Sildid

, ,

Maalehele II 28.01.2016.a.

„SÄÄSTLIK ENERGIAKASUTUS MAAPIIRKONDADES“

Millal jõuame tegud

eni?

Leo Saluste, põllumajandusdoktor

Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni tegevliige

 


 

Eesti arengus on mitmeid tegevusalasid, millistest on oodata arvestatavaid ressursse. Üheks on tänase teema arendamine alapealkirjaga

„EESTI MAAPIIRKONDADE JÄTKUSUUTLIK ARENDAMINE,
sealhulgas
TAASTUVA, eriti BIOENERGIA KASUTUSELEVÕTU SUURENDAMINE“

Senistest vastu võetud kohustustes on üks neist „Taastuva energia kasutuselevõtt“, kasutuselevõtu suurendamine 2030.a. 50 %-ni energiatarbest. See on saavutatav tõsiste ühiste tegevusala juhtimise ja konkreetse teostusega

Siia kuuluva tõsised ressursse kandvad tegevusalad:

  • kohalike ressursside kasutamise suurendamine;
  • energiasõltuvuse vähendamine;
  • keskkonna reostuskoormuse vähendamine;
  • majanduse elavdamine – tööhõive suurendamine, tulu suurendamine;
  • ühistegevuse arendamine;
  • bioenergia müügi optimeerimine;
  • väljarände aeglustumine, remigratsiooni soodustamine;
  • innovaatiliste meetmete ja kõrgtasemel tehnoloogiate rakendamine;
  • EL toetuste sihipärane rakendamine rahvusvahelise koostöö raames.

 

Ametkondade ja elanikkonna kaasamine viiel tasandil:

  • vallad, omavalitsused ettevõtjad;
  • maavalitsused ja maakonnasisesed organisatsioonid;
  • keskasutused – Valitsus, ministeeriumid, riiklikud ja aval.. organisatsioonid;
  • riigikogu ja omavalitsuste volikogud;
  • EL tasandi Eesti esindajad – EL Nõukogu, Europarlament

 

Potentsiaalseid reserve sisaldavad tegevused, mille lahendamise kaudu on oodatavad arengu muutused Eesti maapiirkondades:

  1. Tegevusala juhtimise – koordineerimise keskne korraldus Eestie.
  2. Arenduse regioonid
  3. Inimeste väljaõpe ja kaasamine;
  4. Regioonisiseste kohalike elanike kaasamine;
  5. Eel- ja saateuuringud maapiirkondades;
  6. Uudsed innovaatiliste meetmete rakendused;
  7. Uute teavitusviiside rakendamine;
  8. Uute rahastamise viiside rakendamine.
  9. Koostöö arendamine meediaga.
  10. Koostöö ja informatsiooni arendus EL maadega – Saksamaa, Austria
  11. ja Läänemere maadega.

Austatud lugeja!

Kõik see esitatu on esmaseks kaasamõtlemiseks maaelanikonnale ja juhtidele kõikidel tasanditel.

 

1.  Tegevusala juhtimise – koordineerimise keskne korraldus.

Siin on esmaseks takistuseks, kui tähtsaks reserviks koordineeritud juhtimise vähesus, isegi puudumine Eestis. Teistes EL maades on kaks erinevat üldjuhtimise Viisi – ühe keskasutuse poolt näit. Austria. Suuremates maades, nagu Saksamaa, diferentseeritult mitme ametkonna vahel:

  • Saksamaa Toitlus- ja Põllumajandusministeerium – biomassi varumine ja uued koostöövormid:
  • Saksamaa Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium – energia kasutamine;
  • Saksamaa Haridus- ja Teadusministeerium – haridus ja inimeste väljaõpe;
  • Saksamaa Liikluse ja Informaatika ministeerium – teabevahetus;
  • Saksamaa Keskkonna ja Kliimakaitse- ministeerium- regionaalareng ja keskkonna ja kliimakaitse.

