Suvi lõpeb, töö aeg algab

Sildid

eesti, Hint, juhtimine, Rüütel, Tarand, Toome

Head roomaklubilased ja külalislugejad,

Uue hooaja esimene koosolek toimub planeeritult 12. septembril kl 4, teada-tuntud kohas. Külalistel palun ette registreerida. Kuni pole tehtud muutvaid otsuseid, kohtume ikka iga kuu teisel teisipäeval. Uue hooaja plaanidest siis juba täpsemalt.

---

Suve lõpp on aeg Eesti II sünnipäeva tähistamiseks. Siin võtmerolli mänginud mehed juhivad ka Eesti Rooma Klubi (analüüsijate ja tuleviku prognoosijate kogu) – president Andres Tarand, auesimees Arnold Rüütel, juhatuse liige Indrek Toome. Katkeid nende meenutustest:

Andres Tarand: poliitikas on liiga palju teineteisele ärapanemist

Stenbocki majas avatati Eesti peaministrite fotosein, kus on esindatud kõigi Eesti Vabariigi endiste peaministrite portreed. Intervjuudes Tallinna Televisioonile arvas Andres Tarand (PM 1994-1995), kes võttis ameti üle Mart Laarilt, et Eesti esindajad Euroopa omadele alla ei jää, kuid liiga palju on üksteisele ärapanemist ja käitumine pole väärikas; ei otsita kokkuleppeid vaid võimalust teist alandada. See on olnud põletikuline meil juba 25 aastat, oleks aeg õppida. Mõtteavaldust Tarandilt ja teistelt vaata Tallinna TV klipist siin.

1990

1991-august-taasiseseisvumine

Osa Toompeal avatud seinast

---

Indrek Toome sündmustest 1991: “Selle otsuse eest sai saalis võideldud!”

26 aastat tagasi oli Indrek Toome Eesti Vabariigi Ülemnõukogu väliskomisjoni esimees. Koos teiste rahvasaadikutega oli ka tema Toompeal arutlemas ühe Eesti ajaloo kõige tähtsama küsimuse üle. Aasta tagasi tehtud intervjuust: Aeg oli ääretult ärev, sest ma olin selleks ajaks juba väga kaua elanud Nõukogude Liidus, ning tema poliitika ning jõuliste ja veriste käitumistega väga hästi kursis. Ma teadsin väga hästi, et on võimalik kasutada jõudu – ja verist jõudu. Aga minul küll mingisugust hirmu ei olnud, et kui me taastame iseseisvuse, siis peaksime midagi kartma.

---

Arnold Rüütel: Mul soovitati minna põranda alla, ma ütlesin, et ma ei lahku!

Rüütel räägib: “Ma sain 19.augustil hommikul kell 6 teada, et on välja kuulutatud putš. Soovitati mul lahkuda ja minna põranda alla, sest mind arreteeritakse,” räägib toonane Ülemnõukogu esimees Rüütel ärevatest hetkedest putši hommikul. Tegutseda tuli otsustavalt,  Rüütel seda ka tegi:”Ma ütlesin, et ma ei lahku, jään omale kohale ja kutsusin kokku need kolm isikut (Ülemnõukogu esimees, juhataja ja peaminister). Järgnevalt võtsime vastu otsuse, et me ei allu putšile.”

---

*Enne, kui kohtume, on meil õnnitleda omad augustikuu sünnipäevalapsed:

Mati Hint (juubel!), Ülo Vooglaid ja Reigo Lehtla. Septembri algul saab aasta vanemaks Kaja Kärner. Indrek Toome, Margus Punab ja Urmas Tartes on kõik sündinud samal mihklikuu päeval – 19. Kuu lõpetavad tähtpäevadega Heiki Kongi ja Jüri Martin.

Head vabariigi sünnipäeva ja mahlakat suve lõppu!

Eesti Looduskaitse Selts 50

Sildid

ELKS, ERK

Eesti Looduskaitse Selts, see Eesti Rooma Klubi emaorganisatsioon – ellukutsuja, sünnitaja, hoidja ja taskuraha korraldaja – pidas 2017. a. juuli viimasel nädalavahel on 50. suvist kokkutulekut Porkunis ja Lääne-Virumaa maastikel. Ühtlasi toimus Eesti Looduskaitse Seltsi 18. kongress.

