Kas Rail Baltic tuleb ikkagi?

Sildid

Eesti tulevik, Rail Baltic

19-juunil 2017 kl. 13:30 hääletas EV Riigikogu täiskogu istungil Rail Balticu küsimuses järgmiselt:

Kohal 90 saadikut, neist:

• 63 hääletasid poolt
• 20 vastu
• 7 ei hääletanud
• erapooletuid polnud

Hääletuse tulemused saadikute kaupa on näha SIIN. Riigikogu erakorraline istungjärk, 19. juuni 2017 on täismahus näha SIIN (RB küsimus alates 1h 05 min kuni lõpuni).

Sellega on läbi ajastu “enne 449 SE II hääletust EV riigikogus”.

---

Hääletusele eelnenud ööl edastati veelkord kõigile Riigikogu saadikutele nn. 222 kiri palvega mitte hääletada praegusel kujul esitatud projekti poolt. Enne hääletamist esitasid viis seltsi-klubi riigikogule veelkordse palve jätta Rail Balticu lepe sellisena ratifitseerimata. Need olid Eesti Rooma Klubi, Eesti Loodusuurijate Selts, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Geograafia Selts ja Avalikult Rail Balticast ühendus.

Pöördumine riigikogu poole:

Audiitorfima Ernst & Young on teinud projekteeritava Rail Balticu ehituse ja toimimise tasuvusanalüüsi.

Paraku ilmneb selle dokumendi detailsemal uurimisel, et selles sisalduvad paljud vasturääkivused, vead ja ebatäpsused, seda nii kaubavedude kui reisijateveo arvutustes, ehitusprotsessi kuludes ja paljudes muudes küsimustes.

Eriti murelikuks teeb see, et tasuvusanalüüsis on tugevasti alahinnatud trassi mõju looduskeskkonnale ning piirkonna sotsiaalmajanduslikule ja regionaalsele arengule, mis lõpptulemusena toob loodetava kasu asemel Eesti riigile märkimisväärse kahju.

Ühtlasi selgub, et peale tasuvusarvutustes tehtud oluliste vigade parandamist ei ole Rail Balticu projekt EL abikõlbulik.

Mitmetele puudustele on tähelepanu juhtinud ka EV Riigikontroll.

Soovitame seetõttu tungivalt riigikogul jätta sellisel kujul Rail Balticu lepe ratifitseerimata ning enne uute ja siduvate otsuste tegemist põhjalikult analüüsida Rail Baltic arendamisega seotud riske ning läbi viia põhjalik sõltumatult tellitud tasuvusanalüüsi auditeerimine ning uus alternatiivseid raudtee lahendusi võrdlev analüüs.

Andres Tarand, Eesti Rooma Klubi president
Oive Tinn, Eesti Loodusuurijate Seltsi president
Jaan Riis, Eesti Looduskaitse Seltsi esimees
Mihkel Kangur, Eesti Geograafia Seltsi president
Priit Humal, Avalikult Rail Balticust juhatuse liige

Inimkonna põhihäda – kohastumatus ülimuutustega­. Kärdler vs Vooglaid

Sildid

digi, infoühiskond, Kändler, muutus, Vooglaid

Kommentaarid: Ülo Vooglaid (Ü.V. taandega kursiiv )

Arvamus: Tiit Kändler 7. aprill 2017, Postimees

---

Valgus valib enesele tee, mis viib kiiremini sihile. See tuleneb füüsikalises maailmas kehtivast vähima mõju printsiibist. Ometi pole valgusosakestel teadvust. Inimene valib tee, mis vajab vähimat pingutust. See maksab kätte ajastul, mil toimuvate muutuste kiirus ületab inimese kohastumisvõime. Praegu elame ühel sellisel ajastul. Kõik meie suured hädad on lõppkokkuvõttes tingitud sellest, et inimene ei suuda kohastuda keskkonnaga sama kiirelt, kui see muutub.

Läänemeresoomlase viimane karje. V. Mikita

Sildid

Eesti tulevik, eestlased, eestlus, mikita

Ilmunud on tekst, mille mõtestamiseta edasi minna ei saa. Nii arvab ka Eesti Rooma Klubi. Seetõttu läheme mööda oma traditsioonidest ja avaldame teksti, mis pole otse Klubist endast. Kahjuks on 25-02-2017 Postimees avaldanud selle tasulise lugemisena. Avaldame siinkohal teksti sellisena, nagu see ka ajalehes seisis.

