Uusliberalismist ülikoolides. T. Kuurme

Sildid

ülikool, haridus, Kuurme

Esinemine paneelis “Uusliberalism kõrghariduses”, ESAK10

Keel, milles räägitakse kõrgharidusest, on palju muutunud. Tänased märksõnad nii hariduses kui kõrghariduses kõlavad varasemast erinevalt: standardiseerimine, mõõdikud, plaanipärasus, võrgustumine, soorituskesksus, konkurents, kvaliteet, kontroll, projektipõhisus, meetodid, lisandunud on digipööre. See pole enam vaimsust ja haridust esindav, vaid toodangut andva asutuse sõnavara. Soome uurijad on öelnud: Ameerika ülikoolid on muutunud uurimistehasteks, kus haridus saab toodanguks ja kaubaks, õpetajad on koolitustoodete tootjad ja üliõpilastest saanud tarbijad.

Läänemeresoomlase viimane karje. V. Mikita

Sildid

Eesti tulevik, eestlased, eestlus, mikita

Ilmunud on tekst, mille mõtestamiseta edasi minna ei saa. Nii arvab ka Eesti Rooma Klubi. Seetõttu läheme mööda oma traditsioonidest ja avaldame teksti, mis pole otse Klubist endast. Kahjuks on 25-02-2017 Postimees avaldanud selle tasulise lugemisena. Avaldame siinkohal teksti sellisena, nagu see ka ajalehes seisis.

Lisaks soovitame vaadata Plekktrummi
saadet teksti autori V. Mikitaga.

---

Rail Balticu tasuvusuuring eeldab, et iga liikumisvõimeline pärnakas hakkab korra nädalas Riias käima. M. Hint

Sildid

Hint, Rail Baltic

Mati Hint, Eesti Rooma Klubi liige, kirjutab 19. veebruaril 2017 Eesti Päevalehes;

10. veebruaril võttis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium maha kümneaastase salastuse (“juurdepääsupiirangu”) valitsuskabineti nõupidamisele esitatud memorandumilt, mille põhjal valitsus tegi oma otsused Rail Balticu 1435 mm (Euroopa) rööpmelaiusega raudteeliini tasuvusuuringu lõpparuande ning Rail Balticut puudutavate edasiste tegevuste osas. Memorandumi esitas valitsuskabineti nõupidamisele 22. septembril 2011 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Peaministriks oli tollal kolmandat korda Andrus Ansip ja rahandusministriks Jürgen Ligi.

Salastamine kestis ligi viis ja pool aastat. Selle aja kestel on Rail Balticu projekt jõudnud nii kaugele, et 31. jaanuaril kirjutasid kolme Balti riigi peaministrid alla otsusele ehitada Rail Baltic Tallinnast Poola piirini. Ka 2011. aasta memorandumis öeldakse väga selgelt välja, et Rail Baltic ulatub Tallinnast Leedu-Poola piirini. Kõik jutud kiirrongiühendusest Berliinini on olnud lihtsalt propaganda.

Mõtisklusi mahe-Eestist rahvusriikluseni. R. Einasto

Sildid

arvamusfestival, Einasto, kasvu piirid, mahetootmine, tulevik

Prof. Rein Einasto

Pisut põhimõistetest

Kui ütleme mahe, siis mõtleme kõigepealt ja kindlasti roheline ehk ökoloogiline, laiemalt bioloogiline, säästlik, pidades silmas kestlikuks elamiseks ja arenemiseks vajalikku Looduse ja Inimese harmooniat, inimese sümbiootilist kooselu Loodusega senisest sügavamalt ja avaramalt, rõhutades – Elu on pühadus. Kõigile neile mõistetele on ühisnimetajaks ökosüsteemsus, ei inimkesksus, ega ka looduskesksus, vaid ökokesksus (bioenergeetikat rõhutav), loodust ja inimest võrdselt vääriliselt käsitledes. Ökosüsteemsuse vaieldamatu järeldus: MAHE on kõigepealt PUHAS – puhas loodus, puhas toit, puhas elukeskkond: puhas õhk, selgeveelised järved ja jõed, looduslik reostamata põhjavesi, looduslikult kasvav mets, samuti loodusliku biorammuga (sõnnik, põhk, lehed, turvas, virts) väestatud põllupinnas. Puhtast, rikkumata loodusest ammutame täisväärtuslikku toitu, puhtas keskkonnas on parimad eeldused elada hingepuhtuses.

