Eesti Rooma Klubi Konverents 2011

EESTI ROOMA KLUBI AASTAKONVERENTS 2011

  1. novembril 2011 Tallinnas Euroakadeemias

Samal päeval toimus ERK presidendi vahetus.

Lühiettekanne – Mati Hint

Põhiettekanne “KESKKONNAPOLIITIKAST KODUS JA GLOBAALSELT”.
Akadeemik Jüri MARTIN (slaidid).

Järgnenud diskussioon keskendus:martin

  • keskkonnateadlikkusele kui võtmefaktorile maailma hoidmises,
  • võimalikele alternatiividele fossiiltoormel põhinevale energeetikale, kus otsustavaks on aine- ja energiavood, mida aga piisavalt ei analüüsita,
  • Euroopa Liidu ja Eesti konkurentsivõimele karmistuvate keskkonnastandardite tingimusis,
  • vajadusele ja võimalustele keskkonda mõjutavaid protsesse üleilmselt kontrolli alla võtta,
  • looduskeskkonna suhestamisele teiste (majandus- vaimse, tehis-jt.) keskkondadega,
  • antud valdkonna metodoloogiaküsimustele

 

Küsimused:

Einasto: Milline on kõige nõrgem lüli kk-valdkonnas, millest sõltub ahela tugevus?

Vastus: haridus ja haritus, mis võimaldab kummi venitada, enne kui katki läheb.

Kongi: Kas on mingi kk-hariduse kriis võrreldes nõukaajaga?

V: Kas kriis, seda teab Aaviksoo paremini. Kahtlemata probleem on. Asjade kultus on hukatuslik. Aeg on muutunud. Nõukaajal läksime poodi oma ajalehega, nüüd tohutud pakendid. See on maailma probleem. Kusagil pole rahuldavat lahendust. On siiski mingi mentaliteedi muudatus. Asjade pakkumine ületab võimalused. KK-teadlikkus on esmatähtis.

Raukas: Suurim viga, kui Narva jaamades põletatakse puitu. Põlevkivi uus blokk samuti. Saastetasud võivad tulevikus nii suured olla, et seda ei käivitatagi.

S: väga suur ei saa olla. Oleneb, mida põletada. Plastiku jaoks on vaja kõrget t. KK-mõttes on see mõistlik, kuid energeetiliselt pole kindel.

Kann: Cl sisaldava peab kõik kõrvaldama, sest tekivad dioksiinid jne. Vaja 1100°C temp.

Kann: Mõiste „Räpane tosin“ on ained, mis saastavad igal juhul. Kas on ülevaadet, mis nendega toimub-tehakse?

V: Pole täpset ülevaadet maailmas.

Kann: Kas CO2 konts muutuse mõõtmine ei varjuta teiste hoopis hullemate (naerugaas näiteks) mõõtmise?

V: Lokulöömist on palju, kuid määramatust ka palju. Küsimus on aine ja energia voos globaalses mastaabis. Täpseid arvutusi pole.

Raukas: Kuidas hinnata Eestis kk-teadlikkust?

V: Viga pole, kuid vähene ikkagi. KK-teadlikkust ei saa kõrgeks hinnata. Näiteks pole isegi eestikeelset ökoloogiaõpikut. On veel 50 ainet, millel puuduvad õpikud. Teiseks: KMH tegijad on sageli äärmiselt ebakompetentsed. Loodame, et pole kadunud tunne, et oleme tükike Eesti loodusest.

Kaevats: Väidetakse, et Euroopa finantskriisist ei saa enne välja, kuni kehtivad enesetapjalikud kk-piirangud.

V: On vaja leida mõistlik tasakaalupunkt. Mis tähendab saast tegelikult – seda, et see on ringluses ja akumuleerub toiduahelas, maksas, ajus jne. Kui piirangud tugineksid ainult teadmisele, poleks asi nii hull. Piiranguid kasutatakse sageli poliitilistel eesmärkidel.

Raukas: Piirangute-Euroopa pole jätkusuutlik.

