Ida-Viru õiglus – J. Telgmaa

Sildid

, , , ,

Nagu kõigel Eestimaa saatust tulevikus määraval, mida mõjutavad protsessid väljastpoolt ja tekkivad vastutõuked seest, hoiab ERK pilgu peal ka Ida-Virumaa võimalikel arengutel.

Väga kiired muutused energeetikas murendavad pinda Ida-Virumaa majanduse ja sotsiaalse stabiilsuse senise tugisamba all. Vana kaev kipub kinni varisema. Ei tohi juhtuda, et uued kaevud õigeks ajaks valmis ei saa.

Ida-Virumaal on kas probleem või suur potentsiaal. Mitmekesine ja lummav loodus, ajalooliselt arenenud majandus, mis on kujundanud tööstusintelligentsi ja väärikad oskustöölised, veel vaid põgusalt uuritud maapõues on tõenäoliselt varjul tänapäeva moodsas tehnoloogias defitsiitsete kuid vältimatult vajalike materjalide märkimisväärsed varud. Miks on kogu vabaduse aja olnud see piirkond mitte imetletud pärl vaid probleem kõigile vabadusaja valitsustele?

Protsessid, mis on viinud rahva teatud sektorite lahkumiseni ja Ida-Virumaa osakaalu vähenemiseni Eesti rahvamajanduse kogutoodangus, on küll põhjendatavad mingite objektiivsete trendidega, kuid riigi senine tegevus kümnete strateegiate, arengukavade ja programmide näol pole olnud edukas (Ida-Virus on rahvaarv langenud ja sellega ka osakaal GDP-s 10%-lt 7%-le). Mis tähendab, et need kavad ei ole elusad või pole need reaalsed tegevusplaanid. Samas on seal näiteid, kus erasektor on riigi abita suutnud majandada edukalt ja luua oma piirkonnas elamisväärse sotsiaalse turumajanduse oaasi, nagu näiteks Sillamäe. Siit tuleb õppida. Häbenemata.

Sillamäe sadam ja sellega seotud ettevõtted on loonud elamisväärse keskkonna

Täna on siiski olukord siiski mitmes mõttes teisiti kui eelnevatel aegadel. Globaalne energiatarbimine kasvab, el-tarbimine kasvab kiiremini – on vaja uusi tootmisvõimsusi. Taastuvenergia, tõhusus, innovatsioon on suunad, mis lahendab. Globaalne energiatarbimine kasvab, el-tarbimine kasvab kiiremini – on vaja uusi tootmisvõimsusi. Taastuvenergia, tõhusus, innovatsioon on suunad, mis lahendab.

Eesti on CO2 eesmärgid juba täitnud. 2030 võiks pool energia lõpptarbimisest olla taastuv, seejuures elekteril tõus 18%-lt 40-ni. Tõhususe suurendamine peab jääma tänasele tasemele, seejuures primaarenergia tarbimine peab vähenema. Põlevkivist õli/energia tootmine peab säilima, kuni see on majanduslikult mõttekas.

Käes on uus momentum. Euroopa Liit on üles sättinud nn õiglase ülemineku mehhanismi uuenenud Euroopasse (loodetavasti kogu planeedil). Ja paneb sellesse ka paraja summa raha. Keskmes on, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele toimuks õiglaselt, arvestades Euroopas aluseks võetud väärtusi ja printsiipe. Kõigi muude “õiglaste” printsiipide kõrval tähendab see, et piirkonna elanike elukvaliteet ei tohi halveneda. Ida-Virus olgu eesmärkideks muuhulgas energiasüsteemid kliimaneutraalseks (tulevikukindlaks), kaugküte, hoonete energiatõhusus, põlevkivitööstuse dekarboniseerimine. Looduse ja liigirikkuse kaitse kõrval on inimene üks neist liikidest, mis ei tohiks kannatada ebaproportsionaalselt ei geograafiliselt ega muude gruppide kaupa. Iga inimene on väärtus ja tema väärikas toimetulek ei tohiks jääda mingite „üldiste hüvede“ varju. Kliimaneutraalsuse saavutamine on keeruline, kuid ühtlasi avab ka uued äri- ja töö võimalused.

