Inimkonna põhihäda – kohastumatus ülimuutustega­. Kärdler vs Vooglaid

Sildid

, , , ,

Kommentaarid: Ülo Vooglaid (Ü.V. taandega kursiiv )

Arvamus: Tiit Kändler 7. aprill 2017, Postimees


Kändler 2014Valgus valib enesele tee, mis viib kiiremini sihile. See tuleneb füüsikalises maailmas kehtivast vähima mõju printsiibist. Ometi pole valgusosakestel teadvust. Inimene valib tee, mis vajab vähimat pingutust. See maksab kätte ajastul, mil toimuvate muutuste kiirus ületab inimese kohastumisvõime. Praegu elame ühel sellisel ajastul. Kõik meie suured hädad on lõppkokkuvõttes tingitud sellest, et inimene ei suuda kohastuda keskkonnaga sama kiirelt, kui see muutub.

Jätka lugemist

Advertisements

Seitse minutit olukorrast EV-s. A. Tarand

Sildid

, , ,

Pärnu pleenum Loomeliitude 1987 mälestuseks 02. aprillil 2017

Lp. loojad!
Jämedas arvestuses – inimarengu indeksi järgi – on EV tõusnud vahemikus 1995- 2014 riikide võrdluses kuuekümnendalt kohalt 30-le kohale, kordagi kohanumbreis tagasi kukkumata (nagu näiteks Eestile 2013.a. kannule jõudnud Leedu on praegu jälle 37-s.) Eesti on sel kümnendil möödunud EL kaaslastest Ungarist, Poolast, Portugalist ja Küprosest ja väga lähedal Kreekale, Tśehhile, Itaaliale ja Hispaaniale. Tõsi-pigem nende maade languse kui meie suure tõusu tõttu. Põhjuste otsimine viiks siin pikale, kuid Ungari ja Poola puhul võib vabalt üks nendest olla kahetsusväärne demokraatiast kaugenemine. Kokkuvõttes – hoolimata kõigest, Eesti areng veerandsajandi jooksul on olnud sujuv, iseasi, keda selle eest tänada. Ma usun, et primaarne on meie minevikust ja suurelt jaolt kliimast pärit töökus, aga küllap jätkub kiitust mujalegi.

Jätka lugemist

Kuidas kadus solidaarsus Eestist? M. Hint

Sildid

, , , ,

Mati Hint Pärnus loomerahva aprillipleenumil (2. aprillil) 2017


Lugupeetavad!

Usun, et meie siin esindame Eesti südametunnistust. Selle usus pöördun teie poole. Meenutan ja muretsen.

1997 aasta juuli lõpu veetsime – mina ja minu abikaasa – Bourgogne’is (ajalooliselt Burgundias) perekond Blumide külalistena. Olin Pariisis ülemaailmsel lingvistide kongressil, kus minuga samas sektsioonis pidas ettekande Gilles Blumi abikaasa Riitta Välimaa-Blum. Gilles Blum on sõjaeelse ja sõjajärgse Prantsusmaa sotsialistist peaministri Léon Blumi suguvõsast. Ootamatult kutsusid nad meid kongressi järel külla oma tolleaegsesse maakodusse Bourgogne’is. Sõitsime mitu päeva ringi keltide ajaloo kõige traagilisemates kohtades (millest Jaan Kaplinski on kirjutanud luuletuse “Vercingētorix”). Kõnelesime ühiskondadest ja eriti Eestist. Eesti saatus oli neile tähtis, sest paar oli tutvunud turismireisil Tallinna, kui Gilles Blum töötas Helsingis Prantsusmaa saatkonnas. Nendest jutuajamistest kirjutasin palju üles ja olen ligi 20 aastat korranud järjest sagedamini üht Gilles Blumi lauset: “Kui te lasete hävitada solidaarsuse Eesti ühiskonnas, siis on teiega kõik.”

