12 osavõtjat
Tarand: Inimarengu aruanne. Tellitud ettekannet pole. Kõik räägivad, mida arvavad.
Liiv: Soomlased ja rootslased joovad alkoholi sama palju kui eestlased, kui võtta arvesse ka vastavamõjulised rahustid.
Tarand: keegi ei mõõda ka soomlaste kaasavõetud viina. See moonutab eestlaste viinajoomise numbreid (13,5l/ inimene). Ei peaks arvestama, palju ostetakse, vaid palju tarbitakse siin.
Mardna: Piiramisest loobumise ettekäändeks ei tohi olla, et tuleb salaviin. Riigil peab jõudu olema.
Ja edasi samal teemal kõik targad. Suurim viga oli riigi monopolist loobumine. Seda ei saa tagasi pöörata. W. Masing kirjutas 1880-ndatel, et lastel jääb kasv kinni, kui vanemad alkohoolitsevad. Kreutzwaldi Viina katk jne. Aga ei mingit paranemist.
Liiv: Xanax on probleem. 4 kuuga on kõige soliidsem naine sõltlane ja läheb poodi vargile.
Aga IA-l (Inimarengu aruanne) on ka teisi aspekte.
Tarand: 1. kuri vaenlane on ikka viin, teine on töövõimetuse levimine. Ei peaks piirduma ainult meditsiiniga, võtame ka teisi.
Grauberg: Rahvastiku juurdekasv on nii med kui muu probleem.
Mardna: Lahkujaid on naisi 2X rohkem kui mehi. See on oht!
Einasto: Statistikat tehakse arvestusega, et tendentsid jätkuvad. On vaja hoopis teisi lähenemisi, sest 10 a. pärast on asi täiesti teine. Vabaturumajandus ei saa jätkuda. Tulevad piirangud, see on paratamatu. Selleks tuleks valmistuda.
Keder: Praeguse agrotehnika juures on võimalik ära toita 25 miljardit inimest. Peale pessimismi on ka optimismil koht.
Einasto: Psühhosfäär on üks kõige enam saastunud sfäär.
Tarand: Mida meie siin Eestis võiks/ peaks tegema? Kas nii väikest isoleeritud maalappi saab üldse vaadelda. Eestile näiteks kliimasoojenemine ei mõju küll eriti halvasti. Isoleerituna oleks Eesti globaalhädade suhtes õnnelikus seisus.
Einasto: Kõik tsivilisatsioonid on hukkunud hedonismi tõttu. Kas saame sellest ringist välja?
Väärtnõu: Lugege IA lk 191, kus on selle kohta öeldud, perspektiiv on loosungina kirjas. Aga loosungist on vähe. Tuletan meelde, et põhiprobleem on Eesti võime end ise valitseda.
Keder: majandus ei saa olla edukuse põhikriteerium. Kui suudaks rohkem inimese keskelt arutleda, oleks õigem.
Mardna: Meie peaksime esiplaanile seadma emaduse austamise. Edunaiste propageerimine peab olema mõõdukam. Laps ei tohi olla karjäärile takistuseks.
Kelder: Aitab sellest nõuka taga nutmisest. Tänaste hädade põhjustajad on kõik meie kapitalismis. Püüan järjekordselt asja IA-le juhtida, nimetades IA üht teesi: meil on suurepärased arengueeldused, aga arengut pole. Ei leia erilist vastukaja, jätkatakse juraga. (a la et 0,8% inimestest on skisofreenikud ja nende järglastest 1,8%; kuidas Hiinas sündimust piiratakse).
Tarand: Vahekokkuvõtteks. Täna tänu korraldajate saamatusele jäi tulemata ettekandja. Vaba mikrofon näitab teemasid, mis meid huvitavad. Kas huvitavad? Nii ei jõua jutt kuhugi.
Kelder: Tore on vestelda, aga see ei vii kuhugi.
Liiv: Mis peab tegema? Kas tuua polk mehi nagu endistes tekstiilipiirkondades? No ei saa sellest teemast välja!
Grauberg: Võiks korraldada konverentsi sügisel tänaste tõstatuste valguses. 3 aasta tagasi oli selline, fookusega haridusel. Nüüd võiks fookus olla meditsiinil. Minna oma auditooriumist välja.
Liiv: On 50 aastat EÜE-d. Võiks analüüsida.
Tarand: Kes maksab konverentsi? EÜE-st algas moraalne laostumine – raha saamine ilma tööta (ülemused ennekõike).
Kelder: Ettevõtmine tulutu. Pole vahendeid ja keegi ei hakka vedama. Peale Vooglaidi polegi kedagi, kes oskaks teha. Sisuliselt, mitte organisatsiooniliselt.
Gr: Ei pea olema väga karmilt teaduslik konverents. Sõnum peab minema üldsusele.
Einasto: Kuidas viia midagi valitsejateni, et see mõistaks.
Liiv: Täna ei saa enam kunagi selliseid halastamatult võimelisi tegelasi kokku, nagu EÜE kasvatas. See on eesti rahva genofondi parim osa. Peaks jäädvustama geenivaramusse.
Tarand: oli plaan pärast rahvaloendust midagi sellist teha. Aga kellestki peale Kaevatsi pole teksti kokku seadjaid tulnud. Oleme vanad ja parimad tööaastad on läbi.
Toom: Miks õitseb meie majanduses tubaka- ja alkoholi-valdkond? Miks see võib nii takistamatult vohada.
Liiv: Mees-/ naisjoodikute suhe on ca 7 : 1.
Tarand: Tuleks mõtelda, millega alustame sügisesi istungeid? Mingi süsteemne tekst peaks kujunema tänastest arutlustest.
Liiv: Võiksin kirjutada analüüsi nõrgamõistuslikkuse levikust Eestis.
Kelder: Sügisel võiks kutsuda sotsiaalministri.
Veel jätkub jutt Liivi lemmikteemadel. Küsib Meeri Lakson, püüdes olukorrast konkreetsemat pilti saada. (Kutseharidus—kui pea ei jaga, olgu kuldsed käed; jne., jne., näited Orissaare ametikoolist).
Traditsiooniliselt tõmbas arutelude- ja debattide-vaiksele suvele joone alla Paide Arvamusfestival. Seekord siis AF2017 logo all. Arvamustest on saanud eesti muidu vaikse, loiu ja killustunud ühiskonnaliikumise osa nii Arvamusfestivali klubi näol. Aruteluõhtud on avatud kõigile huvilistele. Teisalt on igale aktsioonile ka re-aktsioon. Nii on sündinud eel-arvamusfestivalid (toimus sel aastal Hiiumaal). Eesti keeles saab see eel- kena mitmetähenduslikkuse – osalt nagu soojenduseks suvisele päris-arvamusfestivalile, teisalt võimalusele mitte olla liig nõtke muutuste suhtes ühiskonnas ja maailmas üldisemalt.
Eelmise aasta esinejatele (E. Ergma, O. Tammemäe, J. Telgmaa, Ü. Vooglaid) kõrvale on ennast tugevalt tõstnud Tiiu Kuurme ja Kaupo Vipp. Esines ka ERK endine liige akad. E. Ergma.