Eesti Looduskaitse Selts toetub oma meenutustes ajale, mil teadlase loomulikuks ülesandeks oli ka ühiskonna aktiivne ja tooni andev mõjutamine. Teadlane oli isiksus. Isiksus ei jää märkamata. Ta on loomulikult arvamistes eestvedaja, moodsa sõnaga liider. Jaan Eilart (1933-2006) on üks neist, keda tuleb tänada ühiskondliku mõtlemise suunamise eest reas looduse kaitse >> keskkonna kaitse >> kultuuri ja rahvusriikluse kaitse. Nii nagu igal liigil on õigus elule oma keskkonnas ja oma arengutempode rajal, nii ka igal rahval. 1957, sügaval nõuka-ajal, asuti tema eestvedamisel Tartu Ülikoolis õpetama õppeainena looduskaitset, 1958. aastal asutas ta Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR), väidetavalt vanima tudengite looduskaitseühenduse maailmas. 1969. aastal juhtis Jaan Eilart  NSVL esimese rahvuspagi rajamist Lahemaal, hiljem osales juhendajana Komi, Armeenia ja Tadžikistani rahvusparkide loomisel. Hakkasid süvenema arusaamad planeedist Maa kui ühtsest ja ühendatud süsteemist, ilmusid “Hääletu kevad”, “Kasvu piirid”, tekkis Eesti Rooma Klubi, mille üheks asutajaks ka Eilart. Roomaklubilased, sh. klubisse kuuluvad eesti akadeemikud, on neid mõtteid aastakümnete vältel aktiivselt edasi arendanud. Vt. kas Youtube’ist, ERR arhiivist või vt siit nt. Rein Einasto mõtteid sel teemal.

Seekordse, Eesti siiani suurima MTÜ kokkusaamise paigaks oli valitud omapärane Porkuni – selle ujuvad saared, tühjenev ja täituv järv, kaunis loodus ja rikas kultuurilugu peegeldab mitmemõõtmeliselt ELKS traditsioone. Üheskoos tamme istutamine, loodus- ja kultuuriradade uurimine sidus Eesti ja kohaliku Läänemere ja rahvusvahelisega ning lihtsa ja maise kuninglikuga (vt. pilte).

Seekordne auliikmete nimetamine seltsi endise esimehe J. Riisi ettepanekul oli saagirohke just ELKS pojale Eesti Rooma Klubile – neljast 2017 auliikmest kaks on aktiivsed Eesti Rooma Klubi juhtfiguurid – nomineeritud said ERK president Andres Tarand ja tegevsekretär Juhan Telgmaa. Nii Seltsi auesimees kui ERK liige President Arnold Rüütel pidas kohase kõne.

ELKS kongressi toimumiskohaks oli Mädapea mõis. Ka see sümboolne ju – mõisakultuur, mis hoiab ühes legendid, päritolu, kultuuri luues seosed inimeste, koha ja olude vahel keele kaudu on osa meie keskkonnast. Ja see on unikaalne ja kordumatu. 101 delegaati üle Eesti otsustasid:

• Kaasajastada Põhikirja
• Värskendada juhatust
• Olla tugevamalt sidustatud kogukondlikult ja riigi tasandil ülesannetega, mida uus muutuv aeg meie ette seab
• Leida paremat kandepinda ja näidata julgemalt Seltsi kui mittepoliitilise ühiskondliku liikumise võimalusi ja jõudu oma kodukoha, sh. Eesti elu kujundamisel