Jätka lugemist

Uusliberalismist ülikoolides. T. Kuurme

Sildid

, ,

Esinemine paneelis “Uusliberalism kõrghariduses”, ESAK10

Keel, milles räägitakse kõrgharidusest, on palju muutunud. Tänased märksõnad nii hariduses kui kõrghariduses kõlavad varasemast erinevalt: standardiseerimine, mõõdikud, plaanipärasus, võrgustumine, soorituskesksus, konkurents, kvaliteet, kontroll, projektipõhisus, meetodid, lisandunud on digipööre. See pole enam vaimsust ja haridust esindav, vaid toodangut andva asutuse sõnavara. Soome uurijad on öelnud: Ameerika ülikoolid on muutunud uurimistehasteks, kus haridus saab toodanguks ja kaubaks, õpetajad on koolitustoodete tootjad ja üliõpilastest saanud tarbijad.

Jätka lugemist

Läänemeresoomlase viimane karje. V. Mikita

Sildid

, , ,

Ilmunud on tekst, mille mõtestamiseta edasi minna ei saa. Nii arvab ka Eesti Rooma Klubi. Seetõttu läheme mööda oma traditsioonidest ja avaldame teksti, mis pole otse Klubist endast. Kahjuks on 25-02-2017 Postimees avaldanud selle tasulise lugemisena. Avaldame siinkohal teksti sellisena, nagu see ka ajalehes seisis.

Lisaks soovitame vaadata Plekktrummi
saadet teksti autori V. Mikitaga.


Jätka lugemist

Rail Balticu tasuvusuuring eeldab, et iga liikumisvõimeline pärnakas hakkab korra nädalas Riias käima. M. Hint

Sildid

,

Mati Hint, Eesti Rooma Klubi liige, kirjutab 19. veebruaril 2017 Eesti Päevalehes;

10. veebruaril võttis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium maha kümneaastase salastuse (“juurdepääsupiirangu”) valitsuskabineti nõupidamisele esitatud memorandumilt, mille põhjal valitsus tegi oma otsused Rail Balticu 1435 mm (Euroopa) rööpmelaiusega raudteeliini tasuvusuuringu lõpparuande ning Rail Balticut puudutavate edasiste tegevuste osas. Memorandumi esitas valitsuskabineti nõupidamisele 22. septembril 2011 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Peaministriks oli tollal kolmandat korda Andrus Ansip ja rahandusministriks Jürgen Ligi.

mati-hintSalastamine kestis ligi viis ja pool aastat. Selle aja kestel on Rail Balticu projekt jõudnud nii kaugele, et 31. jaanuaril kirjutasid kolme Balti riigi peaministrid alla otsusele ehitada Rail Baltic Tallinnast Poola piirini. Ka 2011. aasta memorandumis öeldakse väga selgelt välja, et Rail Baltic ulatub Tallinnast Leedu-Poola piirini. Kõik jutud kiirrongiühendusest Berliinini on olnud lihtsalt propaganda.

Jätka lugemist

Mõtisklusi mahe-Eestist rahvusriikluseni. R. Einasto

Sildid

, , , ,

einasto 2Prof. Rein Einasto

Pisut põhimõistetest

Kui ütleme mahe, siis mõtleme kõigepealt ja kindlasti roheline ehk ökoloogiline, laiemalt bioloogiline, säästlik, pidades silmas kestlikuks elamiseks ja arenemiseks vajalikku Looduse ja Inimese harmooniat, inimese sümbiootilist kooselu Loodusega senisest sügavamalt ja avaramalt, rõhutades – Elu on pühadus. Kõigile neile mõistetele on ühisnimetajaks ökosüsteemsus, ei inimkesksus, ega ka looduskesksus, vaid ökokesksus (bioenergeetikat rõhutav), loodust ja inimest võrdselt vääriliselt käsitledes. Ökosüsteemsuse vaieldamatu järeldus: MAHE on kõigepealt PUHAS – puhas loodus, puhas toit, puhas elukeskkond: puhas õhk, selgeveelised järved ja jõed, looduslik reostamata põhjavesi, looduslikult kasvav mets, samuti loodusliku biorammuga (sõnnik, põhk, lehed, turvas, virts) väestatud põllupinnas. Puhtast, rikkumata loodusest ammutame täisväärtuslikku toitu, puhtas keskkonnas on parimad eeldused elada hingepuhtuses.