Lisaks soovitame vaadata Plekktrummi
saadet teksti autori V. Mikitaga.

---

Warming Climate – Melting Ice (Global Freshwater Resources). A. Tarand

Sildid

globaalne, kliima, prognoos, Tarand

Presented on the third conference of The High Panel on Water and Peace”,
December 7-9 2016 – San Jose, Costa Rica

by Andres Tarand

The main sources of the presentation are Scientific journals The Cryosphere (2016), Nature (2016), Science (2014, 2015).

---

The aim of this presentation is to offer latest scientific achievements and conclusions on the development of the Earth Cryosphere[1] in polar regions. It does not include alpine glaciers, which have been mankind´s water suppliers for centuries and are now monitored by the UN-Water or national governments.

Let us start from the Arctic where the ice sheets have entered a phase of dangerous instability.

Eesti Rooma Klubi 2016

Sildid

CoR, Eesti Rooma Klubi, Eesti tulevik, ekspert, keskkond, säästev areng, valitsemine

Eesti Rooma Klubi on 2015/ 2016 teinud endale nime avaliku arvaja ja sekkuva mõtlejate ringina. Klubi ja selle liikmete poolt esitatud ettepanekud, pöördumised ja avalikud kirjad on mõjutanud Eesti avalikku arvamust ja kõneks olevate probleemide käsitlemise rõhuasetusi. Klubi liikmeid on aktiivselt tegevad erialakogudes ja mõjugruppides, avaldanud arvukalt artikleid, kutsutud korduvalt kõnelema televisioonis, ERK arvamused on kostnud Riigikogu sõnavõttudes ära märgituna ja tsitaatidena. Klubi liikmetelt on ilmunud 2016 mitu raamatut.

Klubi liikmed on esinenud erinevatel rahvusvahelistel suurfoorumitel teaduse, poliitika, looduskaitse, energia, mõistliku toimimise jm. teemadel. Eesti Rooma Klubi liikme Ando Lepsi kirjutis oli jälle ära toodud suure Rooma Klubi uudislehes. ERK on läbi 2016 aasta olnud esindatud Rooma Klubi Euroopa Grupis, sh. esimest korda ka Ümarlaual (12 nimeliselt kutsutud liiget Euroopa erinevatest riikidest).

Eesti Rooma Klubi kodulehel on lugejad – 2016 aastal loeti ERK kodulehte iga päev 10-1000 erineva lugeja poolt. Kokku oli meil üle 8000 iseseisva lugeja, iga lugeja sattus meie lehele üsna mitu korda. Tõsi, 2015 aasta oli veelgi avalikum Eesti Rooma Klubi jaoks – lugejaid üle 9800. Kõige loetum autor oli 2016 taas Hardo Aasmäe, talle järgnes Tiiu Kuurme, kolmandale kohale trügisid aasta lõpus Juhan Telgmaa ja Rail Baltic teema. Palju (>1000 korra) uuriti  kodulehelt klubi enda kohta.
Oluliseks lugemismaterjaliks on koduleht muutunud nende eestlaste ja eesti keelt kõnelejate seas, kes ei ela Eestis või ei ole praegu siin (vt. joonis) – kokku oli 2016.a. lugejaid 66 maalt, sugugi mitte kõige rohkem Euroopast. Kokku on kodulehel käidud 32 000 korda. ERK on kaardil!

Rooma Klubi raportite eesti lisa

Siia tuleb 2016/ 2017 hooaja lõpuks lugejate palaval soovil eestikeelne ülevaade Rooma Klubi seni ilmunud raportitest. Kiire pildi saad ometigi juba nüüd, kui >>klikid<<.

Vt ka infot projektist Ringmajandus. Selle kohta on Klubis olemas ka mõned voldikud. ERK koduleht ütleb, et (peaaegu kõiki) raporteid on võimalik tellida (raamatutena) Klubi kaudu või internetis ise asjatades. Kui ainult lugejaid on.