Muidugi käisid ühisolemiste juurde V. Mikita, lõke, Henn Rebase akordion ja suvi looduses. Tallinn ja EL eesistumine, liiklussegadused ja telekamaksud – kõik selle sai korraks unustada, et laadida ennast tegusaks uueks hooajaks. See ei tähendanud tõsiste teemade eitamist. Otse vastupidi – eesti rahvuskivi pae väärtustamine, pääsupojad akna taga, Eesti maastikud, kohalik toit, kohalik ettevõtlus – just see on nurk, mis poliitvaidlustes vahel unustatakse. Mil määral ja milleks me neid väärtusi ümber kujundame? Kas need on parteipoliitilised või rahvuslikud otsustused, kes neid tegema peaks ja on volitatud tegema.? Ka ELKS ei saa neist küsimustest mööda. Eesistumisel näitame uhkusega oma metsi ja loodust. On see kestlik? Mis on mille arvelt? Peame ühendama Säästva Arengu, projektid ja kohalikud eksperdid. Kas oleme olnud selles teaduse ja teadmistega kooskõlas, kas oleme olnud piisavalt järjekindlad? Meid ajavad segadusse KOV valimised, reformid ja sageli vahetuvad ministrid – ka ELKS esimees Vootele Hansen kinnitas korduvalt, et peame pea selge hoidma ja rahva enda seltsid ja klubid, mitte mõtted vaid otsused ja teod või tegemata jätmised määravad, milline on see Eestimaa, mille oma lastele ja lastelastele pärandame.

Tagasi väikse poja Eesti Rooma Klubi juurde:

Kas Eesti Rooma Klubist saab kunagi ka päris iseseisev ja tululik ühing, näitab aeg. Ja uus hooaeg algab juba septembris. Ka Klubil seisavad emaühingu eeskujul ees enesele otsa vaatamine, selgete sihtide seadmine ja jõukohaste ülesannete kavandamine. Globaalne algab siit, täna ja igaühe võimetekohasest kaasalöömisest.

 

 

Andres Tarandi pöördumine ELKS poole

oli aeg, kui ee-Eestit polnud veel. Kõike tehti hoole ja vastutuse tundega

selline ta on – Eestimaa. Teist ei ole, ega tule

teaduspõhine Eesti

seminariruum 2

kaks neljast 2017 auliikmest on ERK liikmed

selle labidaga on 1992 tamme istutanud ka Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf. Nüüd hoiavad seda nimeplaadiga tööriista kurusevennad Juhan ja Enn (Reinvee)

Eestimmaa on värviline. Oska näha

ELKS esimees Vootele Hansen kaaskonnaga

seminariruum 1

ELKS auliikmeteks said A. Tarand ja J. Telgmaa

vasakult: ELKS juhatuse liikmed J. Riis, J. Telgmaa ja esimees V. Hansen

ELKS lipp kinnitab, et tamm on nimeline ja sümboli väärtusega

peegeldused Lasilast

meil on, mida hoida

Ü. Niisuke, J. Telgmaa, hr. President, V. Hansen

kunagine Porkuni mõis, siis ladu, karjalaut, nüüd vare

Meie ajalugu on mõjutustega, kuid päris oma

President A. Rüütelit kuulavad (vasakul) J. Telgmaa ja V. Hansen

50 aastat ELKS liige olnud Enu Mäela otsis sobiva tamme ja näitab noortele kolleegidele, kuidas õige istutamine käib

pildid tegi T. Stewart

Arvamusfestival AF2017

Sildid

arvamusfestival, avalik arvamus, Eesti tulevik

Kukeseene-hooajast on saanud hapukurgi- ja peagi puraviku hooaeg. Üle lõkke hüppamised ööta ööl on jälle tehtud, julgemad on sellesuvise varba vette kastmise läbinud. Koolilõpetamiste asemele on tulnud pea igas peres sisse astumiste ja varsti esimese koolipäeva aeg.

Traditsiooniliselt tõmbas arutelude- ja debattide-vaiksele suvele joone alla Paide Arvamusfestival. Seekord siis AF2017 logo all. Arvamustest on saanud eesti muidu vaikse, loiu ja killustunud ühiskonnaliikumise osa nii Arvamusfestivali klubi näol. Aruteluõhtud on avatud kõigile huvilistele. Teisalt on igale aktsioonile ka re-aktsioon. Nii on sündinud eel-arvamusfestivalid (toimus sel aastal Hiiumaal). Eesti keeles saab see eel- kena mitmetähenduslikkuse – osalt nagu soojenduseks suvisele päris-arvamusfestivalile, teisalt võimalusele mitte olla liig nõtke muutuste suhtes ühiskonnas ja maailmas üldisemalt.