Jätka lugemist

Warming Climate – Melting Ice (Global Freshwater Resources). A. Tarand

Sildid

, , ,

Presented on the third conference of The High Panel on Water and Peace”,
December 7-9 2016 – San Jose, Costa Rica

by Andres Tarand

tarand-2

The main sources of the presentation are Scientific journals The Cryosphere (2016), Nature (2016), Science (2014, 2015).


The aim of this presentation is to offer latest scientific achievements and conclusions on the development of the Earth Cryosphere[1] in polar regions. It does not include alpine glaciers, which have been mankind´s water suppliers for centuries and are now monitored by the UN-Water or national governments.

Let us start from the Arctic where the ice sheets have entered a phase of dangerous instability.

Jätka lugemist

Põlevkivi ja põhiseadus. A. Tarand

Sildid

, , , , ,

tarand-2Avalduse on koostanud: Andres Tarand
1992–1994 Keskkonnaminister
1994–1995 Peaminister
2004–2009 Euroopa Parlamendi liige

Juba paar aastakümmet toimub meie põlevkivivarude ümber aktiivne tegevus, milles põhiline on elektrienergia tootmine ning kalli nafta aegadel ka põlevkiviõli tootmine. Siinjuures ei ole asjade käik toimunud kaugeltki vastavuses Eesti kaugemate sihtidega ning kehtivate seadustega.

Läheme tagasi aega, mil paarikuine taastatud Eesti Vabariik hakkas tegema endale põhiseadust. Oli aimatav, et tekkiv turumajandus võib oma nooruslikus tuhinas muutuda küllalt ohtlikuks loodusvaradele, kui kõik iseregulatsioonile usaldada. Formaalselt vanad seadused küll kehtisid kuni uute tekkimiseni, kuid praktikas need kedagi ei huvitanud. Selles olukorras näis õige kindlustada huvide reguleerimine põhiseaduse abil. Pärast pikka piiklemist Põhiseaduse assamblees sündisid kaks keskkonnakaitselist paragrahvi. Vastuseisu avaldasid teiste seas ka mitmed juristid, kuna sel ajal riikide põhiseadustes selliseid pügalaid ei leidunud. Eesti põhiseaduse referendumi ajaks[1] oli aga toimunud Rio de Janeiros UNCED[2] ning suhtumine keskkonda oli rahvusvaheliselt oluliselt muutunud. Põhiseadusesse vastavate sätete sisseviimisel on vahel pioneeriks peetud Costa Ricat, aga otseallikast kontrollimisel selgub, et Eesti jõudis siiski ligi kaks aastat ette. Aastaks 2002 oli keskkonnakaitse paragrahv ühel või teisel kujul lülitatud juba enam kui pooltesse ÜRO liikmesriikide põhiseadustesse.

Jätka lugemist

Eesti Rooma Klubi 2016

Sildid

, , , , , , ,

logo web_white1Eesti Rooma Klubi on 2015/ 2016 teinud endale nime avaliku arvaja ja sekkuva mõtlejate ringina. Klubi ja selle liikmete poolt esitatud ettepanekud, pöördumised ja avalikud kirjad on mõjutanud Eesti avalikku arvamust ja kõneks olevate probleemide käsitlemise rõhuasetusi. Klubi liikmeid on aktiivselt tegevad erialakogudes ja mõjugruppides, avaldanud arvukalt artikleid, kutsutud korduvalt kõnelema televisioonis, ERK arvamused on kostnud Riigikogu sõnavõttudes ära märgituna ja tsitaatidena. Klubi liikmetelt on ilmunud 2016 mitu raamatut.