Raportite all olev kiri ütleb, et:

„Rooma Klubi Raportid“ on klubi kõige tähtsamad avaldatud dokumendid. Need on eelretsenseeritud uuringud, mis on kinnitatud Täidesaatva Komitee poolt või soovitatud kas klubivälise üksikisiku, grupi või asutuse poolt. Rooma Klubi raportid aitavad otsustajatel ja avalikkusel paremini  mõista põhilisi globaalseid teemasid. Sageli on neis antud asjakohaseid otsustusettepanekuid ja neid kasutatakse avalikkuses parema ühiskondliku vastutuse edendamiseks. Läbi raportite püütakse algatada diskussioone äriliidrite, poliitikute, rahvusvaheliste grupeeringute juhtide, ülikoolide ja koolide liikmete ja meedia osalusel.

*suhe avalikkusega ja igal tasandil mõtlejate teavitamine on rõhutatud Rooma klubi igas avalduses.

Kaevatsi

Sildid

in memoriam, Kaevats

29.-31. juulil 2016 peeti Hiiumaal Kassaris ERK suure sõbra ja hoidja – Eesti Looduskaitse Seltsi 50. juubeliaasta kokkutulek. Looduskaitse Seltsi asutaja Jaan Eilart oli ka ERK asutajaliige. Kokkutulekust osa võtnud ERK liikmed tegid ka väikese mälestuskäigu lahkunud ERK juhatuse liikme ja tubli toetaja Ülo Kaevatsi nime-laiule (kunagine saar).

tormi varjus

hooned 2016

allikas: Wikipedia Jaan513

ERK Kaevatsil

Ülo Kaevats

Kaevatsile

ilus Eestimaa

äike on Eestimaa suve osa (Jüri Kusmin)

eestvedamine (Jüri Kusmin)

J. Telgmaa, Ü. Vooglaid

Ülo Kaevats (29. september 1947 Kassari, Taguküla küla, Kaevatsi talu – 30. jaanuar 2015) oli eesti riigimees ja filosoof, Eesti riigisekretär ja Eesti entsüklopeedia peatoimetaja.

Ü. Kaevats õppis aastatel 1955–1959 Kassari algkoolis, aastatel 1959–1963 Käina 8-klassilises Koolis ja aastatel 1963–1966 Tallinna 16. Keskkoolis (lõpetas kuldmedaliga). Aastal 1972 lõpetas Ülo Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna füüsik-teoreetiku ja teadusfilosoofi kvalifikatsiooniga. Lembit Valt’i juhendatud väitekiri “Mõtteliste mudelite rollist teadusteooriate sünnis ja funktsioneerimises” valmis TA Ajaloo Instituudi juures, filosoofiakandidaadi väitekirja kaitses Kaevats 1981. aastal Vilniuse Riiklikus Ülikoolis.

Kaevatsi saar, mis on praeguseks kokku kasvamas Hiiumaaga, asub Sarve poolsaarest 0,25 km kaugusel. 1564 oli Kaevatsil kaks talu. 1970 elas saarel 7 elanikku, kuid 1974 jäi Kaevatsi püsielanikest tühjaks. Hooned on siiani hästi säilinud. Saarel töötas ka tuuleveski. Sarnaselt Saarnaki laiu Saarnakite ja Hanikatsi laiu Hanikattidega kandsid (ja kannavad) laiult pärit inimesed perekonnanime Kaevats.

2015. aastal sattus Kaevatsi saarele hunt ja murdis seal lambaid.

Royal Academy of Belgium

Sildid

Brüssel, teaduste akadeemia

This gallery contains 11 photos.

 uuri ka siit >>Brüssel, Kuningliku Teaduste Akadeemia kvartal <<

Tarand presidendiks

Sildid

president, Rooma Klubi, Tarand, tarand presidendiks

EESTI ROOMA KLUBI ÜLDKOOSOLEKU OTSUS

28. novembril 2011,
Tallinnas Euroakadeemia ruumides

Eesti Rooma Klubi üldkoosolek otsustab:

1. Võtta teadmiseks ja kinnitada Presidendi esitatud tegevusaruanne

2. Valida ERK Presidendiks Andres TARAND

3. Valida ERK juhatusse:

• Hardo Aasmäe
• Ene Grauberg
• Ülo Kaevats
• Anti Liiv
• Indrek Toome
• Ülo Vooglaid

4. Juhatusel analüüsida aastakoosolekul avaldatud mõtteid ERK toimimise sisu ja vormide kohta, mille põhjal kujundada edasine tegevus. Oluline on avalikkuse teavitamine.