Lahtvee: Küsimus jäätmekäitlusest. Eesti jäätmekäitluse prioriteedid on kinnitatud, esmane on jäätmete vältimine, korduvkasutus ja taaskasutus ning toimingutest viimane jäätmete lõppladustamine. Kui vaadata seda osa jäätmetest, mis täna läheb prügilasse ja tulevikus jäätmekütusena umbes 85% efektiivsusega põletamisele Iru EJ keevkihtplokis, siis aine ja energiavoo olelusringi täistsükli osas võib see tegevus tunduda efektiivsusnäitajate poolest mõttetuks. Küll on see kasulik vähendamaks jäätmete lõppladustamist ja jäätmete lagunemisel heitmete teket. Kas ettekandja sellest lähtepunktist peab mõistlikumaks jäätmetest kütuse eraldamist ja põletamist või sama materjali prügilasse matmist.

V: Käibele on tulnud mõiste ökodisain. Nähakse ette ka taaskasutus. Nii ehk leiab paremaid retsepte. Igal asjal mitu külge. Elektriauto saastab kusagil mujal. Nii ka jäätmete põletamisega.

Einasto: Vaimne kk on ka tähtis, ei ole õige rääkida ainult looduskk-st.

V: See on vana küsimus. See pole jäänud unarusse, kuigi räägitakse vähem. Maailmapank näiteks teeb selliseid analüüse.

Kelder: Jäätmetest saab ju teha mida tahes. Kas ei osata või on kallis?

V: Pigem kallis.

Raukas: Martin on üks rohelist juhte. Et parlamendis pole rohelisi, on Euroopas haruldane.

Vastab Lahtvee: Erakond on liikmete nägu. Kui kõik siinolijad oleksid rohelise erakonna liikmed, oleks erakond tugevam ja löögivõimelisem Eesti riigi poliitika kujundamisel.

Haug: Kas on neid rohelisi, mis tegelevad tootjatega?

V: On küll.


Mõttevahetus

Vooglaid: Väga huvitav ettekanne, mis äratas mõtteid. Oma sõnavõtu kirjutas ta pikemalt lahti paar päeva hiljem, see on viidud lõppu).

Kelder: Vooglaiu jutus oli geniaalne kalambuur – sreda-kolmapäev.

Einasto: Kuni homo sapiens sapiens ei muutu homo aethicuseks, ei saa asju korda.

Väärtnõu: Kk-mõju hindajad ebakompetentsed? Planeeringuid palju, hindajaid vähe. Et vähe, see tuleneb seadusandlusest, mis nõuab KMH-t liiga paljudel juhtudel. Kui nõudmine suur, siis tehakse pealiskaudselt.

Toome: Olen küll sellest temaatikast kaugel, kui: roheline mõtteviis peaks Eestis kõvemini kõlama. Võime sool suus 100X korrata et magus-magus, aga maitse jääb ikka soolaseks. Ükski tootja ei osta kallist puhastit, kui tal pole vastavaid sunniraame. Maailma kogemus on näidanud, et mingi jõud lisaks rohelistele, kindlasti teadlikumate parteide näol peavad sõnumi kõigile tooma, et mõõde on globaalne. Kahju, et Eestis on roheline liikumine ära solgitud. Võtab kõvasti aega, et asi paraneks. Soovin, et ERK uued juhid saavutaksid edu.

Rüütel: Väga hea ettekanne. Nägime, millises ohus maailm ja Eesti on. Mis oleks, kui kehtestataks üle maailma maks maavaradele ja ja saastamisele? See võiks minna ÜRO juurde mingile institutsioonile, mis maksaks loodusõnnetuste hädalistele, finantseeriks saastamise kõrvaldamist vaestes maades. Arenenud riigid ekspluateerivad maavarasid, jättes saasta ja väga väikese raha arengumaade rahavale. Territooriumid jäävad korrastamata. Sellisel juhul oleks asi ÜRO kontrolli all ja reegleid täidetaks paremini.

