Vabadusvõitlus kasvatuse vastu – T. Kuurme

Sildid

, ,

3. detsembril 2019 kutsus Tiiu Kurme kokku vestlusringi, mis toimus Akadeemilise Pedagoogilise Seltsi ja Kultuurikoja lippude all. Vajaduse selleks andis trend, et toimuvad nihked terminoloogias, kaob nii kasvatuse mõiste kui marginaliseeritakse kasvatusteadust. See oli ühtlasi järelüritus hariduskongressile, mille korraldasid Eesti Kultuuri Koda, Haridusfoorum ja Teaduste Akadeemia.

Kasvatusteadlane, Dr. Tiiu Kuurme

Kui jätame lühinägelike valikute tõttu ses ülikeerukas maailmas end teadmatusse, kuidas toimib kasvatus ega tee midagi targa kasvatuse heaks, oleme mõistnud end džunglisse kompassita kulgema.

Kuivõrd valdkonnas pole enam neid inimesi kuigivõrd järel, ütleb Dr, Kuurme, kes kasvatusega seonduvat uurivad ja tunnustavad, tuligi mõte pöörduda kultuuritegelaste poole, sest kasvatus on olemuselt kultuuriline mõiste.

“Saatsin palju kutseid laiali, tulid need, kes oluliseks pidasid ja tulla said. Neid oli üllatavalt palju”.

Jätka lugemist

Koroona & kliima – A. Anger

Sildid

, , , , , , ,

Artikli on avaldanud ka Postimees.heureka

Annela Anger-Kraavi

Cambridge’i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees

Koroonapandeemia kolm positiivset ja kolm negatiivset mõju kliimamuutustele

Käimasolev kriis kliimamuutusi lihtsalt iseenesest ei lahenda. Isegi kui kohe praegu lõpetada kõikide kasvuhoonegaaside õhku lisamine, siis juba alanud muutused kliimasüsteemis tooksid ikkagi kaasa 1,5-kraadise inimtekkelise soojenemise selle sajandi lõpuks. Isegi praeguses kriisiolukorras ei ole aga emissioonid nulli langenud. Teadaolevate andmete põhjal arvatakse, et veebruaris vähenes Hiinas õhkupaisatava süsinikdioksiidi (CO2) hulk kuni 25%, aga praeguseks on seal majandustegevus hakanud taastuma ja emissioonid on jälle tunduvalt suurenenud. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul võib CO2 emissioonide langus kogu maailmas olla selle aasta kohta umbes 5%.

Kui tahame inimtekkelist kliimasoojenemist piirata 1,5 kraadile, nagu me oleme inimkonnana endale lubanud, siis peaks aastased emissioonid vähenema aastaks 2030 50%.

Nii et kliimamuutuste piiramiseks tuleb ikkagi aktiivselt igas eluvaldkonnas kasvuhoonegaaside emissioone vähendada, uusi süsinikuvabu tehnoloogiad arendada ja iseenda käitumist muuta. Koroonakriisilt siin mingit imelahendust oodata ei ole.
Jätka lugemist

Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimalusi – J. Telgmaa

Sildid

, , , , ,

Artikli versiooni avaldas ka Maaleht, 11-mai-2020. Täname. 

Juhan Telgmaa

luges Praxise analüüsi ja soovitusi Ida-Virumaa õiglase ülemineku osas. Toome ära tema tähelepanekud ohtude ja võimaluste osas.

Päris põnev lugemine. Kõige esimene küsimus:

loetletud on kümneid arengukavasid, programme ja kõikvõimalikke häid plaane, aga vähe on öeldud, miks on tulemusi ootust/planeeritust ikka vähem.

Tõenäolise ka teistele riigi arvukatele strateegiatele omase tüüppõhjuse avaldab Praxise analüüsi see lõik:

„… Latrobe’i oru piirkond on näide 2012–2013 aastatel turuloogika põhimõtetel rakendatud poliitikameetmete ebaõnnestumisest. Sealsed ülalt alla suunatud strateegilised plaanid, mis nägid ette valitsuse minimaalset sekkumist ning kaldusid liiga kaugele probleemi mõistmisest ja kohalike ootustest õiglasele üleminekule, jätsid tähelepanuta kohalikud huvid ning mõjutatuna piirkonna piiride määramisest võimaldasid suunata ümberjaotavad rahastamisvahendid kogukondadele, mida söeküttel töötavate elektrijaamade eelseisev sulgemine otseselt ei puudutanud.“
Jätka lugemist

Hariduse taandamine – T. Kuurme

Sildid

, , , ,

Dr Tiiu Kuurme

haridusteadlane ja -filosoof,
Eesti Rooma Klubi liige

ERK liikmed on Eesti haridusstrateegiat hoidnud ja kujundanud üle 40a.

Hariduseusku eestlane on kannatlik ja lootusrikas. Ning unustab kiiresti. Kui uue Eesti haridusstrateegia 2035 koostamiseks loodi töögruppe ja kutsuti kokku rahvast, tuldi lootustega, et tark mõte loeb. Sõideti Tartusse ja Tallinnasse, osaleti ja esitati ettepanekuid. Kutsutud oli eri valdkondade teadlasi, õpetajaid ja muid haridustegelasi.

