Sildid

, , , ,

*loe lõpuni – kellele kuulub RB?*

Eesti Rooma Klubi ja sellega seotud Eesti Looduskaitse Selts on olnud ühed neist ühingutest, mis on aktiivselt osalenud ühiskondliku diskussiooni algatamises Rail Baltic küsimuses. Rail Baltic (edaspidi RB) on kahtlemata uue valitsuse üks olulisematest otsutest juhtida ja otsustada. Kodanikusekkumise õiguse annab meile nii EL demokraatia printsiip, EV Põhiseadus kui ka Eesti poolt ratifitseeritud Århusi konventsioon.

future_track_of_rail_baltic__riga_2015_david_grandorge

RB ei ole üherealine voolujooneline disainitud siug, mis suhiseb elegantselt läbi metsade, vaid suur industriaalne kompleks koos sellega, mis iga taoline endaga kaasa toob.

Diskussiooni olulisemaid tugipunte:

  • 13. detsembril 2016 toimus RB küsimuse arutelu Eesti Vabariigi Riigikogus. Vt SIIT. Riigikogus märgiti korduvalt Rooma Klubi kui initsiaatorit ja analüüsi ning algatuse esitajat. Muidugi mõista pole Rooma klubi ainus või peamine kodanikuühendus selles diskussioonis, kuid ei saa eitada, et ERK liikmete artiklid, sõnavõtud, osalemised huvigruppides ja eraviisilised diskussioonid on oluliselt mõjutanud seda, et tänaseks on üldrahvalik ning eksperte kaasav RB diskussioon siiski alanud.
  • 13. detsembril 2016 Tallinna TV saade „Mõtleme taas“ Rail Balticust.
    Esinevad Tanel Ots ja Juhan Telgmaa.
    Vt saadet SIITcapture

  • Eestimaa Rohelised arvavad
  • Ilmunud artikleid (muidugi on need vaid nopped):
    • Avalik Eesti. Vajame Eestit ühendavat, mitte lahutavat raudteed!
    • BNS. Kodanikeühendused: Rail Balticu viimine läbi Pärnu tooks hiigelkahju.
    • V. Hansen. Raudtee ja rahva raha.
    • Igor Gräzin. 1) Pilkane Balti raudtee ja 2) Tegelikult on riik Rail Balticu vastu
  • kui oled lugenud artiklit, mida võiksid soovitada ka teistele, anna sellest teada. Lisame soovituste nimekirja, kui see on informatiivne ja selgitav.

*Eesti Rooma Klubi esitatud pöörduminelogo 1
Riigkogu ja Vabariigi Valitsuse poole on leitav siin.

Lisaks Mati Hinti avalik kiri Peaministrile.


Pisut ajalugu

2013 septembris kirjutati viie riigi esindajate poolt alla leppele, mis pidi panema aluse Rail Balticu planeerimisele ja sellele järgnevale ehitusele. Peale seda hakati rahvale serveerima RB projekti kui midagi, mis on juba otsustatud ja mida muuta pole võimalik. Tegelikkuses oli tegemist “hea tahte avaldusega”, mis ei sidunud viit nimetatud riiki – kolm Balti riiki, Poola ja Soome, suurt millegagi. Tollase ministri Juhan Partsu lubadus palgata maailma parimad eksperdid ootab ikka veel teostamist. Teate täpsustuses öeldakse, et “Ühisettevõtte asutavad kolm Balti riiki, kuid kokkuleppe kohaselt on Soomel ja Poolal võimalus hiljem aktsionärina liituda”. Tegelikkuses pole need riigid – Soome ja Poola, olnud RB’st sellisel kujul huvitatud. 2016 detsembris ütles selle selgelt välja Soome Peaminister Juha Sipilä kohtumisel Eesti peaministriga.

Juba samal, 2013.a. kirjutasid Raplamaa Angerja küla elanikud oma avalikus kirjas NII. Sõna võtsid veel mitmete keskuste elanikud, kellede maad, elukvaliteeti või huvisid üldisemalt planeeritav projekt puudutas. Vt Kehtna valla külaelanike tollast arvamust. Avalikkuse survel on tehtud mitmeid muudatusi esialgsetes logisevates planeeringutes. See surve peab jätkuma kuni mõistlike lahenduste saavutamiseni.

Kellele kuulub Rail Baltic? Kes maksab?

Wiki

2016 on toonud üksteise järel “üllatusi” RB projekti osas. Sealjuures on info erinevates keeltes esitatud erinevalt:

1) nt. on “omand” kolme sõbralikult käed löönud Balti riigi käest välja libisenud ning Balti riike nähakse vaid saksa firma tütarettevõttele kuuluva raudtee asukohana. Seejuures on praeguste plaanide kohaselt kõik kahjumid asukohamaade kanda, kasumit teenida pole lubatud.

2) Kokkulepped ehitusmaksumuse euroabi osas on kavandatud osade kaupa. Iga järgmine “rahasüst” lepitakse kokku tulevikus. Seega on (vähemalt teoreetiliselt) võimalik ka stsenaarium, et projekt jääb mingil hetkel pooleli.

3) Nabala piirkonnas ja Sõmeru külas on looduskaitse all konnakotka pesitsuspaik ja hulk kodumaiseid orhideesid, ohus on kogu Tallinnale joogivett andevate maa-aluste jõgede võrgustik. Enami ohtudest on veel kaardistamata. Kahju loodusele, kohalikule infrastruktuurile, inimeste elukorraldusele, palgatud inimeste töö jätkumisele aga ei kanna keegi peale asukohariikide.

4) Projekti maksumus on tõusnud mõne aastaga 4-5 korda.  Ülemist piiri pole seatud.

5) Segadus rööpme laiusega – nimelt oleks vaja kasutada mitut rööpme laiust. Selle tehniline lahendus pole täna selge.

6) Mitu rööpmepaari on siis ikkagi vaja ja millistel pikkustel? Milline on teevalli laius? Milline on nõutud turvatsooni laius ja kuidas on see piiratud nii loomadele kui inimestele? Millised on planeeritavad sillad ja tunnelid? Kus need asuvad?

Küsimusi on veel. Vt. uudislõiku SIIT.

Advertisements