Koordineerimata tegevus Eestis tähtsas tegevusalas , seab kahtluse alla seadustatud eesmärkide saavutamise. Puudub orienteeritus pikaajaliste taastuvenergia projektide ettevalmistamiseks ja teostamiseks.

2.  Rakenduse regioonid Eestis

Teiste EL maades on tavaliseks organiseerimise vormiks tavamaakondade piire ületavad nn. bioenergiaregioonid. Nende kogemused on kõige suuremad ja pikaajalisemad Saksamaal ja Austrias, nende alusel on koostatud erinevate tegevusalade uurimisi, rakendusi ja tehakse üldistusi:

Kuigi Eestis on sihipärane tegevuste edasiarendus tagasihoidlik, koostasin ühe näitliku skeemi, milline oleks üheks tegevuste arendamiseks Eesti bioenergia regioonides:

  1. VIRUMAA – Lääne- ja Ida-Viru maakonnad
  2. HARJU – Harju ja Rapla maakonnad ning Tallinna linn
  3. TARTU – Tartu- ja Jõgeva maakonnad ja Tartu linn
  4. VILJANDI – Viljandi ja Järva maakonnad
  5. LÕUNA – Põlva, Võru ja Valga maakonnad
  6. LÄÄNE – Pärnu-, Lääne- ja Saare- ja Hiiu maakonnad.

See skeem on näitlik ja eeldab arendamist – põhjalikult alt üles, juhtimise–koordineerimise tegevust pädeva üksusena, heakskiidetult maakondade juhtkondadelt ja Riigikogult. Loomulikult on aluseks alt tulevad ettepanekud ja nende avalikud arutelud

3.  Inimeste väljaõpe ja kaasamine

Senistel tähelepanekutel on ilmnenud asjaolu, et teemaga kokku puutuvad, ametnikud ja rakendusisikud taastuvenergia tootmise, kasutamise aluseid, on senini levinud vastus sellekohastele ettepanekutele, mine teise ametkonda. Tegemist on multifunktsionaalse teemaga, ei ole probleemi edasiarendamine üksikteemana mõeldav, kuna seob 10 ministeeriumi tegevusala alateemasid, mis regionaalsetes projektides tuleb arendada üheaegselt erinevate õppevormide ja rakendustegevuse kaudu.

Eesmärgistus – välja ja täiendõpe.

Siin on vajalikud tegevused mitmel tasandil:

  • Üldhariduse tasand – gümnaasiumisisene aluste õpe.
  • Üli-, kõrg- ja ametikoolides – üld- ja eriala õpetus
  • Maaomavalitsused ja piirkondlikud organisatsioonid – ettevalmistus, rakenduste juhtimine, ühistegevuse arendamine;
  • Spetsialistide sertifitseerimine – projektide juhtidele, sihipäraste toetuste otsustajatele.
  • Valitsusorganites – ministeeriumides – tegevuste üheaegsus – ettevalmistus, rakendamine, finantseerimine – toetamine;
  • Seadusandjad: Riigikogu, Euroopa Nõukogu, Europarlament: seadusandlike aluste kehtestamine; – koostöö välispartneritega, finantseerimine-nõustamine.

 

Erinevate inimrühmade kaasamine erialaste tegevuste suunamistel:

  • keskkoolide – gümnaasiumide lõpetajad – selgitused tegevuste võtmeküsimuste õppimiseks kõrgkoolides;
  • ülikoolide bakalaureuse õppe tasandil – orienteerimine
  • magistri ja doktoritööde koostamisel tegevusalale valitud Riigikogu ja valitsusasutuste liikmete kaasamine
  • kodukohajärgsete arendusprojektide nõustamisel – ettevalmistuste, rakendustel ja nende edasiarendamisel.