Ida-Virul on rohepöördest kasu lõikamiseks ka omad eeliseid:

  • olemasolev võrgutaristu,
  • püsiv vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele energeetikas
  • Uute rakenduste leidmine: Ida-Viru ei pea olema Eesti energeetika epitsenter, energeetika olgu sealse majanduse mitmekesistamise üks osis.
  • Vaid neljas EU riigis on taastuvenergia osakaal soojusenergia tootmisel üle poole, Eesti üks neist.

Põlevkivi on mitte ainult saaste vaid ka võimalus – sellest elektrienergia toomise tehnoloogia on pidevalt arenenud. Auvere jaama puhul ei kuulatud teadlasi, olnuks võimalik palju efektiivsemalt teha.

Biokütus on võrreldes põlevkiviga kolm korda energiamahukam. Pole mõtet metsa hävitada.

Praegustel uuringutel on printsiibis kaks suunda:

  • Põletamine hapnikus – maksaks 209 milj
  • CO2 kinni püüdmine – maksaks 250 milj.

Suitsugaasides olgu ainult veeaur ja CO2, siis saab puhtaks ja CO2 kinni püütud. Katseid tehakse juba 9 aastat. CO2 pole maailma päästmise plaan, sest Ida-Viru annab vaid tühise osa heitmetest. Pigem on see äriplaan, mis siiski peab silmas pidama CO2 bilanssi.

Keevkiht-pürolüüsi seade on ehitamisel. Surve tegeleda vesinikuga on suur, toimub koostöö rahvusvahelistes projektides. Kuidas on Eesti energeetika rahastamisega? Vastus: kui on hea idee, siis raha leiab. Probleem on järjepidevuse katkemine, noored pühendunud inimesed ei tule sellesse valdkonda.

Kogu Eesti ülesanne on nüüd kokku seada plaan, kuidas seda raha targalt kasutada. Tähtaeg on aasta lõpp, st KOHE. Planeerimise eestvedaja on Rahandusministeerium. Juba on loodud on komisjonid “protsessi jälgimiseks”, tugev sõnaõigus on Omavalitsuste Liidul. Kava tehakse esialgu kümne aasta ulatusega, kuid kõigile on selge, et see nn üleminek ise võtab tublisti rohkem aega. Olukorda Ida-Virumaal analüüsis ametlikuks seisukohavõtuks Praxis. Selle kohta avaldas ka ERK oma seisukohad.

27. august – Narva kohtumine

Rahandusministeerium korraldab august-september 2020 erinevates paikades kolm kohtumist asjahuvilistega. Neile saab registreeruda kodaniku või ühendusena.

Kokku olid esimesele kohtumisele tulnud tõsised tegutsejad, kes teavad, mida räägivad. Muidugi ei suudetud katta teemat kogu laiuses. Polnud ka pakkuda valmis lahendusi selle kohta, et kuidas siis ikkagi sisustada neid aastaid ja aastaid kõlanud loosungeid

  • põlevkivi-elektri asendamisest,
  • sellest, et energiasüsteemid peavad saama kliimaneutraalseks,
  • majanduse mitmekesistamisest,
  • teadus-arendustegevusest,
  • tööturust jms-st.
Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht, põlevkiviasjatundja prof. Andres Siirde ja ERK esindaja Juhan Telgmaa.

Ühtki lausa uudset ideed välja ei käidud. On kahtlane, kas ka aasta lõpuks mingi piisavalt konkreetse plaaniga hakkama saadakse. Aga seda ei maksakski vist kümne aasta kavalt nõuda. Pigem tuleb tekitada programm, mis end ise aja kulgedes pidevalt täiendab ja kohandab. Praegu sellist pole ega paista ka nurga tagant.

Õiglane üleminek on osa suuremast pildist, sellest nn rohepöördest. See on väärikas eesmärk, kuid see pole ainus ega eraldiseisev eesmärk ei Euroopa ega Eesti arengus. ERK jätkab protsessi jälgimist ja pakub oma lahendusi. Oma peamiste partneritena näeb ERK Ida-Virumaa suurettevõtete juhte, Virumaa ja Narva kolledžeid, teadlasi ja “kastist välja” mõtlevaid eksperte.

Olukord Ida-Viru tööturul

Eesti suurim töötus ja vähim tööhõivemäär. Juba pikemat aega. Traditsioonilisd töökohad on mandunud, eriti mäenduses, töötlevas tööstuses, energeetikas. Senised keskmisest kõrgemad palgad kaovad. Töötleva tööstuse osakaal on kõrge ja seda peaks ära kasutama.