Paides koguneti sel aastal 11-12. augustil. Ikka vanas kohas ja tuntud formaadis.

Endiseks on jäänud ka see, et Eesti Rooma Klubi liikmeid võib leida mitte niivõrd kuulajate kui pigem aktiivsete arvajate ja ühiskondliku mõtte suunajate seast.

---

Ilm – ka sel aastal lubati festivalile vihmast ilma. Tegelikkuses õnnestus olla tunnistajaks sajandi tormile. Oma kava – uuendusena sai igaüks koostada oma festivalikava. Kahjuks oli selle aasta festivali veebikujundus nii vilets, et kava jälgimine on tõeline katsumus.

Eelmise aasta esinejatele (E. Ergma, O. Tammemäe, J. Telgmaa, Ü. Vooglaid) kõrvale on ennast tugevalt tõstnud Tiiu Kuurme ja Kaupo Vipp. Esines ka ERK endine liige akad. E. Ergma.

Vaata siit:

• Kaupo arutleb kogukondadest
• europarlamendi saadikute vestlusring
• Rail Baltic – mille üle me vaidleme?

Lisaks on meediakanalid teinud omad valikud: ERR, Õhtuleht.

---

*Kui mõni ERK esineja salevestus on silmade vahele libisenud, andke palun teada (vt. kontaktid). Nagu ikka, püüame oma klubi esinemised ja arvamused parimal võimalikul moel teieni tuua.

Suvelugemist: ametikirjadest

Sildid

e-riik, riigiametnikud, Uibu

Ametikirja mõistet Eesti seadusandlus ei kasuta ega sätesta. Ometi pole ametikirja kui kommunikatsioonivahendi ja riigijuhtimise hoova osatähtsus digiajastul sugugi vähenenud.

Vaatamata kohustavatele seadustele ei kipu ametnikud, kellede käes riigi valitsemisel ja juhtimisel suur osa võimust, “rahva” pärimistele vastama. Sama laieneb ka tippametnikele nagu president ja peaminister ning nende bürood. Kodanikud on püüdnud isegi kohtust abi otsida. …neile ei vastata.

J. Uibu on püüdnud selgitada, mis see on, mille toimimatusest käib jutt ning kutsub ka suvisel ajal kaasa mõtlema.

Lokaalravitsus globaalpohmelusele

Sildid

globaalne, lokaalne, probleemi lahendus, tulevikuprognoos, Vipp

ERK liikme Kaupo Vippi uus raamat on ilmunud. Raamatule on eessõna kirjutanud Eesti Rooma Klubi nimel klubi president A. Tarand. Raamatu tutvustused toimusid juulis 2017 Kuresaares, Tartus ja Tallinnas.

Kui Kaupo esimene raamat analüüsis muutusi tänases maailmas ja trende ning suundumusi, mida tasub märgata, siis teine järjeteos püüab vastata küsimusele „mida teha?“. Raamat oli juba enne ilmumist praktiliselt läbi müüdud.

fännide keskel. Tagareas A. Tarand

Mihkel Kunnus

Henry Laupmaale autori tänusõnad

Kaupo – õigusega

kohe on vaja ka järeltrükki

selle suve hitt

 

---

Uuri siit, mis raamat see on ja miks seda juba täna tellima peaks. Kuula, mis Kaupol endal öelda on. Raamat on järg eelmisele, viimseni läbi müüdud raamatule:

Vipp, K. 2014. Globaalpohmelus. Naftatipuvaade tööstusühiskonnale

ERK hooaeg 2016-2017

Möödunud 2016-2017 hooaeg oli mitmes mõttes eriline Eesti Rooma Klubi ajaloos – toimusid mitmed olulised muutused liikmeskonnas, esile tõusetusid uued suunad klubi tegevuses, palju rohkem ja julgemalt kui varem astuti avalikkuse ette poliitiliselt tundlike teemadega.

Eesti Rooma Klubi ja selle liikmed võtsid terve aasta jooksul aktiivselt sõna nii kirjutavas pressis, teles kui raadios, esinesid pleenumitel, ümarlaudadel, kohtumistel riigi kõrgeimate esindajatega. Teemadest tõusid veel teravamalt üles juba aastaid fookuses olnud:

• Demograafiline olukord Eestis
• Riigi juhtimine
• Mõistlik ja kestlik majandamine
• Eesti kui rahvusriigi huvid
• Euroopa Liidu muutuv keskkond

Nende teemadega jätkab klubi ka uuel hooajal, mis algab juba septembris 2017.