4.  Kohalike inimeste kaasamine

Siin on kesksel kohal energiamajanduse piirkondlik kavandamine – ettevalmistus, tehnoloogiate rakendus, energia säästlik kasutamine. Siin on väga vajalik kõikidele tegevusaladele kohalike inimest kaasamine:

  • haldusorganid – vallavalitsused;
  • ettevõtjad – biomassi tootjad, töötlejad, teenindajad
  • energia tootjad ja teenindajad;
  • elanikkond – taastuva energia kasutajad.

Siin on eriti tänuväärne regioonist valitud seadusandjate, riiklike organisatsioonide liikmete kaasamine regiooni sihipäraste arengu-projektide koostamisele – kavandamisele, sisulisele koostööle.

5.  Eel- ja saateuuringud

Tegevusala arenguks on eelduseks mitmel tasandil eel- ja rakendus uuringute teostamne:

  1. eeluuringud:
  • toormaterjali hulk ja reservid – biomass põllu- ja metsamajandusest, liigniisketelt aladelt;
  • ühistegevuse viiside rakenduse ettevalmistus: biomassi hulk ja kvaliteet

2. rakendusuuringud

  • biomassi erinevate tootmisviiside efektiivsus;
  • energia kasutamise efektiivsus elektri- ja sooja tootmisel
  • mõju keskkonna ja kliimakaitsele.

3. väärtusloome uuringud

Siin on vajadus efektiivsuse selgitus summaarse efektiivsusena:

  • toormaterjali tootmine;
  • logistika – transport;
  • energia tootmine biogaasi ettevõtetes;
  • summaarne väärtusloome.

4. energia müügi optimeerimine

  • müük bioenergia külades ja bioenergiaühistutes optimeeritud hindadega;
  • energia piirkonna sisene ja väline müük
  • ettevalmistus osalemisteks rahvusvahelistel energiabörsidel ja turustusskeemides.

5. Mootorikütuse valmistamine puidu ja põhu tselluloosist

Uueks Eestis arendamist vääriv tehnoloogia on puidu- ja põhu toorkiu arvel keemilises protsessis toodetav mootorikütus bensiini- ja diiselmootoritele. Tehnoloogia on 5. astmeline: 1-s toormaterjali koondamine 25 km raadiusega piirkonnast ja esmatöötlemine, 5-s keskne lõpptöötlemine, toorme kokkuveoga kuni 150 km. 7 tonnist toorkiust saadakse 1 tonn mootorikütust.

Siin on mõtlemisainet Eesti keemiatööstusele ja põllumajandusele.

Meil puudub usutav ülevaade seni kasutamata reservidest Samuti on arvestav tööhõive võimalus nii põllu- metsamajanduse ja keemia tööstusele.

6.  Uudsed rakendused.

EL 2014 – 2020.a. arengukava raames esitatud mitmeid raskuspunkte, milliste mitmete meetmete gruppidest on Eestil vähe kogemusi, seega on vähese selgusega nende efektiivsus:

  1. bioenergia regioonide loomine

Selles valdkonnas suhteliselt suuri kogemusi Saksamaal. Nende kogemuste edasiarendamiseks, ulatuslike tegevuste koostöövormiks on bioenergia regioonide loomine. Nende üle arutluste algatamiseks esitasin 6 regiooni loomise ettepaneku Eesti Maaülikooli teaduskonverentsil 13. novembril 2014.a.

Siia tõusetuvad mitmeid tegevusi:

– esmaarutelu regiooniti ja algatus kandidaatide esitamiseni esmaseks juhtimiseks kohtadel;

– uute koostöö vormide ettevalmistus, sealhulgas erialased alateemade arenduspiirkonnad, (ühistegevus, energia tootmise arendus erinevate alapunktide erikaalu juures);

– taastuvenergia erinevate elementide arenguvõimaluste selgitamine

2) uute energia tehnoloogiate rakendus võimaluste selgitamine

nt LIITPROJEKTID

  1. Potentsiaalsete osalejate kaasamine piirkonnast
  • teaduslikest saateuuringutes osalejate kaasamine võimalikelt ulatuslikult- kohalikku piirkonda tundvate teadlaste ja ettevõtjate seast:
  • uute tehnoloogiate arendus;
  • väärtusloome uurimine ja suurendamise eelduste süvendamine.