Mida tehakse?

Töötukassa pakub uut tööd, ümberõpet ja nõustamist. Tööotsijale tasuta koolitused mitmes valdkonnas, toetused ettevõtluse alustamiseks ja veel ühtteist. Tuge hakatakse pakkuma juba siis, kui on oht töökohtade kaoks.

Muidugi on selge, et nn tööturu teenused ei loo töökohti, need vaid aitavad inimesi töö otsingul või loomisel.

Kõik on seotud – Töötukassa eksperdid ütlevad, et kui inimene on üle 4 kuu töötu, tekivad tervise- ja muud kuhjuvad probleemid. Enamike inimeste ootus on töötada stabiilses keskkonnas suurettevõttes. Vabanevad oskustöölised on suur potentsiaal, millele on võimalik uut ja uuenduslikku ehitada, kui seda vara ja väärtusena näha osatakse.

Järgmine arutelu 8. septembril Jõhvis.

Covid-19 esimesed õppetunnid – N. Kalikova

Sildid

, , , , , , ,

Dr. Nelli Kalikova

Epidemioloog ja infektsioonist, Eesti Rooma Klubi liige

Koroona tegi Dr Kalikovast koronoloogi (koroonaloogi?): ta on läbi viirusesaaga hoidnud professionaalina silma peal sündmustel, arengutel ja reaktioonidel, olnud vajalik valgustaja.

Suvine ilm, koroona taandumine ja väikeste sammudena vabaduse lähenemine tõstab meeleolu ja sisendab optimismi. Tahaks jätta seljataha kõik need rasked hetked ja muremõtted, mis meid kuudeviisi kimbutasid. Kuid inimene on liigi Homo sapiens („tark inimene“) esindaja, kes õpib oma kogemustest, vigadest ja edusammudest.

Me kõik peame analüüsima läbielatud epideemia sõlmpunkte ja tegema järeldusi, mis aitavad meil vajadusel tegutseda arukamalt, ettenägelikumalt ja samale rehale astumata.

Eestis võib koroona epideemia jagada kolmeks etapiks:

1. Epideemia algus, ajaliselt jaanuar-veebruar 2020

Sisuliselt oli see periood meil maha magatud, kuigi ohumärgid olid juba Euroopas tajutavad. See, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oli samuti pooluinuvas seisundis eriti suureks lohutuseks ei peaks olema. Olukorra monitooringu võttis enda peale Terviseamet (TA), kuid kahjuks monitooringuga asi piirduski seni, kuni vesi oli ahjus.

Jätka lugemist

COVID-19 antikehade saaga – N. Kalikova

Sildid

, , , ,

Artikli ilmutas ka Õhtuleht 

Dr. Nelli Kalikova

Epidemioloog ja infektsioonist,
Eesti Rooma Klubi liige

Dr Kalikova on läbi viirusesaaga hoidnud professionaalina silma peal sündmustel, arengutel ja reaktioonidel, andnud arusaadavaid ja läbipaistvaid selgitusi, olnud vajalik valgustaja.

Ühiskonnas uut segaduse lainet tekitanud valitsuse poolt algatatud Covid-19 antikehade uuringu plaan on järjekordne näide sellest, kuidas heade kavatsuste tulemus võib olla kas nullilähedase kasuteguriga või isegi miinusmärgiga.

See on veelkordne näide vigasest probleemi käsitlusest, mille taga on erialase kompetentsi puudumine valitsuse nõunike, eeskätt Terviseameti poolt. Kaldun arvama, et Arkadi Popov sai liiga vara koroonaepideemia vastase töö korraldamisest tagandatud. See, et mitu arstide ühendust avaldasid nördimust kavandatud antikehade uurimise plaani kohta, näitab, et isegi need arstid, kes ei ole epidemioloogi haridusega, tuginedes ainult arsti loogikale ja kainele mõistusele, said aru, et kavandatud plaan on halb ja ei anna uut teadmist, mis aitaks tulevikus epideemiaga paremini hakkama saada.

