamine taastuva energia osakaalu suurendamise abil

Sildid

, , ,

10. mai kell 16 koguneme hooaja viimasele koosolekule.

Kavas:

1. Leo Saluste (vt. siit MORO Sissejuhatus II ). Oponeerivad TTÜ professorid Arvi Hamburg ja Jüri Järvik. Saluste FIE

2. Andres Tarand — Vesi ja rahu. Käis äsja Aafrikas ühe tähtsa komisjoni koosseisus selle teemaga tegelemas.

3. Kokkuvõte hooajast. Hinnangu- ja arutamisväärset on piisavalt.

Septembris alustame uut hooaega. Seni soovime kõigile klubilastele ja sõpradele head sulejooksu, palju toredaid ja rikastavaid kohtumisi pärisinimestega, mõnusat suvelugemist ja aega, et saaks mõtteid mõtelda.

Kohtumiseni!

The Aurelio Peccei Lectures & Dialogues / 96th lecture

Sildid

, , , , , ,

The Aurelio Peccei Lectures & Dialogues / 96th LECTURE

Inquiries on the Challenges of the 21st Century
Tuesday 12 April 2016 at Royal Academy of Belgium

THE NEW ECONOMIC MODEL:
CIRCULAR ECONOMY AND DECOUPLING

Janez PotočnikDr. Janez Potočnik

Co-chair International Resource Panel (UNEP)
Former EU Commissioner for the Environment

Resource constraints, as well as increasing volumes of waste and pollution, are likely to become additional threats to welfare, well-being and a sustainable future for the Earth.

They affect the economy, business, profits and – in the end – also the consumers. It is becoming obvious that we urgently need a new economic model. This means decoupling, a transition to an inclusive and circular economy.

The circular economy is an industrial system that is restorative by intention and design. Rather than discarding products before their value is fully utilized, they should be re-used. Currently only a very small percentage of the original product value is recovered after use.

So far, studies on the circular economy focused primarily on the business case for enhanced resource efficiency. A broader perspective, including the social benefits by moving from a linear to a circular economy is needed.

Dr. Janez Potočnik, former member of the European Commission (2004-2014), shared facts and thoughts about the way forward. He is Co-chair of the International Resource Panel, a unique science-policy interface on sustainable use of natural resources.

*Please see the presentation of Dr. Potočnik >>HERE.

**Dr. Potočnik’u ettekande slaidid on leiatavad >>SIIN.

This slideshow requires JavaScript.

thank you for your contribution, Mr.Folkert Herlyn ♥

[A study reportThe Circular Economy and Benefits for Society” by Anders Wijkman, Co-president of the Club of Rome, and Kristian Skånberg, was offered to the participants. Please get your copy from the ERK office.]

The lectures are delivered by distinguished expert speakers with various backgrounds. They are followed by a dialogue with the audience.

The cycle of lectures is named after Aurelio Peccei (1908-1984),
co-founder of The Club of Rome in 1968.

Klõpsa: värske Tsirkulaarmajanduse uuring

Sisserände uued suundumused ning lõimimise väljakutsed Põhja- ja Baltimaades

Sildid

, , , , , , , , ,

Aeg: 31. märts ja 1. aprill 2016
Koht: Kumu kunstimuuseum, Tallinn

Eelmiste konverentside ettekanded leiad >>SIIT<<

Loe ka Hardo Aasmäe OPPORTUNITIES AND THREATS OF INTEGRATION – globaliseerumine ei ole uudisnähtus. Me olime lihtsalt mugavalt unustanud.

image001

Töökeel: eesti, inglise
Sihtrühm: ametiasutused, poliitikud, ettevõtete ja tööandjate organisatsioonid, teadlased, mittetulundusühendused ja eksperdid, kelle töövaldkonnaks on töörände/sisserändeküsimused Põhjamaades, Eestis, Lätis ja Leedus

Ettekanded põhinevad valitsus- ja teadusasutuste värskeimatel rände ja lõimimise teemalistel uurimustel ja analüüsidel Euroopa, Põhja- ja Baltimaade näidetel ning avaliku ja kolmanda sektori kogemustel lõimimisega seotud väljakutsete lahendaamisel.

 Eelmiste konverentside ettekanded leiad >>SIIT<<

Teadlase ja teadmise mõju

Sildid

, , , , , , ,

Ülevaade uuringutest,
mis käsitlevad Eesti elanike suhtumist teadusesse


29.märtsil toimus Tallinna Ülikoolis

Eesti Sotsioloogide Liidu kogemusseminar, mis jätkas 2012. aastal korraldatud missioonikonverentsi temaatikat
„Sotsiaalteaduste s(t)aatus Euroopas ja Eestis“ .