7.  Uute teavitusviiside rakendamine

Tegevuste rakenduse alustamiseks ja edu saavutamise eelduseks on vajalik põhjalik tutvumine uudse teabega Eesti elanike kõikidel tasanditel eestikeelsete Saksamaa, Austria ja Läänemere maade kogemusi käsitlevate materjalide annoteerimisel ja avalikustamisel:

  • ühe esimesena koostasin – annoteerisin „Eesti bioenergia regioonide kontseptsioon“ Viimane on ligipääsetav minu kodulehe lingilt (hot.ee/salusteweb/. Siin on esitatud arvandmed Saksamaa Mittelhesseni bioenergia regiooni andmetest.

 

Austatud lugeja! Võta need arvud kaasamõtlemiseks esialgselt aluseks. Vajalik on asetada asemele Eesti vastava piirkonna andmed.

a) Õppevahendite kasutamine

  • e- õppematerjalid teemade gruppide õpetamiseks;
  • Õppe – CD kasutamine,
  • Ettevalmistatav eestikeelne õppevahend „Regionaalsed energiakontseptsioonid Saksamaal, edasiarendamiseks Eestis“ Annotatsioon Saksamaa Liikluse ja Innovatsiooni-Ministeeriumi tööst „Regionale Energiekonzepte in Deutschland (BMVI-Online-Bublikation Nr 06/2015)

b) Kompetentsikeskuste võrgu ettevalmistamine Eesti loodavates bioenergiaregioonides.

  • oskusteabe koondamine ja kasutamine;
  • kaasabi taastuva energia komponentide nõustamisel, õpetamisel;
  • vajalike eriteenuste tellimine.

8.  Uute rahastusviiside arendus.

Taastuvenergia tootmise ettevalmistamiseks on mitmeid võimalusi arendatult Euroopa Liidu keskorganite poolt eriprogrammidena. Üldreeglina on fondide poolne toetuse määr 60 – 70 %, ülejäänu tuleb katta piirkonna ettevõtete omafinantseeringuna.

Eriti oluline on uute pilootprojektide juures asjaolu, et innovaatiliste meetmete rakendamisel ja teaduslike uuringute kaasamisel võidakse EL pooset finantseerimist suurendada kuni 100 %-ni.

Näiteks Saksamaa Toitlus- ja Põllumajandusministeeriumi uues Toetusprogrammis on näidisprojektide eelistoetamine valdkondades:

  • säästva tootmine taastuva energia ressursside kasutuselevõtul;
  • tooraine ja jääkmaterjalide töötlemine kasutuselevõtul;
  • uued bioenergia allikad ja biotooted.

Eesti vabariiklikest toetusprogrammidest: Siin on mitmeid kanaleid, millistest on võimalik taotleda aktiivset toetust (vt. ülalkirjeldatud viited).

9.  Meedia kaasamine.

Maapiirkondade jätkusuutlik arendamine, üheaegselt taastuva, sealhulgas bioenergia kasutuselevõtu laiendamisega muutub järjest aktuaalsemaks.

Selle kompleksteema ettevalmistamine, rakendamine ja käikuandmise komplitseeritusega on väga tähtsaks eelduseks Eestis kõikide tasandite osalejate teavitamine.

Siin on oluline osa meedia kõikide liikide täita:

  1. ajakirjandus tegevuste aluste üldine selgitamine. Senini on see väga tagasihoidlik olnud – olevat vähe huvitatuid.
  2. raadio – lühi-ja põhjalikumad kommentaarid üksikute sõlmküsimuste ja takistuste avamisel.
  3. televisioon – ainult TV saab vaataja viia tegelikkusesse – oma silm on kuningas. Ainult TV saab uute lahendusteni viia visuaalselt kõikide tasanditeni konkreetselt ja kiiresti, aidates kohtadel projektide koostamisel välismaiste kogemuste edasiarendamiseks Eestis.