Warming Climate – Melting Ice (Global Freshwater Resources). A. Tarand

Sildid

globaalne, kliima, prognoos, Tarand

Presented on the third conference of The High Panel on Water and Peace”,
December 7-9 2016 – San Jose, Costa Rica

by Andres Tarand

The main sources of the presentation are Scientific journals The Cryosphere (2016), Nature (2016), Science (2014, 2015).

---

The aim of this presentation is to offer latest scientific achievements and conclusions on the development of the Earth Cryosphere[1] in polar regions. It does not include alpine glaciers, which have been mankind´s water suppliers for centuries and are now monitored by the UN-Water or national governments.

Let us start from the Arctic where the ice sheets have entered a phase of dangerous instability.

Põlevkivi ja põhiseadus. A. Tarand

Sildid

arengukava, Eesti 2030, maavara, põhiseadus, põlevkivi, Tarand

Avalduse on koostanud: Andres Tarand
1992–1994 Keskkonnaminister
1994–1995 Peaminister
2004–2009 Euroopa Parlamendi liige

Juba paar aastakümmet toimub meie põlevkivivarude ümber aktiivne tegevus, milles põhiline on elektrienergia tootmine ning kalli nafta aegadel ka põlevkiviõli tootmine. Siinjuures ei ole asjade käik toimunud kaugeltki vastavuses Eesti kaugemate sihtidega ning kehtivate seadustega.

Läheme tagasi aega, mil paarikuine taastatud Eesti Vabariik hakkas tegema endale põhiseadust. Oli aimatav, et tekkiv turumajandus võib oma nooruslikus tuhinas muutuda küllalt ohtlikuks loodusvaradele, kui kõik iseregulatsioonile usaldada. Formaalselt vanad seadused küll kehtisid kuni uute tekkimiseni, kuid praktikas need kedagi ei huvitanud. Selles olukorras näis õige kindlustada huvide reguleerimine põhiseaduse abil. Pärast pikka piiklemist Põhiseaduse assamblees sündisid kaks keskkonnakaitselist paragrahvi. Vastuseisu avaldasid teiste seas ka mitmed juristid, kuna sel ajal riikide põhiseadustes selliseid pügalaid ei leidunud. Eesti põhiseaduse referendumi ajaks[1] oli aga toimunud Rio de Janeiros UNCED[2] ning suhtumine keskkonda oli rahvusvaheliselt oluliselt muutunud. Põhiseadusesse vastavate sätete sisseviimisel on vahel pioneeriks peetud Costa Ricat, aga otseallikast kontrollimisel selgub, et Eesti jõudis siiski ligi kaks aastat ette. Aastaks 2002 oli keskkonnakaitse paragrahv ühel või teisel kujul lülitatud juba enam kui pooltesse ÜRO liikmesriikide põhiseadustesse.

Eesti Rooma Klubi 2016

Sildid

arvamusfestival, CoR, Eesti Rooma Klubi, Eesti tulevik, ekspert, keskkond, säästev areng, valitsemine

Eesti Rooma Klubi on 2015/ 2016 teinud endale nime avaliku arvaja ja sekkuva mõtlejate ringina. Klubi ja selle liikmete poolt esitatud ettepanekud, pöördumised ja avalikud kirjad on mõjutanud Eesti avalikku arvamust ja kõneks olevate probleemide käsitlemise rõhuasetusi. Klubi liikmeid on aktiivselt tegevad erialakogudes ja mõjugruppides, avaldanud arvukalt artikleid, kutsutud korduvalt kõnelema televisioonis, ERK arvamused on kostnud Riigikogu sõnavõttudes ära märgituna ja tsitaatidena. Klubi liikmetelt on ilmunud 2016 mitu raamatut.

Klubi liikmed on esinenud erinevatel rahvusvahelistel suurfoorumitel teaduse, poliitika, looduskaitse, energia, mõistliku toimimise jm. teemadel. Eesti Rooma Klubi liikme Ando Lepsi kirjutis oli jälle ära toodud suure Rooma Klubi uudislehes. ERK on läbi 2016 aasta olnud esindatud Rooma Klubi Euroopa Grupis, sh. esimest korda ka Ümarlaual (12 nimeliselt kutsutud liiget Euroopa erinevatest riikidest).