Seminari sõnavõttudes ja ühises arutelus otsiti uusi viise, kuidas ühiskonna analüüside järeldusi ja uurijate ekspertteadmust otsustusprotsessides paremini kasutatavaks teha ja millised on efektiivsemad koostöövormid otsustajate ja ekspertide vahel.

KOGEMUSI JAGASID:

Ain Aaviksoo (Sotsiaalministeeriumi asekantsler): „Personaalmeditsiini kaasus: kuidas teadlased, valitsus ja huvirühmad koos otsuseid vormivad?“;
Raul Eamets (TÜ, sotsiaalteaduste valdkonna dekaan): „Tööturu uuringute tulemuste rakendamise kogemusi Eesti majanduspoliitikas“;
Marju Lauristin (Euroopa Parlamendi liige, TÜ professor): „Kuidas uuringuinfot pakutakse ja kasutatakse Euroopa poliitiliste otsuse tegemisel?“;
Maris Jesse (Tervise Arengu Instituudi direktor): „Elevandiluutornist välja – Tervise Arengu Instituudi kogemus terviseteaduste pakkumisel poliitikakujunduse toetuseks“;
Alar Karis (riigikontrolör): „Võhiklikkus ja teadmised poliitikate kujundamisel“.kaameras

Ettekannetele järgneb ühine diskussioon, mida modereerisid
Airi-Alina Allaste (TLÜ) ja Triin Vihalemm (TÜ).

redigeerimata märkmed

Kuhu suundub Euroopa taastuvenergia?

Sildid

, , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Ettekanne taastuvenergiast Andres Tarand.

Külalised:

Andres Tropp – mees, kes on juhtinud Eesti Energia tuumaprojekte ja haldab täna EE regulaatorsuhteid

tropp

Mihkel Härm – Maailma Energeetikanõukogu Eesti rahvuskomitee peasekretär, endine Tööandjate keskliidu tegevjuht

härm

Lisatud koosoleku kokkuvõte.

Vaata ka meie eelmisi energia-alaseid ettekandeid, sh Eesti Taastuvenergia Koja ja Leo Saluste ettekanded.


Lisaks pisut Euroopa konteksti:20120131PHT36731_original

Energia taastuvad allikad (tuule ja päikese energia, hüdroelekter, ookeani energia, maa soojus, biomass ja biokütused) on alternatiivid fossiilsetele kütustele. Need vähendavad kasvuhoonegaaside emiteerimist, muudavad energia tootmise mitmekülgsemaks ja vähendavad sõltuvust ebausaldatavate ning lenduvate kütuste turust, eelkõige naftast ja gaasist.

Euroopa Liit on taastuvenergia tehnoloogiate osas liider. EL nimel on 40% maailma taastuvenergia patentidest ja 2012 asus ligi pool (44%) maailma taastuvenergia mahust (välja arvatud hüdroenergia) EL-s. Taastuvenergia tööstuses EL-s töötab praegu umbes 1,2M inimest. Viimastel aastatel on oluliselt rõhku pandud EL seadusandluse välja töötamisele, mis edendaks taastuvenergiate tootmist. Juba arutatakse tulevikupoliitikate raamistust aastateks peale 2020.

Lisa meid raamistavate Euroopa suuniste osas leiad siit: >> Taastuvenergia

  1. Teavet EL taastuvenergia kohta – seadusandlus ja arengud. Uuri sealt ka energiatõhususe jms kohta
  2. Uuri lisaks Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse väljaandeid. Uuemad väljaanded on saadaval ka trükitud kujul (inglise keeles). Tellimiseks pöörduge palun kontakt.
  3. Kuhu suundub Euroopa taastuvenergia? Siit leiad teaduspõhise majandusanalüüsi (inglise keeles)
  4. Europa Liidu taastuvenergia statistikat – Eesti on selles silmapaistvalt tubli

Tabeleid

Tabel 1. Taastuvenergia tootmismahud 2003/ 2013 (suurendamiseks klõpsa tabelile):Primary_production_of_renewable_energy,_2003_and_2013_YB15Tabel 2. Taastuvenergiate osakaal riikide kaupa kogu energiakasutuses 2013 ja 2020 (%). Share_of_renewables_in_gross_final_energy_consumption,_2013_and_2020_(%25)_YB15Eesti üldine kasutus on kõrge, kuigi me ei kasuta hüdroenergiat, maa soojust ega päikese energiat ning tuule energia kasutus on väga madal. Vt lähemalt ülal viidatud statistikast.

Tabel 3. Taastuvenergia allikatest toodetud elektri osakaal, EU-28, 2003–2013.

Electricity_generated_from_renewable_energy_sources,_EU-28,_2003–13_YB15