Kann: Kui mõõta tarbitavat hapnikku, siis USA tarbib palju rohkem, kui seda on tema territooriumi kohal õhus. Tuleks hoopis mõelda, kuidas globaalselt ratsionaalsemalt kasutada hapnikku. CO2 polegi nii kriitiline.

Ülo Vooglaid 29. nov. 2011

  1. novembril pidas akadeemik Jüri Martin Eesti Rooma Klubis sisuka ja ülevaatliku loengu, mis pani mõtlema ja otsima võimalusi senisest enam (täpsemalt, kaugemale õigeaegselt, küllalt süsteemselt ) ette näha ja ka ära tunda, mis on sobiv ja sobimatu, sh ohtlik, mida hoida ja tugevdada ning millest oleks vaja vabaneda, mida vältida, teisiti teha…

Jüri Martin mainis, et Eestis vahendatakse üliõpilastele üle 1400 keskkonna-alase õppeaine. Karta on, et nii seisab siiski vaid paberites, sest kehtiva korra kohaselt peab uue õppesuuna avamiseks olema küllalt palju uusi õppeaineid ja siis ei jää muud üle kui kirjutatakse vanale õppele uus pealkiri… Keskkonna-alase õppe mahtu vaadates peaks rõõmustama. Kui vaadata keskkonna-alast õpet veidi terasemalt, siis ilmneb selline pilt, mille üle on rõõmustamiseks põhjust vähe.

Selgub, et vahendamiseks sobivat (süsteemselt mõtestatud) teavet on vähe, sest uuringute asemel tehakse mõnikord (enamasti) kirjeldusi ja küsitlusi. Õpe, selle sisukus, suunitlus ja tähendus sõltub eeskätt mitte õppekavast, vaid õppejõust (õpetajast), tema teadmistest-oskustest-arusaamisest, vaimustumisest ja süvenemisest, orientatsioonist, motivatsioonist, eruditsioonist…, ka õppevahenditest, sh mudelitest, praktikabaasidest, õppe- ja uurimismetoodikast, didaktikast, õppeajast ja kohast, õigusest mõelda ja öelda, avaldada arvamusi ning nõuda ja lisada selgitusi… Keskkonna-alase õppe efektiivsus sõltub paljudest asjaoludest. Paljud saavad aru, et tegeledes keskkonnaga ei ole võimalik aru saada sellest millest sõltub keskkond ega ka sellest, mis omakorda sõltub keskkonnast. Elukeskkond ei ole pelgalt spetsialistide „mängumaa“, vaid läheb korda igale kodanikule. Inimestel on keskkonnatunnetus ja keskkonnateadvus.

Aeg lendab ja tegutsemise tuhinas võib juhtuda, et ei tegijail ega kõrvalseisjail pole aega kontrollida (veenduda),