ERKile on ette heidetud, et pole suudetud esitada Rooma Klubi põhieesmärgiks olevat – tulevikuprognoosi ei lokaalses ega globaalses perspektiivis. Osalt on seda ülesannet kandnud koduleht, kust on võimalik esinemisi ja esitlusi koondada teemade, märksõnade või esinejate kaupa. 2017 on ka siin toonud uuendusi – Eesti Rooma Klubi liikmetelt on sel hooajal ilmunud mitu teost, millega püütakse üldistada kas oma teadusharu filosoofia muutusi (A. Leps) või isegi maailmamajanduses toimuvate trende selgitada ja negatiivsetele mõjudele vastu seismise võimalusi pakkuda (K. Vipp). Need teosed said elujõu mitte küll veel klubi nime all, kulu ja kirjadega kuid klubi toetusel ja tagatisega.

Soovime seda liini jätkata ning toetada ka edaspidi analüütilist sekkumist nii Eesti, Euroopa kui maailma üldiste trendide teadvustamisse ja teavitamisse. Kõik, kes tahavad Eesti Rooma Klubi selles mistahes viisil toetada, palume lahkesti ühendust võtta. Ilmusid ka A. Sirendi filosoofilise triloogia kolmas osa ja loodusnähtuse ülevaade Eestis (A. Tarand).

Meenutuseks:

Hooaja viimasel koosolekul esinesid maikuu lühiettekannetega klubi liikmed:

1. L. Utno – demograafiagrupi loomisest. Töörühma kavad ja külalistele avatud koosolekute materjalid ilmuvad erilehele.
2. R. Lehtla – Pariisi kliimalepe – mida see tegelikult tähendab?! Vaata edasi SIIT
3. T. Stewart – Teadmusloome sotsiaalteadustes. Vaata edasi SIIT
4. H. Saarm
5. Klõpse hooaja viimasest koosolekust näeb siin.

2016 aastal Eesti Rooma Klubiga seotut vaata veel SIIT.

 

2017 kevadel esinesid:

Kuupäev	Teema	Ettekandja
10. jaanuar	Jätkame SE21 arutelu	Prof. Erik Terk
14. veebruar	Ökosüsteemsusest ja rahvusriiklusest tuleviku-ühiskonnas. Ökosemiootiku vaatenurk/ kokkuvõte ilmub kodulehele	Prof. Kalevi Kull
14. märts	“Tõejärgne ühiskond”: kuhu oleme jõudnud, mis saab edasi?	Raul Rebane
11. aprill	Eestluse kestmisest	Mati Heidmets
9. mai	Põhiettekanne: Islamialdis Euroopa ja õigeusklik Venemaa Lühiettekanded (á 20 min) klubi liikmetelt -– mis on tema uurimisalas aktuaalset ja millega on ettekandja rikastanud globaalset mõttejõudu või teadmust	Jüri Raudsepp

 

Kas Rail Baltic tuleb ikkagi?

Sildid

Eesti tulevik, Rail Baltic

19-juunil 2017 kl. 13:30 hääletas EV Riigikogu täiskogu istungil Rail Balticu küsimuses järgmiselt:

Kohal 90 saadikut, neist:

• 63 hääletasid poolt
• 20 vastu
• 7 ei hääletanud
• erapooletuid polnud

Hääletuse tulemused saadikute kaupa on näha SIIN. Riigikogu erakorraline istungjärk, 19. juuni 2017 on täismahus näha SIIN (RB küsimus alates 1h 05 min kuni lõpuni).

Sellega on läbi ajastu “enne 449 SE II hääletust EV riigikogus”.

---

Hääletusele eelnenud ööl edastati veelkord kõigile Riigikogu saadikutele nn. 222 kiri palvega mitte hääletada praegusel kujul esitatud projekti poolt. Enne hääletamist esitasid viis seltsi-klubi riigikogule veelkordse palve jätta Rail Balticu lepe sellisena ratifitseerimata. Need olid Eesti Rooma Klubi, Eesti Loodusuurijate Selts, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Geograafia Selts ja Avalikult Rail Balticast ühendus.