Üldrahvalik ettevalmistus

Kultuurikoja eestseisusega korraldasime läinud suvel kokkuleppel ministeeriumiga maakondlikke ümarlaudu, kogusime soove ning ideid. Mõnel pool tõi strateegia suve südames kokku üle 30 inimese. Ministeerium sai kõneldust kokkuvõtted.

Jätka lugemist

Koroona-exit rohujuure tasandil – N. Kalikova

Sildid

, , , , , ,

Dr Nelli Kalikova, Eesti Rooma Klubi liige

45-aastase kogemusega infektsionisti ja epidemioloogi tähelepanekuid seoses koroonaepideemiast väljumisega

Kaks kuud oleme elanud eriolukorra tingimustes ja tänu meie rahva mõistlikule suhtumisele üldiselt hästi hakkama saanud. Sotsiaalne isolatsioon osutus väga efektiivseks nakkuse leviku peatamisel. Esimesed nädalad, tänu uudsusele, kehvadele ilmadele ja hirmule nakkuse ees olid talutavad ja harva, kui neid isolatsioonireegleid rikuti.

Kuid põhjamaisele inimesele toimib kevadine päike vastupandamatult – tung saada toast välja päikese ja värske õhu kätte on tugevam kui kõik keelud ja käsud. Seetõttu tahaksin anda inimestele mõned lihtsad näpunäited, kuidas oma elukvaliteeti parandada, samas viiruse levikut soodustamata.

Toodud soovitused põhinevad eluaegsel nakkushaigustega tegeleva arsti kogemustel ja loodetavasti aitavad nii meie kaaskodanike kui ka epideemiatõrjega tegelevaid ametkondi võimalikult valutult koroonaepideemiast väljuda.

Jätka lugemist

Riik, raha ja Eesti saatus – P. Tammert

Sildid

, , , , , , ,

Paul Tammert

Hea lugeja, kutsume kaasa mõtlema saabuva kriisi tegelike ja Eestile sobilike lahenduste osas meenutusega, et Rooma Klubi on mittepoliitiline mõttekoda, mis kujundab oma seisukohad teenides üldsuse huve.

RIIK – see oleme meie kõik koos; ühiskond, mille liikmed elavad ühises keele- ja kultuuriruumis, on valmis tegutsema solidaarselt üksteist kaitstes, raskel hetkel teineteist toetades ning kaupu ja teenuseid vahetades. Territooriumil, mille see rahvas on enda omaks kuulutanud ja naabrid seda aktsepteerinud, korraldab meie ühist avalikku ruumi valitsus, seadustes sätestatud järgides. 

Valitsus on ennetava meetmena peatanud turumajanduslikud protsessid ja koos sellega ka raharingluse. See tekitas tõetunni väga paljude inimeste jaoks ehk eristas neid, kes oskasid ja tahtsid varuda raha rasketeks päevadeks ja neid, kes elasid peost suhu või koguni võlarahaga. Viimased satuvad nüüd olukorda, kus nad kaotavad kõik need varad, mis on soetatud võlgu võttes või liisinguga rentides. Kuna kriisi mastaap on omandamas mõõtmeid, mida poliitikud ei osanud või tahtnud ette näha, siis kasvab toimetulekuraskustesse sattunud inimeste arv kiiresti. Paljud küsivad, et kuidas edasi?

Jätka lugemist

Võla-raha agoonia – P. Tammert

Sildid

, , , , , , , , , ,

Majandusteadlane ja eraettevõtja, suure koolituskogemusega maksundusspetsialist Paul Tammert on olnud Riigikogu ja Tallinna volikogu Keila linnavalitsuse finantsnõunik. Avaldanud hulga raamatuid ja õppematerjale, töötab parema Eesti ja maailma nimel.

Artikkel on sissejuhatus valgustamaks tänase rahamaailma loogikaid. Paul on tuntud oma julgete, “kastist välja” ideede ja novaatorliku suhtumise poolest.
Paljude viidete autor ongi Paul Tammert. Telli tema viimane raamat omahinnaga!


Turumajandus ei saa eksisteerida ilma raha kui vahetusekvivalendita. Rahasüsteem kujundab ühiskonda ja majanduse arenguid.

Rahana on vahetustehingutes kasutatud arveldamiseks toiduaineid ja tarbekaupu, valitseja poolt välja antud münte, tagatisega ja tagatiseta paberraha (fiat-raha) ning viimastel aegadel ka virtuaalkeskkonnas voolavaid infoühikuid (bitte ehk digiraha).

Rahasüsteemi olemuse määrab see, kuidas raha tekib ja kuidas see käibesse jõuab. Meie praegune võla-raha on u 400 aastat vana ja põhineb pangal kui institutsioonil. Selle raha laseb käibele territoriaalriigi keskpank, mis trükib paberile pildid ja laenab selle kommertspankadele.  Erapangad omakorda laenavad nii keskpangalt saadud raha kui ka enda riskiga loodud laenuraha ettevõtjatele ja üksikisikutele.

Jätka lugemist