Eesti Rooma Klubi kodulehel on lugejad – 2016 aastal loeti ERK kodulehte iga päev 10-1000 erineva lugeja poolt. Kokku oli meil üle 8000 iseseisva lugeja, iga lugeja sattus meie lehele üsna mitu korda. Tõsi, 2015 aasta oli veelgi avalikum Eesti Rooma Klubi jaoks – lugejaid üle 9800. Kõige loetum autor oli 2016 taas Hardo Aasmäe, talle järgnes Tiiu Kuurme, kolmandale kohale trügisid aasta lõpus Juhan Telgmaa ja Rail Baltic teema. Palju (>1000 korra) uuriti  kodulehelt klubi enda kohta.
Oluliseks lugemismaterjaliks on koduleht muutunud nende eestlaste ja eesti keelt kõnelejate seas, kes ei ela Eestis või ei ole praegu siin (vt. joonis) – kokku oli 2016.a. lugejaid 66 maalt, sugugi mitte kõige rohkem Euroopast. Kokku on kodulehel käidud 32 000 korda. ERK on kaardil!

Rail Balticu diskussioon lõpuks alanud

Sildid

algatus, Eesti Rooma Klubi, Eesti tulevik, kodanik, Rail Baltic

*loe lõpuni – kellele kuulub RB?*

Eesti Rooma Klubi ja sellega seotud Eesti Looduskaitse Selts on olnud ühed neist ühingutest, mis on aktiivselt osalenud ühiskondliku diskussiooni algatamises Rail Baltic küsimuses. Rail Baltic (edaspidi RB) on kahtlemata uue valitsuse üks olulisematest otsutest juhtida ja otsustada. Kodanikusekkumise õiguse annab meile nii EL demokraatia printsiip, EV Põhiseadus kui ka Eesti poolt ratifitseeritud Århusi konventsioon.

RB ei ole üherealine voolujooneline disainitud siug, mis suhiseb elegantselt läbi metsade, vaid suur industriaalne kompleks koos sellega, mis iga taoline endaga kaasa toob.

Diskussiooni olulisemaid tugipunte:

Päästame Rail Balticu!

Sildid

Eesti tulevik, Juhan Telgmaa, Rail Baltic, valitsus

Hoiame riiklikult ja kestvusele olulise Rail Balticu teema üleval
Eesti Rooma Klubi kodulehel, kuni selle võtab üle pädev ekspertide kogu

---

Suurejooneline projekt Rail Baltic käib mingit oma rada, see on nagu force majeure, millega peavad kõik lihtsalt leppima. Väga paljud kodanikud ja nende ühendused, nende hulgas Eesti Rooma Klubi ja Eesti Looduskaitse Selts on aastaid küsinud, juhtinud tähelepanu, teinud ettepanekuid, protestinud, aga vastuseks on kas mahavaikimine, demagoogia või labane sildistamine. Pole leidunud poliitikuid, kes oleks tunnistanud oma vastutust selles protsessis.

13. detsembril on Rail Baltic olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu päevakorras.

Koondasime oma hinnangu olukorrale juures olevasse teksti, mis on avatud ühinemiseks kõigile ühendustele ja üksisikutele.
Veel on säilinud lootus, et Rail Balticut on võimalik päästa, tuues projekti reaalsuse pinnale. Selleks on poliitikutel vaja kohe langetada vastutusrikkad ja resoluutsed otsused.

Õiglus kui ausameelsus vs. õigus Eesti Vabariigis kui JOKK

Sildid

õiglus, Hint, JOKK

8. novembril 2016 esines Tallinna Tehnikakõrgkooli nõukogu saalis Tallinna Ülikooli emeriitprofessor ja sama ülikooli  auliige Mati Hint akadeemilise ettekandega “Kas meil on õigluse riik, õigusriik või JOKK-õiguse riik?”

Mati Hint on tundnud muret selle üle, mida peab tegema Eesti humanitaar, kellel on oma arusaamine Eestis toimuvast ning kes samal ajal sugugi ei tahaks valada vett ühiskonna vastuolude veskile. “Vastata sellele küsimusele on raskem kui küsida, sest tegemist on poliitikaga. Teaduses on vastupidi: kõige raskem on esitada õigeid küsimusi. Aga elu ei ole ju teadus, pigem on ta kunst või mustkunst ja olupoliitika,” vastas ta tookord, ligi 10a tagasi endale ise.
(artikkel leiatv <<siin<<)

Enese elu traagiliste ja mõnikord arusaamatute juhtumist analüüsist on tekkinud eesti probleemidesse julge sisse vaatamine. Selgub, et nähtumuste juured on sügavamal ja laiemad, kui esmasel pilgul võib paista.