Jätka lugemist

Vabadusvõitlus kasvatuse vastu – T. Kuurme

Sildid

, ,

3. detsembril 2019 kutsus Tiiu Kurme kokku vestlusringi, mis toimus Akadeemilise Pedagoogilise Seltsi ja Kultuurikoja lippude all. Vajaduse selleks andis trend, et toimuvad nihked terminoloogias, kaob nii kasvatuse mõiste kui marginaliseeritakse kasvatusteadust. See oli ühtlasi järelüritus hariduskongressile, mille korraldasid Eesti Kultuuri Koda, Haridusfoorum ja Teaduste Akadeemia.

Kasvatusteadlane, Dr. Tiiu Kuurme

Kui jätame lühinägelike valikute tõttu ses ülikeerukas maailmas end teadmatusse, kuidas toimib kasvatus ega tee midagi targa kasvatuse heaks, oleme mõistnud end džunglisse kompassita kulgema.

Kuivõrd valdkonnas pole enam neid inimesi kuigivõrd järel, ütleb Dr, Kuurme, kes kasvatusega seonduvat uurivad ja tunnustavad, tuligi mõte pöörduda kultuuritegelaste poole, sest kasvatus on olemuselt kultuuriline mõiste.

“Saatsin palju kutseid laiali, tulid need, kes oluliseks pidasid ja tulla said. Neid oli üllatavalt palju”.

Jätka lugemist

Koroona & kliima – A. Anger

Sildid

, , , , , , ,

Artikli on avaldanud ka Postimees.heureka

Annela Anger-Kraavi

Cambridge’i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees

Koroonapandeemia kolm positiivset ja kolm negatiivset mõju kliimamuutustele

Käimasolev kriis kliimamuutusi lihtsalt iseenesest ei lahenda. Isegi kui kohe praegu lõpetada kõikide kasvuhoonegaaside õhku lisamine, siis juba alanud muutused kliimasüsteemis tooksid ikkagi kaasa 1,5-kraadise inimtekkelise soojenemise selle sajandi lõpuks. Isegi praeguses kriisiolukorras ei ole aga emissioonid nulli langenud. Teadaolevate andmete põhjal arvatakse, et veebruaris vähenes Hiinas õhkupaisatava süsinikdioksiidi (CO2) hulk kuni 25%, aga praeguseks on seal majandustegevus hakanud taastuma ja emissioonid on jälle tunduvalt suurenenud. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul võib CO2 emissioonide langus kogu maailmas olla selle aasta kohta umbes 5%.

Kui tahame inimtekkelist kliimasoojenemist piirata 1,5 kraadile, nagu me oleme inimkonnana endale lubanud, siis peaks aastased emissioonid vähenema aastaks 2030 50%.

Nii et kliimamuutuste piiramiseks tuleb ikkagi aktiivselt igas eluvaldkonnas kasvuhoonegaaside emissioone vähendada, uusi süsinikuvabu tehnoloogiad arendada ja iseenda käitumist muuta. Koroonakriisilt siin mingit imelahendust oodata ei ole.
Jätka lugemist

Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimalusi – J. Telgmaa

Sildid

, , , , ,

Artikli versiooni avaldas ka Maaleht, 11-mai-2020. Täname. 

Juhan Telgmaa

luges Praxise analüüsi ja soovitusi Ida-Virumaa õiglase ülemineku osas. Toome ära tema tähelepanekud ohtude ja võimaluste osas.

Päris põnev lugemine. Kõige esimene küsimus:

loetletud on kümneid arengukavasid, programme ja kõikvõimalikke häid plaane, aga vähe on öeldud, miks on tulemusi ootust/planeeritust ikka vähem.

Tõenäolise ka teistele riigi arvukatele strateegiatele omase tüüppõhjuse avaldab Praxise analüüsi see lõik:

„… Latrobe’i oru piirkond on näide 2012–2013 aastatel turuloogika põhimõtetel rakendatud poliitikameetmete ebaõnnestumisest. Sealsed ülalt alla suunatud strateegilised plaanid, mis nägid ette valitsuse minimaalset sekkumist ning kaldusid liiga kaugele probleemi mõistmisest ja kohalike ootustest õiglasele üleminekule, jätsid tähelepanuta kohalikud huvid ning mõjutatuna piirkonna piiride määramisest võimaldasid suunata ümberjaotavad rahastamisvahendid kogukondadele, mida söeküttel töötavate elektrijaamade eelseisev sulgemine otseselt ei puudutanud.“
Jätka lugemist