Sildid

, , , , , ,

Dr Nelli Kalikova, Eesti Rooma Klubi liige

45-aastase kogemusega infektsionisti ja epidemioloogi tähelepanekuid seoses koroonaepideemiast väljumisega

Kaks kuud oleme elanud eriolukorra tingimustes ja tänu meie rahva mõistlikule suhtumisele üldiselt hästi hakkama saanud. Sotsiaalne isolatsioon osutus väga efektiivseks nakkuse leviku peatamisel. Esimesed nädalad, tänu uudsusele, kehvadele ilmadele ja hirmule nakkuse ees olid talutavad ja harva, kui neid isolatsioonireegleid rikuti.

Kuid põhjamaisele inimesele toimib kevadine päike vastupandamatult – tung saada toast välja päikese ja värske õhu kätte on tugevam kui kõik keelud ja käsud. Seetõttu tahaksin anda inimestele mõned lihtsad näpunäited, kuidas oma elukvaliteeti parandada, samas viiruse levikut soodustamata.

Toodud soovitused põhinevad eluaegsel nakkushaigustega tegeleva arsti kogemustel ja loodetavasti aitavad nii meie kaaskodanike kui ka epideemiatõrjega tegelevaid ametkondi võimalikult valutult koroonaepideemiast väljuda.

Kuna koroonaviirus on respiratoorne nakkus, siis põhiline nakatumise viis on inimeselt inimesele hingeõhu kaudu (rääkimine, köha, aevastamine). Tuletagem meelde kunagist krõbedat talve ja seda aurupilve, mis suust välja tuleb ning mis on meile nähtav. Ilma miinuskraadideta me seda ei näe, kuid see on ikkagi olemas. See seletabki meile, kui tähtis on teisest inimeses eemal olla või piiravat maski kanda. Väljas hajub see pilv mõne minutiga ja nakatumine on võimalik ainult väga lähestikku üksteisele näkku hingates. Isegi meetri kaugusel on väljas viiruse kontsentratsioon nii väike, et nakatuda pole praktiliselt võimalik. Kahemeetrine distants on juba topelt kindel ohutuse tsoon. Iseasi on kinnine umbne ruum või jagatud transport, mis on paksult rahvast täis. Siis on nakatumine väga tõenäone.

Natukene teooriat

Teadlaste jaoks on koroonaviirust väga suurt huvi pakkuv teema. Uuritakse, kui kaua püsib viirus aerosoolis, kui kaugele lendub õhus, kui kaua püsib erinevatel pindadel. Kõik uuringute tulemused jõuavad koheselt meediasse ja me loeme, et

  • aerosoolis viirus võib püsida kuni 4 tundi,
  • pindadel, näiteks plastikul ja metallil kuni 72 tundi,
  • raskel füüsilisel pingutusel (näiteks sportlasel jooksmisel või rattasõidul) võib levida kuni 10-20m.

Kõik need uuringud on kompamine pimeduses – tahetakse teada, milleks see viirus teoreetiliselt võimeline on. Kuid liig varajane info paiskamine rahva sekka, st ettevalmistuseta lugejale, tekitab ainult põhjendamatut paanikat, ülepakutud tõrjemeetmeid ja segadust.

Nüüd veidi praktikat

Infektsionistid teavad, et nakkuse realiseerimiseks on vajalik nakkustekitaja teatud hulk ehk nakatumise doos. Kuna koroonaviirus on respiratoorne nakkus, siis nakkusallikaks on teine inimene, kelle nakatunud hingeõhk jõuab uue inimese kopsudesse ja mida lähedasem on kontakt, seda rohkem viirust saab teine inimene. Vastupidi – mida suurem distants, seda ohutum. Üldtunnustatud ohutu kaugus on 1,5-2 m. See, et teadlased ülitundlike meetoditega leiavad minimaalse koguse viirust ratturist 20m eemal, ei nakata tavaelus kedagi.

Teine näide – viiruse leid pindadel. See, et teadlased on leidnud viiruse mõnel pinnal 3 päeva pärast ei tähenda, et inimene sellest reaalselt nakatub. Tegelikult ei ole täheldatud ainult saastatud pinna kaudu koroonaviiruse nakkusjuhtumeid. Seda enam, et ainuke viirusetransport on süljepiisk. Sülg kuivab ära ja viirus hävib.