Pöördumine riigikogu poole:

Audiitorfima Ernst & Young on teinud projekteeritava Rail Balticu ehituse ja toimimise tasuvusanalüüsi.

Paraku ilmneb selle dokumendi detailsemal uurimisel, et selles sisalduvad paljud vasturääkivused, vead ja ebatäpsused, seda nii kaubavedude kui reisijateveo arvutustes, ehitusprotsessi kuludes ja paljudes muudes küsimustes.

Eriti murelikuks teeb see, et tasuvusanalüüsis on tugevasti alahinnatud trassi mõju looduskeskkonnale ning piirkonna sotsiaalmajanduslikule ja regionaalsele arengule, mis lõpptulemusena toob loodetava kasu asemel Eesti riigile märkimisväärse kahju.

Ühtlasi selgub, et peale tasuvusarvutustes tehtud oluliste vigade parandamist ei ole Rail Balticu projekt EL abikõlbulik.

Mitmetele puudustele on tähelepanu juhtinud ka EV Riigikontroll.

Soovitame seetõttu tungivalt riigikogul jätta sellisel kujul Rail Balticu lepe ratifitseerimata ning enne uute ja siduvate otsuste tegemist põhjalikult analüüsida Rail Baltic arendamisega seotud riske ning läbi viia põhjalik sõltumatult tellitud tasuvusanalüüsi auditeerimine ning uus alternatiivseid raudtee lahendusi võrdlev analüüs.

Andres Tarand, Eesti Rooma Klubi president
Oive Tinn, Eesti Loodusuurijate Seltsi president
Jaan Riis, Eesti Looduskaitse Seltsi esimees
Mihkel Kangur, Eesti Geograafia Seltsi president
Priit Humal, Avalikult Rail Balticust juhatuse liige

Inimkonna põhihäda – kohastumatus ülimuutustega­. Kärdler vs Vooglaid

Sildid

digi, infoühiskond, Kändler, muutus, Vooglaid

Kommentaarid: Ülo Vooglaid (Ü.V. taandega kursiiv )

Arvamus: Tiit Kändler 7. aprill 2017, Postimees

---

Valgus valib enesele tee, mis viib kiiremini sihile. See tuleneb füüsikalises maailmas kehtivast vähima mõju printsiibist. Ometi pole valgusosakestel teadvust. Inimene valib tee, mis vajab vähimat pingutust. See maksab kätte ajastul, mil toimuvate muutuste kiirus ületab inimese kohastumisvõime. Praegu elame ühel sellisel ajastul. Kõik meie suured hädad on lõppkokkuvõttes tingitud sellest, et inimene ei suuda kohastuda keskkonnaga sama kiirelt, kui see muutub.

Läänemeresoomlase viimane karje. V. Mikita

Sildid

Eesti tulevik, eestlased, eestlus, mikita

Ilmunud on tekst, mille mõtestamiseta edasi minna ei saa. Nii arvab ka Eesti Rooma Klubi. Seetõttu läheme mööda oma traditsioonidest ja avaldame teksti, mis pole otse Klubist endast. Kahjuks on 25-02-2017 Postimees avaldanud selle tasulise lugemisena. Avaldame siinkohal teksti sellisena, nagu see ka ajalehes seisis.

Lisaks soovitame vaadata Plekktrummi
saadet teksti autori V. Mikitaga.