Klubi liikmed on esinenud erinevatel rahvusvahelistel suurfoorumitel teaduse, poliitika, looduskaitse, energia, mõistliku toimimise jm. teemadel. Eesti Rooma Klubi liikme Ando Lepsi kirjutis oli jälle ära toodud suure Rooma Klubi uudislehes. ERK on läbi 2016 aasta olnud esindatud Rooma Klubi Euroopa Grupis, sh. esimest korda ka Ümarlaual (12 nimeliselt kutsutud liiget Euroopa erinevatest riikidest).

captureEesti Rooma Klubi kodulehel on lugejad – 2016 aastal loeti ERK kodulehte iga päev 10-1000 erineva lugeja poolt. Kokku oli meil üle 8000 iseseisva lugeja, iga lugeja sattus meie lehele üsna mitu korda. Tõsi, 2015 aasta oli veelgi avalikum Eesti Rooma Klubi jaoks – lugejaid üle 9800. Kõige loetum autor oli 2016 taas Hardo Aasmäe, talle järgnes Tiiu Kuurme, kolmandale kohale trügisid aasta lõpus Juhan Telgmaa ja Rail Baltic teema. Palju (>1000 korra) uuriti  kodulehelt klubi enda kohta.
Oluliseks lugemismaterjaliks on koduleht muutunud nende eestlaste ja eesti keelt kõnelejate seas, kes ei ela Eestis või ei ole praegu siin (vt. joonis) – kokku oli 2016.a. lugejaid 66 maalt, sugugi mitte kõige rohkem Euroopast. Kokku on kodulehel käidud 32 000 korda. ERK on kaardil!

Jätka lugemist

Rail Balticu diskussioon lõpuks alanud

Sildid

, , , ,

*loe lõpuni – kellele kuulub RB?*

Eesti Rooma Klubi ja sellega seotud Eesti Looduskaitse Selts on olnud ühed neist ühingutest, mis on aktiivselt osalenud ühiskondliku diskussiooni algatamises Rail Baltic küsimuses. Rail Baltic (edaspidi RB) on kahtlemata uue valitsuse üks olulisematest otsutest juhtida ja otsustada. Kodanikusekkumise õiguse annab meile nii EL demokraatia printsiip, EV Põhiseadus kui ka Eesti poolt ratifitseeritud Århusi konventsioon.

future_track_of_rail_baltic__riga_2015_david_grandorge

RB ei ole üherealine voolujooneline disainitud siug, mis suhiseb elegantselt läbi metsade, vaid suur industriaalne kompleks koos sellega, mis iga taoline endaga kaasa toob.

Diskussiooni olulisemaid tugipunte:

Jätka lugemist

Päästame Rail Balticu!

Sildid

, , ,

Hoiame riiklikult ja kestvusele olulise Rail Balticu teema üleval
Eesti Rooma Klubi kodulehel, kuni selle võtab üle pädev ekspertide kogu


Suurejooneline projekt Rail Baltic käib mingit oma rada, see on nagu force majeure, millega peavad kõik lihtsalt leppima. Väga paljud kodanikud ja nende ühendused, nende hulgas Eesti Rooma Klubi ja Eesti Looduskaitse Selts on aastaid küsinud, juhtinud tähelepanu, teinud ettepanekuid, protestinud, aga vastuseks on kas mahavaikimine, demagoogia või labane sildistamine. Pole leidunud poliitikuid, kes oleks tunnistanud oma vastutust selles protsessis.

foto-gelezinkeliai2

13. detsembril on Rail Baltic olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu päevakorras.

Koondasime oma hinnangu olukorrale juures olevasse teksti, mis on avatud ühinemiseks kõigile ühendustele ja üksisikutele.
Veel on säilinud lootus, et Rail Balticut on võimalik päästa, tuues projekti reaalsuse pinnale. Selleks on poliitikutel vaja kohe langetada vastutusrikkad ja resoluutsed otsused.