Erinevad nakkustekitajad nakatavad erinevalt. Näiteks rõuged ja katk on väga suure nakatumisvõimega ja tõesti võib nakatuda esemete ja pindade kaudu. Leetrite puhul on viirus erakordselt lenduv ja võib levida nt ventilatsioonišahtide kaudu. Koroonaviirusel neid omadusi ei ole ja oma leviku poolest meenutab ta kõige rohkem gripiviirust. Siit ka sarnased tõrjemeetmed.

Mis võiks jääda epideemia täieliku vaibumiseni nn sotsiaalseks normiks:

  • Maskide kandmine kõigil töötajatel, kes puutuvad kokku suure hulga inimestega (teenindajad, müüjad, kassapidajad, juuksurid jne.). Niisiis, hüvasti huulepulk.
  • Maskide kandmine inimesi täis ruumis või ühistranspordis.
  • Mask peab olema kohustuslik ja teadvustatud kui oled haige kuid siiski sunnitud hädapärast kodust/isolatsioonist väljuma.
  • Maskide kandmine meditsiinitöötajatel samade reeglite järgi, nagu iga-aastasel gripiperioodil.
  • Liftis liikuda kas üksinda või oma perega. Kui see on võimatu, minna jala või oodata järgmist sõitu (eelmise sõitja hingeõhk hajub selleks ajaks).
  • Kõikides siseruumides, kauplustes, huvi- ja kaubanduskeskustes peab jääma reegel 2+2.
  • Väljas võiks see reegel olla leebem, kuid mitte lähemal, kui üks meeter, näiteks valemiga 1m+3 inimest.
  • Kõik kuller- ja postiteenused teha kontaktivabalt (tänada läbi ukse või interneti kaudu ja võtta saadetis vastu kulleriga kohtumata).
  • Haigena püsida kodus isegi minimaalsete nähtudega. Teavitada kolleege ja lähedasi, mitte häbeneda vaid olla teadlik.

Missuguseid asutusi, teenuseid ja keskusi võiks ohutusreeglite täitmisel peagi avada:

  • Kaubanduskeskused reegli 2+2 tingimuse täitmisel. NB! „Chillimine“ ja „hängimine“ nendes jääb minevikku/kaugesse tulevikku.
  • Kohvikud, restoranid, baarid – reegli 2+2 tingimuse täitmisel. Väliterrassid ilma piiranguteta, võimalusel hajutatult.
  • Juuksurid, ilusalongid reegli 2+2 tingimuse täitmisel, meistril mask kohustuslik.
  • Basseinid, spaad, spordikeskused – reegli 2+2 tingimuse täitmisel. Kuna basseinis on palju õhku, saunades kõrge temperatuur, ei ole keskkond viiruse levimisele soodne.
  • Laste mänguväljakud tingimusel 1+3, laps ainult koos vanemaga (laps üksi ei oska teistega vahemaad pidada).
  • Terviserajad, pargid, staadionid, spordiväljakud, rand, supluskohad tingimusel 1+3.
  • Loomaaed vabas õhus tingimusel 1+3. Paviljonid hoida esialgu kinni.
  • Väiksed poed, ärid, töökojad 2+2 tingimuse täitmisel.

Veel mõned märkused ja tähelepanekud:

Mask

Maskist on kasu ainult siis, kui see on korralikult näol, st
kattes suu ja nina

Mõttetud maski kandmise viisid:

  • nina pole kaetud;
  • mask ripub kaelas ja seda tõmmatakse vaid aeg-ajalt näole;
  • mask on näol üle 2-3 tunni;
  • maski kandmine värskes õhus.

Maski võib ka korduvalt kasutada, kui aurutada seda 15 min. või triikida kuuma triikrauaga.

Kätepesu

Infektsionistina on mul hea meel, et kogu rahvast õpetati jälle käsi pesema. Kuid iga asja tuleb teha mõistusega ja ilma hüsteeriata. Käsi tuleb pesta täpselt niipalju kui oli seda vaja teha enne epideemiat:

  • väljast koju tulles, peale tööd, kooli, kaupluse külastust, jalutuskäiku jne.;
  • enne iga söögitegemist või toidu käitlemist;
  • peale WC kasutamist.