---

Mõtisklusi mahe-Eestist rahvusriikluseni. R. Einasto

Sildid

arvamusfestival, Einasto, kasvu piirid, mahetootmine, tulevik

Prof. Rein Einasto

Pisut põhimõistetest

Kui ütleme mahe, siis mõtleme kõigepealt ja kindlasti roheline ehk ökoloogiline, laiemalt bioloogiline, säästlik, pidades silmas kestlikuks elamiseks ja arenemiseks vajalikku Looduse ja Inimese harmooniat, inimese sümbiootilist kooselu Loodusega senisest sügavamalt ja avaramalt, rõhutades – Elu on pühadus. Kõigile neile mõistetele on ühisnimetajaks ökosüsteemsus, ei inimkesksus, ega ka looduskesksus, vaid ökokesksus (bioenergeetikat rõhutav), loodust ja inimest võrdselt vääriliselt käsitledes. Ökosüsteemsuse vaieldamatu järeldus: MAHE on kõigepealt PUHAS – puhas loodus, puhas toit, puhas elukeskkond: puhas õhk, selgeveelised järved ja jõed, looduslik reostamata põhjavesi, looduslikult kasvav mets, samuti loodusliku biorammuga (sõnnik, põhk, lehed, turvas, virts) väestatud põllupinnas. Puhtast, rikkumata loodusest ammutame täisväärtuslikku toitu, puhtas keskkonnas on parimad eeldused elada hingepuhtuses.

Warming Climate – Melting Ice (Global Freshwater Resources). A. Tarand

Sildid

globaalne, kliima, prognoos, Tarand

Presented on the third conference of The High Panel on Water and Peace”,
December 7-9 2016 – San Jose, Costa Rica

by Andres Tarand

The main sources of the presentation are Scientific journals The Cryosphere (2016), Nature (2016), Science (2014, 2015).

---

The aim of this presentation is to offer latest scientific achievements and conclusions on the development of the Earth Cryosphere[1] in polar regions. It does not include alpine glaciers, which have been mankind´s water suppliers for centuries and are now monitored by the UN-Water or national governments.

Let us start from the Arctic where the ice sheets have entered a phase of dangerous instability.

Eesti Rooma Klubi 2016

Sildid

arvamusfestival, CoR, Eesti Rooma Klubi, Eesti tulevik, ekspert, keskkond, säästev areng, valitsemine

Eesti Rooma Klubi on 2015/ 2016 teinud endale nime avaliku arvaja ja sekkuva mõtlejate ringina. Klubi ja selle liikmete poolt esitatud ettepanekud, pöördumised ja avalikud kirjad on mõjutanud Eesti avalikku arvamust ja kõneks olevate probleemide käsitlemise rõhuasetusi. Klubi liikmeid on aktiivselt tegevad erialakogudes ja mõjugruppides, avaldanud arvukalt artikleid, kutsutud korduvalt kõnelema televisioonis, ERK arvamused on kostnud Riigikogu sõnavõttudes ära märgituna ja tsitaatidena. Klubi liikmetelt on ilmunud 2016 mitu raamatut.

Klubi liikmed on esinenud erinevatel rahvusvahelistel suurfoorumitel teaduse, poliitika, looduskaitse, energia, mõistliku toimimise jm. teemadel. Eesti Rooma Klubi liikme Ando Lepsi kirjutis oli jälle ära toodud suure Rooma Klubi uudislehes. ERK on läbi 2016 aasta olnud esindatud Rooma Klubi Euroopa Grupis, sh. esimest korda ka Ümarlaual (12 nimeliselt kutsutud liiget Euroopa erinevatest riikidest).

Eesti Rooma Klubi kodulehel on lugejad – 2016 aastal loeti ERK kodulehte iga päev 10-1000 erineva lugeja poolt. Kokku oli meil üle 8000 iseseisva lugeja, iga lugeja sattus meie lehele üsna mitu korda. Tõsi, 2015 aasta oli veelgi avalikum Eesti Rooma Klubi jaoks – lugejaid üle 9800. Kõige loetum autor oli 2016 taas Hardo Aasmäe, talle järgnes Tiiu Kuurme, kolmandale kohale trügisid aasta lõpus Juhan Telgmaa ja Rail Baltic teema. Palju (>1000 korra) uuriti  kodulehelt klubi enda kohta.
Oluliseks lugemismaterjaliks on koduleht muutunud nende eestlaste ja eesti keelt kõnelejate seas, kes ei ela Eestis või ei ole praegu siin (vt. joonis) – kokku oli 2016.a. lugejaid 66 maalt, sugugi mitte kõige rohkem Euroopast. Kokku on kodulehel käidud 32 000 korda. ERK on kaardil!