Koosoleku juhataja:   I. TOOME

---

EESTI ROOMA KLUBI JÄTKAB UUE PRESIDENDIGA

Eesti Rooma Klubi pressiteade

 

Oma korralise üldkoosoleku pidas Eesti Rooma Klubi.

Kuulati akadeemik Jüri Martini ettekannet “Keskkonnapoliitikast kodus ja globaalselt”. Vaata ettekande slaide SIIT <<<

Järgnenud diskussioon keskendus:

• keskkonnateadlikkusele kui võtmefaktorile maailma hoidmises,
• võimalikele alternatiividele fossiiltoormel põhinevale energeetikale, kus otsustavaks on aine- ja energiavood, mida aga piisavalt ei analüüsita,
• Euroopa Liidu ja Eesti konkurentsivõimele karmistuvate keskkonnastandardite tingimusis,
• vajadusele ja võimalustele keskkonda mõjutavaid protsesse üleilmselt kontrolli alla võtta,
• looduskeskkonna suhestamisele teiste (majandus- vaimse, tehis-jt.) keskkondadega,
• antud valdkonna metodoloogiaküsimustele
• ettekanne – Mati Hint
  “Eesti Rooma Klubi peab sekkuma ühiskonna eetilisse kriisi”

 

Aruandekõnega esines ERK president Jüri KANN >>

ERK tegevust Jüri KANNi juhtimisel hinnati positiivseks. Leiti, et oma missioonist, Eesti olukorrast ja liikmeskonna potentsiaalist tulenevalt peab ERK teavitama avalikkust eelkõige ebasoodsatest arengutest ja mõjutama järjekindlalt ja tungivalt, nii et sõnum kohale jõuaks, otsusetegijaid silmas pidama kaugemaid, Eesti jätkusuutlikkust tagavaid eesmärke.

 

30. november 2011

Täiendav teave: J. Telgmaa, 5117041

---

 

ERK asutati 9. jaanuaril 2001. Praegu kuulub sinna 56 väljapaistvat teadlast, majandus- ja ühiskonnategelast. ERK on 2002. a. Rooma Klubi Täitevkomitee poolt tunnustatud Eesti rahvuslik ühendus RK ülemaailmses võrgustikus.

Eesti Rooma Klubi vaatab tulevikku

Sildid

2015, ökoloogia, eesti, Eesti 2030, Eesti tulevik, epideemia, haridus, millenniumi eesmärgid, Radermacher, Rooma Klubi, säästev areng, tasakaal või häving, Telgmaa, vaesus

Aastal 1968 kogunes Roomas 36 maailmamainega teadlast ja majandusjuhti. Nende eesmärgiks oli vaba mõttevahetus, et mõista paremini kultuuriliste, poliitiliste, majanduslike ja ökoloogiliste probleemide koosmõju ühiskonna arengule. Nad võtsid käibele termini “globaalprobleemid” selle koosmõju iseloomustamiseks. Aastal 1972 avaldati Rooma Klubi esimene ettekanne “Kasvu piirid”, mis sai globaalproblemaatika klassikaliseks tekstiks. Sellest mõtlejate ringist on tänaseks saanud tunnustatud ülemaailmne foorum, kelle ideed leiavad väga ulatuslikku tähelepanu.

On möödunud aastakümneid, on vahetunud aastatuhat, ent lähtealused, millele on rajanenud Rooma Klubi raportid, on olnud õiged ja lugupidamist väärivad — humaanne ja inimsõbralik ühiskond, uute teadussaavutuste harmooniline ühendamine looduskeskkonna ja inimkonna humanistliku kogemusega.

Rooma Klubi pürgimused pälvisid tähelepanu ka Eesti erksamatelt peadelt. Globaalprobleemidest huvitusid Lembit Valt, Edgar Savisaar, Erik Terk, Arno Köörna jt. Asutati Eesti Tuleviku Kongress (ETK), mis sai Rooma Klubi mõttemaailma propageerijaks. Tormilistel üleminekuaegadel ETK tegevus rauges, sest ühiskond nõudis oma eliidilt kiireid ja kohe kasutatavaid päevapoliitilisi otsuseid.