Kordan, et koroonaviirus on respiratoorne ehk õhu kaudu kanduv viirus. Ülalmainitud tavalised hügieenireeglid on piisavad, et käte kaudu nakkust mitte levitada. Nii lihtne see ongi.

Toiduohutuse tagamine

See käib samade alati kehtivate hügieenireeglite kohaselt:

  • puuviljad, marjad, rohelised salatid pestakse nagu ikka;
  • pakitud asjad (piimad, jogurtid, võid jms) eraldi puhastust ei vaja;
  • juurviljad puhastatakse nagu tavaliselt. Enamasti kooritakse.
  • toidukoti saastumist pole vaja karta, pesta ja desinfitseerida pole vaja – selle kaudu keegi ei nakatu (vt. viirusega nakatumisest pindadelt). Äärmisel juhul las ripub see kott nagis järgmise korrani, mistahes viirus sureb järgmiseks päevaks niikuinii igavusest.
  • väliriided vahetatakse koju tulles alati, neid koheselt pesta ja desinfitseerida pole vaja.

Desinfitseerimine

Ka seda tegevust tuleb võtta mõistusega. Mul ei ole midagi selle vastu, et poeletid, ohtralt kasutatavad uksed ja käepidemed saavad puhtaks. Isegi hea meel on, et rokased trepikojad ja liftid saavad ometi puhtamaks. Meid ümbritsev keskkond vajaks tõesti kevadist suurpuhastust, kuid viirusetõrjega on siin väga vähe pistmist. Veel nakkushaigla aegadest on meeles, et korralik kätepesu on palju efektiivsem, kui des-vahendite kasutamine. Muide trepikodade tuulutamine on märksa efektiivsem viiruse peletaja kui desinfitseerimine. Kartma peab neid asju, mis on tõeliselt ohtlikud ja mitte kartma neid, mis ei ole ohtlikud.

Loodan, et minu tähelepanekud aitavad inimestel kevadest rõõmu tunda, vabaneda kramplikust koroonaviiruse hirmust ja vaadata tulevikku optimismiga. Kui me täidame kõiki neid reegleid, siis teisel lainel me ei lase tulla.


Mõni sõna asjadest, mis mind viimasel ajal eriti häirisid

  1. Haigekassa audit Saaremaa haiglas:
    Ma tean, mida tähendab audit, isegi kui see on pehmelt ja sõbralikult sõnastatud. See on alati nii asutusele kui vastutajatele stress ja pinge. Tegelikult peaks Haigekassa leidma vahendid ja ressurssi, et organiseerida Saaremaa haigla räsitud, väsinud ja stressi all kannatavale personalile korralik supervisioon, psühholoogiline toetus ja hingehoid – nad olid esimesed, kes tõsise ja tõelise vaenlasega silmitsi seisid.
  2. Andmekaitse kontroll ikka selles samas Saaremaa haiglas. Ega asjatult ei ütle vanasõna, et „vaesus toob tüli majja“. Sama käib ka stressi kohta, mille elas üle see haigla.
    Kallid ametnikud, jätke ometi Saaremaa haigla rahule! Laske neil endil oma probleeme rahulikult analüüsida ja lahendada. Kus te olite kõige raskemal ajal? Kas kartsite nakkust?
  3. Asi, mis tekitas nii minus kui ka paljudes teistes inimestes raevu ja pahameelt oli Terviseameti poolt palgatud 4 inimest suhtekorraldajateks ehk suuvoodriteks palgaga €2600 kätte. See on raha, mida suurem osa eesti inimestest näeb ainult unes, sh need, kes viirusega tegelikult iga päev vastamisi seisavad, kes on kaotanud töö või veel ootavad koondamist.

Mõni aeg tagasi tõi professor Rein Einasto Eesti Rooma Klubi istungil välja mõiste „mahe hingekultuur“. See on üksteisest lugu pidamine ja hoolimine. Need kolm ülal toodud juhtumit näitavad, et meil on selleni veel pikk maa.
Vältimaks taolisi väärastusi peab meie ühiskond tervikuna läbima ka suurpuhastuse ja desinfitseerimise.

Rating: 1 out of 5.
Lühendatul on artikkel avaldatud EPL 04.05.2020