Rooma Klubi raportite eesti lisa

Siia tuleb 2016/ 2017 hooaja lõpuks lugejate palaval soovil eestikeelne ülevaade Rooma Klubi seni ilmunud raportitest. Kiire pildi saad ometigi juba nüüd, kui >>klikid<<.

Vt ka infot projektist Ringmajandus. Selle kohta on Klubis olemas ka mõned voldikud. ERK koduleht ütleb, et (peaaegu kõiki) raporteid on võimalik tellida (raamatutena) Klubi kaudu või internetis ise asjatades. Kui ainult lugejaid on.

Raportite all olev kiri ütleb, et:

„Rooma Klubi Raportid“ on klubi kõige tähtsamad avaldatud dokumendid. Need on eelretsenseeritud uuringud, mis on kinnitatud Täidesaatva Komitee poolt või soovitatud kas klubivälise üksikisiku, grupi või asutuse poolt. Rooma Klubi raportid aitavad otsustajatel ja avalikkusel paremini  mõista põhilisi globaalseid teemasid. Sageli on neis antud asjakohaseid otsustusettepanekuid ja neid kasutatakse avalikkuses parema ühiskondliku vastutuse edendamiseks. Läbi raportite püütakse algatada diskussioone äriliidrite, poliitikute, rahvusvaheliste grupeeringute juhtide, ülikoolide ja koolide liikmete ja meedia osalusel.

*suhe avalikkusega ja igal tasandil mõtlejate teavitamine on rõhutatud Rooma klubi igas avalduses.

Kaevatsi

Sildid

in memoriam, Kaevats

29.-31. juulil 2016 peeti Hiiumaal Kassaris ERK suure sõbra ja hoidja – Eesti Looduskaitse Seltsi 50. juubeliaasta kokkutulek. Looduskaitse Seltsi asutaja Jaan Eilart oli ka ERK asutajaliige. Kokkutulekust osa võtnud ERK liikmed tegid ka väikese mälestuskäigu lahkunud ERK juhatuse liikme ja tubli toetaja Ülo Kaevatsi nime-laiule (kunagine saar).

tormi varjus

ilus Eestimaa

hooned 2016

Kaevatsile

J. Telgmaa, Ü. Vooglaid

Ülo Kaevats

äike on Eestimaa suve osa (Jüri Kusmin)

ERK Kaevatsil

allikas: Wikipedia Jaan513

eestvedamine (Jüri Kusmin)

Ülo Kaevats (29. september 1947 Kassari, Taguküla küla, Kaevatsi talu – 30. jaanuar 2015) oli eesti riigimees ja filosoof, Eesti riigisekretär ja Eesti entsüklopeedia peatoimetaja.

Ü. Kaevats õppis aastatel 1955–1959 Kassari algkoolis, aastatel 1959–1963 Käina 8-klassilises Koolis ja aastatel 1963–1966 Tallinna 16. Keskkoolis (lõpetas kuldmedaliga). Aastal 1972 lõpetas Ülo Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna füüsik-teoreetiku ja teadusfilosoofi kvalifikatsiooniga. Lembit Valt’i juhendatud väitekiri “Mõtteliste mudelite rollist teadusteooriate sünnis ja funktsioneerimises” valmis TA Ajaloo Instituudi juures, filosoofiakandidaadi väitekirja kaitses Kaevats 1981. aastal Vilniuse Riiklikus Ülikoolis.

Kaevatsi saar, mis on praeguseks kokku kasvamas Hiiumaaga, asub Sarve poolsaarest 0,25 km kaugusel. 1564 oli Kaevatsil kaks talu. 1970 elas saarel 7 elanikku, kuid 1974 jäi Kaevatsi püsielanikest tühjaks. Hooned on siiani hästi säilinud. Saarel töötas ka tuuleveski. Sarnaselt Saarnaki laiu Saarnakite ja Hanikatsi laiu Hanikattidega kandsid (ja kannavad) laiult pärit inimesed perekonnanime Kaevats.

2015. aastal sattus Kaevatsi saarele hunt ja murdis seal lambaid.

Royal Academy of Belgium

Sildid

Brüssel, teaduste akadeemia

This gallery contains 11 photos.

 uuri ka siit >>Brüssel, Kuningliku Teaduste Akadeemia kvartal <<