Sildid

, , ,

2016/2017 hooaja ettekandekoosolekud lõpetasid kolm lühiettekannet klubi liikmetelt. Nende hulgas Reigo Lehtla – bioloog, keskkonna-ekspert ja audiitor (Deutsche Gesellshaft für Internationale Zusammenarbeit GmbH).


Mida Pariisi lepe 2016 tegelikult tähendab juhul kui seda ikka täita soovitakse/ suudetakse? Vaata vaata D. Trump‘i otsuse poolt ja vastuargumente SIIT ja SIIT.

*Ettekannet illustreerinud slaide näed siit: R. Lehtla – Paris Climate Deal

Paris-Agreement_Logo_EN_size

Pariisi kliimalepe (PKL) on pakiline. See põhineb Montreali konventsioonil. PKL püüab hoida globaalset soojenemist alla 2 kraadi. Osalevad riigid püüavad finantseerida projekti ca 100 miljardi dollariga aastas (see on 100 X 1 000 000 000). PKL  tegeleb gaasidega. Gaasidega tegeletakse selle pärast, et vedelad ja tahked ained toimivad pigem lokaalselt, gaasid levivad üleilmselt ja kiiresti. Nii kõrge CO2 kontsentratsiooniga planeedil pole inimene varem elanud.

R. Lehtla tutvustab põhilisi kliimastsenaariume. Kui me midagi muuta ei suuda, on 2100 aastaks maakera keskmine temperatuur kõrgem 5 kraadi. Mida see endaga kaasa toob, on ennustatud juba 50a erinevate stsenaariumide kaudu. Mida varem alustada protsessi peatamise või pööramisega, seda parem.

Et PKL alla kirjutati, on poliitiline edulugu. Aga teadlased on nüüd ka matemaatika ära teinud. Sellest, mis plaanitud, ei piisa. Kui ka USA, Hiina ja Vene oma ülesanded täidaks, on asi ikka veel vilets. On ettepanek rakendada äraspidist Moore seadust. Tuleks läheneda logaritmiliselt – iga dekaadiga vähendada CO2 kontsentratsiooni poole võrra.

  • I etapp oleks, et kõik riigid peaksid oma seadusandluse selle leppega vastavusse viima.
  • II etapp – aastaks 2030 peaks C ladustamine saama üldiseks printsiibiks. Aastast 2030 peab kogu transport olema elektrifitseeritud, lühemad lennud asendatud raudteega. 100-500 milj tonni CO2 sekvesteeritakse [1], kogu fossiilne toore on kasutusest väljas, kogu tehnoloogia on dekarboniseeritud, so. süsinikuneutraalne. Sekvesteeritakse gigatonnides.
  • III etapp 2040–2050 arendab seda printsiipi vastavalt olemasolevale tehnoloogiale edasi.

Kas hullumeelne või teostatav plaan, seda näitavad lähemad aastad.

Küsimusi:

Einasto: Kas on andmeid vulkanismi ja inimese tekitatud CO2 emissiooni võrdlemisest?

V: Neid andmeid pole kaasas.

Hamburg: Kes etappideks jaotas?

V: Rootsi teadlased.

Väärtnõu: Mida tähendab maakera soojenemine?

V: Globaalset temperatuuri mõõdetakse. On paljude punktide keskmine. Tarand: Võin seletada, kuidas seda tehakse, kuid see väljuks tänasest ajaraamist.

[1] sekvesteerimasekvestreerima, sekvestrimaSekvesteerimine on vaidlusaluse vara hoiuleandmine, mille säilimine tuleb tagada lõpliku kohtuotsuse tegemiseniSekvestreerimine / Sekvestrimine on vaidlusaluse vara hoiuleandmine, mille säilimine tuleb tagada lõpliku kohtuotsuse tegemiseniPakkuja on maksevõimeline, tema vara ei ole  sekvesteeritudPakkuja on maksevõimeline, tema vara ei ole  sekvestreeritud / sekvestritud
Advertisements