Ettekande täistekst on leitav <<SIIT<<

Ettekande slaidid >>SIIT<<

Ugo Bardi “Extracted” – K. M. Suuroja

Hooaja esimene koosolek 12. septembril 2016 võttis vaatluse alla Rooma Klubi raporti 2014 (Ugo Bardi), mida oleme pakkunud huvilistele lugemiseks juba varem. VAATA SIIT.

*palutud ülevaade senistest Rooma Klubi raportitest on leitav >>SIIN<<. Neid on võimalik tellida Eesti Rooma Klubi kaudu või internetis asjatades.

Sissejuhatava ettekande Rooma Klubi raportist Ugo Bardi “Extracted” (2014) tegi külalisena Kalle-Mart Suuroja. Dr. Suuroja on umbes 25 raamatu, kogumiku, käsiraamatu või õppetrükise  autor või kaasautor.   Aastast 1968 töötab KM Suuroja Eesti Geoloogiakeskuses, aastast 1990 geoloogilise kaardistamise osakonna juhatajana.

Sissejuhatavale tutvustusele ja ettekandele järgnes arutelu.

Uuri siit illustreerivat materjali. Küsimused võib saata Dr. Suurojale otse.

Rooma Klubi raportite eesti lisa

Siia tuleb 2016/ 2017 hooaja lõpuks lugejate palaval soovil eestikeelne ülevaade Rooma Klubi seni ilmunud raportitest. Kiire pildi saad ometigi juba nüüd, kui >>klikid<<.

Vt ka infot projektist Ringmajandus. Selle kohta on Klubis olemas ka mõned voldikud. ERK koduleht ütleb, et (peaaegu kõiki) raporteid on võimalik tellida (raamatutena) Klubi kaudu või internetis ise asjatades. Kui ainult lugejaid on.

Raportite all olev kiri ütleb, et:

„Rooma Klubi Raportid“ on klubi kõige tähtsamad avaldatud dokumendid. Need on eelretsenseeritud uuringud, mis on kinnitatud Täidesaatva Komitee poolt või soovitatud kas klubivälise üksikisiku, grupi või asutuse poolt. Rooma Klubi raportid aitavad otsustajatel ja avalikkusel paremini  mõista põhilisi globaalseid teemasid. Sageli on neis antud asjakohaseid otsustusettepanekuid ja neid kasutatakse avalikkuses parema ühiskondliku vastutuse edendamiseks. Läbi raportite püütakse algatada diskussioone äriliidrite, poliitikute, rahvusvaheliste grupeeringute juhtide, ülikoolide ja koolide liikmete ja meedia osalusel.

*suhe avalikkusega ja igal tasandil mõtlejate teavitamine on rõhutatud Rooma klubi igas avalduses.

Kaevatsi

Sildid

in memoriam, Kaevats

29.-31. juulil 2016 peeti Hiiumaal Kassaris ERK suure sõbra ja hoidja – Eesti Looduskaitse Seltsi 50. juubeliaasta kokkutulek. Looduskaitse Seltsi asutaja Jaan Eilart oli ka ERK asutajaliige. Kokkutulekust osa võtnud ERK liikmed tegid ka väikese mälestuskäigu lahkunud ERK juhatuse liikme ja tubli toetaja Ülo Kaevatsi nime-laiule (kunagine saar).

Ülo Kaevats

eestvedamine (Jüri Kusmin)

tormi varjus

J. Telgmaa, Ü. Vooglaid

allikas: Wikipedia Jaan513

Kaevatsile

ERK Kaevatsil

hooned 2016

äike on Eestimaa suve osa (Jüri Kusmin)

ilus Eestimaa

Ülo Kaevats (29. september 1947 Kassari, Taguküla küla, Kaevatsi talu – 30. jaanuar 2015) oli eesti riigimees ja filosoof, Eesti riigisekretär ja Eesti entsüklopeedia peatoimetaja.

Ü. Kaevats õppis aastatel 1955–1959 Kassari algkoolis, aastatel 1959–1963 Käina 8-klassilises Koolis ja aastatel 1963–1966 Tallinna 16. Keskkoolis (lõpetas kuldmedaliga). Aastal 1972 lõpetas Ülo Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna füüsik-teoreetiku ja teadusfilosoofi kvalifikatsiooniga. Lembit Valt’i juhendatud väitekiri “Mõtteliste mudelite rollist teadusteooriate sünnis ja funktsioneerimises” valmis TA Ajaloo Instituudi juures, filosoofiakandidaadi väitekirja kaitses Kaevats 1981. aastal Vilniuse Riiklikus Ülikoolis.