  • kas tegevus on kooskõlas vajadustega;
  • kas on õnnestunud leida küllalt palju vaatepunkte käsitluse objekti nägemiseks nii staatikas kui ka dünaamikas;
  • kas siht on selge, üllas, väärikas, otstarbekas;
  • kas eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud vahendid on läbi (süsteemiks) mõeldud, sõnastatud ja avalikustatud;
  • kas tegevuse teoreetilised alused on küllalt terviklikud;
  • kas võtmesõnad, mille abil üritatakse mõtteid edastada, on arusaadavalt määratletud ja piiritletud;
  • kas loendeid saab pidada klassifikatsioonideks;
  • kas asjatundjad saavad üksteisest aru ja kas laiem avalikkus saab aru asjatundjate koostatud kokkuvõtetest;
  • kas tegevuse metodoloogilised alused (printsiibid, mida käsitluses järgitakse) võimaldavad jõuda tulemusteni, mis on küllalt kaasaegsed;
  • kas algandmete kogumise metoodika on selline, et kogutud andmed on küllalt usaldatavad, operatiivsed, arusaadavad ja esinduslikud,
  • kas probleemid (vastuolud tegeliku ja vajalik vahel!) on sõnastatud ning avalikustatud;
  • kas probleemide põhjuste analüüs on küllalt süsteemne korrektne ka igas muus mõttes;
  • kas hinnangute andmiseks on koostatud arusaadav ning nii asjatundjate kui ka üldsuse poolt heaks kiidetud kriteeriumite süsteem;
  • kas hinnangud kujunenud oludele, olukorrale ja situatsioonile, tegevustele, tegijaile ja tulemustele/tagajärgedele on andnud asjatundjad eelnevalt heaks kiidetud ja avalikustatud kriteeriumite süsteemi alusel;
  • kas järelduste tegemiseks on koostatud nii ekspertide kui ka üldsuse poolt heaks kiidetud ja avalikustatud printsiipide süsteem;
  • kas järeldused on tuletatud asjatundjate poolt eelnevalt koostatud ja heaks kiidetud printsiipe arvestades;
  • kas on loodud prognoosid lähema ja kaugema tuleviku kohta, et orienteeruda ja küllalt palju stsenaariume selleks, ja adekvaatselt ja õigeaegselt (ennetavalt) reageerida nii võimalikele ohtudele kui ka uutele võimalustele;
  • kas ettepanekud on koostatud nii prognoose ja stsenaariume kui ka ideaale, rahvuslikke aateid, traditsioone, usku, tahet ning eesmärke arvestades;
  • kas soovitused eesmärkide saavutamiseks on tuletatud reaalselt olemas olevaid ning hangitavaid ressursse ja nende kasutamiseks vajalikke tingimusi arvestades;
  • kas keskkonnamonitooringuga tuvastatakse usutavaid kirjeldusi, mille võrdlemisel avaneb võimalus tuvastada muutusi, nende suunda ja intensiivsust;
  • kas adutakse, et empiiriliste ja statistiliste faktide infoks ülendamine saab õnnestuda vaid neil, kes valdavad andmeid, mis on küllalt usaldusväärsed, operatiivsed, süsteemsed nii ajas kui ruumis (aegruumis);
  • kas andmete analüüsijad ja faktide interpreteerijad valdavad teooriaid, metodoloogiat ja metoodikat, mis võimaldavad orienteeruda küllalt paljudes metasüsteemides;
  • kas järeldused, ettepanekud ja soovitused keskkonna kui süsteemi kasutamiseks ja hoidmiseks on teinud isikud, kelle on selleks nii formaalne kui ka moraalne õigus;
  • kas need inimesed (organisatsioonis jms), kellel on kohustus jälgida keskkonda ja informeerida nii asjaomaseid institutsioone ja organisatsioone kui ka elanikkonda keskkonna ning selle muutumise kohta aduvad oma /reaalset, mitte formaalset, mängulist) vastutust;
  • kas keskkonna kasutamist , hoidmist ja taastamist reguleerivad õiguslikud, majanduslikud, poliitilised, ideoloogilised, kultuurilised jm meetmed on kooskõlas ja moodustavad süsteemi, mis rahuldab nüüd ja loodetavasti ka edaspidi;
  • kas keskkonna-alaseid teaduslikke uuringuid on võimalik ette võtta;
  • kas keskkonnaõpe on kavandatud elukestva protsessina;
  • kas uurijad ja õpetajad on küllalt vabad ja iseseisvad, et saavad sõnastada, selgitada ning avaldada oma uuringute tulemusi piisava mahu, sügavuse, selguse ja täpsusega?

Mõni rida keskkonna kui mõiste kohta

Tuleb ette, et keskkonnaks peetakse vaid looduskeskkonda. Meie käsituses on inimese elukeskkonnaks on kõik see, milles inimene elab. Ainelise (materiaalse) keskkonna kõrval on ka mittemateriaalne ja virtuaalne keskkond. Aineline keskkond koosneb meie käsituses looduskeskkonnast, tehiskeskkonnast ja füüsilisest keskkonnast; mittemateriaalne keskkond vaimsest, psüühilisest ja sotsiaalsest keskkonnast. Virtuaalne keskkond koosneb eri-liiki kandjatel olevate ja tähendust evivate märkide ja sümbolite süsteemidest.

Advertisements

Sinu kommentaar

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s