Siin on vajalik meedia kõikide liikide abi. Vast saame uudsed tegevused viia kooperatiivselt Üle-Eestiliselt elanikeni-kasutajateni..

10.     Rahvusvahelise koostöö arendamine – Informatsiooni vahetamine ja koostöö Saksamaa, Austria ja Läänemere maadega.

Taastuva, sealhulgas bioenergia kogemuste saamiseks on tõsine vajadus, eriti Saksamaalt ja Austriast. Seal on bioenergia regioonide ja –külade loomise kogemused ületavad 10 – 12 aastat. Nende kogemuste tundma õppimine Eestis, eriti sellealaste multifunktsionaalsete kogemuste edasiarendamise ja innovaatiliste tegevuste rakendamiseks eriti vajalik ja ajasäästlik.

Kokkuvõttes on kasulik meil tähelepanu pöörata eriti viie täienduse omandamiseni Eesti bioenergiaregioonide projektide ettevalmistamisel:

Eestis on suur vajadus rahvusvaheliseks koostööks mitmel tasandil, Teiste EL maade kogemuste õppimiseks ja rakendustööde ettevalmistamiseks kohtadel:

  • oskustööliste ja juhtide ettevalmistamine ja praktiseerimine EL maade energiaettevõtetes ja uurimisasutustes;
  • Vahetu koostöö energiaettevõtete rakendusasutuste ja Eesti ettevõtjate ja uurimisasutuste tasandil; rahvusvaheliste koostööprojektide koostamine; rahvusvaheliste toetuste taotlemine:
    • kompetentsikeskuste arendamiseks regioonides;
    • virtuaalsete raamatukogude süvendatud arendamine tegevusalas;
    • annoteeritud eestikeelsete õppevahendite koostamine ja väljaandmine
    • digiõppe süvendatud arendamine tegevusalas.
    • asjalik on Eesti esindajate (vähemalt üks esindaja igast bioenergiaregioonist) vähemalt üks osaleja – osalemine bioenergia regioonides energiakontseptsioonide ettevalmistamise ja koostamise kogemustega.

 

11. Innovaatilised TEGEVUSED: Uued, seni arendamata tegevused, mida on vaja arutada koostööpartneritega:

  • „Multiclaster „ täiustatud uurimisviis erinevate tegevusalade üheaegseks uurimiseks- efektiivsuse määramiseks : bioloogia, tehnoloogia, majandus, ühistegevus, õigus, energiapööre.

2) Ühistegevus maal. Erinevate asutuste sidumine multifunktsionaalsel tasandil: tootvad ettevõtted, energiaettevõtted, haldusasutused – vallad, majandus, väärtusloome.

3) Innovaatiliste tegevuste õpetamine taastuva energia sektoris

4) Teavitamine – kõikide tasandite inimeste kaasamine:

  • EL maade innovaatilise teabe kättesaadavuse parandamine
  • kompetentsikeskuste võrgu ettevalmistamine ja arendamine
  • virtuaalse teadusliku raamatukogu ja võrgu arendamine
  • EL maade kogemuste ja õppevahendite annoteerimine eesti keelde.

 

5) Tegevusala riikliku juhtimise – koordineerimise viimine ühe keskasutuse tegevusalasse

6) Operatiivne kiirustamine, veel enne valdade – linnade sundliitmist. Ettevalmistatavad taastuvenergia piirkondade kavandamine on vaja teha enne, kui alustatakse sund-liitmist.

Niisiis austatud lugeja alates kõikide tasandite juhtidest kuni kõikide energia üksik-kasutajateni. Üritame saada ettekujutuse teiste maade kogemustest. Nende edasiarendamine ja tulemuslik kasutamine jääb juba meie kõikide õlule! Mida varem alustame, seda rutem on oodata edu tegevusalal !

 

Kontakt: 55 – 177 86 (GSM); vinniinfo@gmail.com

Advertisements