Kaevatsi saar, mis on praeguseks kokku kasvamas Hiiumaaga, asub Sarve poolsaarest 0,25 km kaugusel. 1564 oli Kaevatsil kaks talu. 1970 elas saarel 7 elanikku, kuid 1974 jäi Kaevatsi püsielanikest tühjaks. Hooned on siiani hästi säilinud. Saarel töötas ka tuuleveski. Sarnaselt Saarnaki laiu Saarnakite ja Hanikatsi laiu Hanikattidega kandsid (ja kannavad) laiult pärit inimesed perekonnanime Kaevats.

2015. aastal sattus Kaevatsi saarele hunt ja murdis seal lambaid.

CoR EU Chapter – uudiseid Euroopa südamest

Meie Euroopa rahvuslik Rooma klubi haru – CoR EU Chapter pidas oma aastakoosolekut 2016 koos sinna juurde kuuluva kõnelõunaga. CoR EU kasutab oma töös erinevaid vorme – koosolekuid, ettekandeid, ümarlauda, publikatsioone, veebilehte ja rohkem või vähem avalikke esinemisi.

Selleaastase aastakoosoleku lõuna kõne pidas Klubi au-president krahv Herman Van Rompuy, endine Belgia peaminister ja esimene Euroopa Nõukogu President, kes esimesena teenis sellel kohal täisaja Lissaboni lepingu raamistikus. Loodame teieni tuua ka tema kõne teksti.

Mitte vähemtähtsana esines lõunal Klubi praegune President, härra Mark Dubrulle. Toome ära härra Dubrulle’ kõne põhipunktid. Tegelik kõne oli petud vabas vormis. Kõne teksti leiate SIIT.

---

Juuli 06 toimus CoR EU Chaper ümarlaud. Ümarlaual osaletakse, nagu ka teistel kinnistel koosolekutel, vaid personaalse kutse alusel. Ümarlaud on töövorm, mis lubab paremini mõista Klubi liikmete vaateid, tutvuda tet-a-tet ja luua õhkkonna, kus kõigil on võrdne võimalusoma seisukohti avada. Seekordse arutlusteema aluseks oli härra Alain Ruche ettekanne “Jääda inimeseks”. A. Ruche on pidanud sel teemal TEDx ettekande, mida näeb SIIT. Lühikesele ettekandele (mis ei olegi slaididega vaid vanas heas vestluse vormis) järgnevas arutluses antakse lühidalt sõna kõigile ümarlauas osalejatele (keda võib olla kuni 12) ja püütakse jõuda mingisse tänapäevasesse konkreetsesse raamistusse sobiva väljundini. Peale suvepuhkust on plaanis kõne all olnud inimeseks olemise väärtuste raamistuse ja hr. Mark Dubrulle poolt esitatud väljakutsete kohaste teemade praktilise esitamise ja populariseerimise kava välja töötamine. Mõte, mida ei suudeta teistele esitada või mõte, mis jääb liig kitsasse ringi, on surnud mõte.

Kui Teil on huvi CoR EU viimasel ajal ilmunud trükiste vastu, pöörduge palun Eesti Rooma Klubi poole. Materjalid on kas kasutamiseks või kannatlikkuse korral ka võimalus endale hankida.

ERK liige Ando Leps CoR üleilmses uudiskirjas

Sildid

artikkel, CoR, dialektika, ekspert, julgus olla, Leps, probleemi lahendus, Rooma Klubi, teadus, tunnustus

Congrats! This is the fifth article from A. Leps in the CoR newsletter.

Õnnitleme!

Eesti Rooma Klubi liikme
Ando Lepsi artikkel
“Dialectical logic for application in legislative acts, in particular criminal legislation“
on ära toodud üleilmses Rooma Klubi uudiskirjas

Artikkel on viies A. Lepsi artikkel selles väljaandes.

Rooma klubi uudiskirja näete >> SIIT

---

Ando Lepsilt ilmunud trükiseid näed >> SIIT

*Eesti Vabariigi ajal ilmunud artikleid /
articles from Ando Leps in (independent) Estonian Republic*