Rooma Klubi liikmete arv ei tohi küündida üle saja. Seetõttu jääb ta alati elitaarseks ning tema võime üldsuseni jõuda piiratuks. Seda mõistes kutsus Rooma Klubi ellu oma rahvuslike ühenduste võrgustiku. Eestis haaras mõttest kinni Eesti Looduskaitse Selts (ELKS). ELKS eestvõttel kogunes algatusrühm, mille tegevuse tulemusena jõutigi Toompea lossi Valges saalis 9. jaanuaril 2001 Eesti Rooma Klubi (ERK) moodustamiseni. Selle liikmeteks registreerus üle 50 teadlase, kultuuri-, majandus- ja poliitikategelase. Presidendiks sai Ülo Vooglaid, asepresidendiks Ene Ergma. Aasta pärast tunnustas Rooma Klubi ametlikult ERK oma rahvusliku ühendusena. Sestpeale on ERK tegevus osaks üleilmse Rooma Klubi tegevusest.

ERK eesmärgiks on tuua avalikkuse Rooma Klubi käsitlused suhtestatuna Eesti kultuuriruumiga autoriteetsete teadlaste, majandus-, riigi- ja poliitikategelaste arusaamade läbi. Ei Rooma Klubi ega ERK ei sekku päevaproblemaatikasse. Küll aga väljendatakse seisukohti trendide, suundumuste, tulevikustsenaariumide kohta, võimalusel sekkutakse nende kujundamisse.

Rooma Klubi deviis on “Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt”. Rooma Klubi leiab, et inimkonna püsimajäämise otsustab, kas järgneva kahe aastakümne jooksul (kuni 2020) suudetakse üle minna säästvale (jätkusuutlikule) arengule. Seda kõige laiemas mõttes. Jah, loodusvarasid kasutatakse tempos, mis ületab nende taastekke ja saasta tuleb rohkem, kui loodus seedida jõuab. Ometi ähvardavad inimkonda kõige teravamalt konfliktid erinevate kultuuride pinnal, vastuolud teljel rikkus-vaesus – jäämägi, mille tipuks on ohjest väljunud terrorism.

Kas maailm mõistab ohte ja kas tal on tahet midagi ette võtta? Jah on. Aastal 2000 kinnitasid 150 riigipead oma allkirjadega aastaks 2015 nn. Millenniumi Eesmärgid:

• äärmise vaesuse otsustav vähendamine,
• kõigile lastele alghariduse andmine,
• piiri panemine epideemilistele surmatõbedele,
• ökoloogilise allakäigu peatamine jt.

Küsimus on, kuidas seda kõike saavutada. Vastuse annab Rooma Klubi, mille egiidi all on koostatud Globaalse Marshalli Plaani (GMP) nime kandev kontseptsioon. GMP sisuks on üleminek globaalsele öko-sotsiaalsele turumajandusele. Tuleb sihipäraselt kujundada protsesse globaalsel tasandil. Piltlikult väljendudes tuleb hakata ajama globaalset sisepoliitikat. Millenniumi Eesmärkide teostamine on GMP esimene etapp. Plaan ise ulatub saja aasta kaugusele. Põhjalikult on plaanist lugeda F. J. Radermacheri raamatust “Tasakaal või häving”, mis on selle teoreetiliseks aluseks. Raamat anti ERK algatusel välja ka eesti keeles.

Säästva arengu idee on ühitamatu turufundamentalismi ja raha ainuvõimuga. ERK-l kui tasakaalustatud arengu tarmukal pooldajal pole kerge Eesti võimudega ühist keelt leida. See polegi eesmärgiks.

Eesmärgiks on koondada mõjukate isikute teadmised ja visioonid näitamaks ühiskonnale teed, kuidas säilitada inimkonnale ja Eestile võimalused kesta ja kesta.

26. novembril 2005

Juhan Telgmaa,

Eesti Looduskaitse Seltsi esimees,

Eesti Rooma Klubi asjaajaja