Jätka lugemist

Õiglus kui ausameelsus vs. õigus Eesti Vabariigis kui JOKK

Sildid

, ,

8. novembril 2016 esines Tallinna Tehnikakõrgkooli nõukogu saalis Tallinna Ülikooli emeriitprofessor ja sama ülikooli  auliige Mati Hint akadeemilise ettekandega “Kas meil on õigluse riik, õigusriik või JOKK-õiguse riik?” mati-hint

Mati Hint on tundnud muret selle üle, mida peab tegema Eesti humanitaar, kellel on oma arusaamine Eestis toimuvast ning kes samal ajal sugugi ei tahaks valada vett ühiskonna vastuolude veskile. “Vastata sellele küsimusele on raskem kui küsida, sest tegemist on poliitikaga. Teaduses on vastupidi: kõige raskem on esitada õigeid küsimusi. Aga elu ei ole ju teadus, pigem on ta kunst või mustkunst ja olupoliitika,” vastas ta tookord, ligi 10a tagasi endale ise.
(artikkel leiatv <<siin<<)

Enese elu traagiliste ja mõnikord arusaamatute juhtumist analüüsist on tekkinud eesti probleemidesse julge sisse vaatamine. Selgub, et nähtumuste juured on sügavamal ja laiemad, kui esmasel pilgul võib paista.

Ettekande täistekst on leitav <<SIIT<<

Ettekande slaidid >>SIIT<<

Ugo Bardi “Extracted” – K. M. Suuroja

Hooaja esimene koosolek 12. septembril 2016 võttis vaatluse alla Rooma Klubi raporti 2014 (Ugo Bardi), mida oleme pakkunud huvilistele lugemiseks juba varem. VAATA SIIT.

*palutud ülevaade senistest Rooma Klubi raportitest on leitav >>SIIN<<. Neid on võimalik tellida Eesti Rooma Klubi kaudu või internetis asjatades.

Kalle SuurojaSissejuhatava ettekande Rooma Klubi raportist Ugo Bardi “Extracted” (2014) tegi külalisena Kalle-Mart Suuroja. Dr. Suuroja on umbes 25 raamatu, kogumiku, käsiraamatu või õppetrükise  autor või kaasautor.   Aastast 1968 töötab KM Suuroja Eesti Geoloogiakeskuses, aastast 1990 geoloogilise kaardistamise osakonna juhatajana.

Sissejuhatavale tutvustusele ja ettekandele järgnes arutelu.

Uuri siit illustreerivat materjali. Küsimused võib saata Dr. Suurojale otse.

Jätka lugemist

Rooma Klubi raportite eesti lisa

Siia tuleb 2016/ 2017 hooaja lõpuks lugejate palaval soovil eestikeelne ülevaade Rooma Klubi seni ilmunud raportitest. Kiire pildi saad ometigi juba nüüd, kui >>klikid<<.

Vt ka infot projektist Ringmajandus. Selle kohta on Klubis olemas ka mõned voldikud. ERK koduleht ütleb, et (peaaegu kõiki) raporteid on võimalik tellida (raamatutena) Klubi kaudu või internetis ise asjatades. Kui ainult lugejaid on.

Raportite all olev kiri ütleb, et:

„Rooma Klubi Raportid“ on klubi kõige tähtsamad avaldatud dokumendid. Need on eelretsenseeritud uuringud, mis on kinnitatud Täidesaatva Komitee poolt või soovitatud kas klubivälise üksikisiku, grupi või asutuse poolt. Rooma Klubi raportid aitavad otsustajatel ja avalikkusel paremini  mõista põhilisi globaalseid teemasid. Sageli on neis antud asjakohaseid otsustusettepanekuid ja neid kasutatakse avalikkuses parema ühiskondliku vastutuse edendamiseks. Läbi raportite püütakse algatada diskussioone äriliidrite, poliitikute, rahvusvaheliste grupeeringute juhtide, ülikoolide ja koolide liikmete ja meedia osalusel.

*suhe avalikkusega ja igal tasandil mõtlejate teavitamine on rõhutatud Rooma klubi igas avalduses.