Sildid

, , , , , , , , , , , ,

Ettekande slaide vaata siit: Komplekssüsteemid

KSengelbrecht-dest ei teata eriti palju. Võiks öelda – mis siis? Aga igapäevane elu ja ka poliitiliste probleemidega tegelevatele oleks kasulik teada. Terminile pole head eestikeelset vastet.

Kas siin on mingeid reegleid? Mingid on. Näiteks nn. astmeseadus x = yz See kirjeldab paljusid keerukaid protsesse, näiteks Jupiteri Punase Laigu käitumine, ka muusika seaduspärasusi näiteks. Aga tegelikult on maailm keerulisem, kui valemid kirjeldada suudavad. Näiteks kliima, närvitalitus jpm. valdkonnad. Uusi rakendusi otsitakse järjest.

Kvantitatiivsed mudelid on osutunud ülimalt õpetlikeks. Näiteks majanduse agentmudel on sarnane liivakuhiku mudeliga ja on edukam kui ühendatud anumate mudel.

Soovitab väga raamatut Tõnu PUU „Kunst, teadus ja majandus“, mis peaks ilmuma selle aasta lõpus.

Küsimused:

Telgmaa: Kuidas see asi areneb? Kas leitaks reaalsusust probleem, millele püütakse teoreetiline seletus leida, või tulenevad arengud oma elu elava matemaatilise aparatuuri loogikast?

  1. Matemaatiline mudel paneb paika seosed, see ei ole võrrand, mille lahendad ära ja ongi kõik.

Tammemäe: Sellised mudelid eeldavad mitme muutujaga fun-de lahendamist. Kui mitme muutujaga mudeleid suudetakse tänapäeval hallata?

  1. Arvu ei saa ütelda, sõltub arvutivõimsusest. On meetodid, kuidas paljude muutujate hulgast tuua välja olulisimad ja teistega esialgu ei tegeleta.

Einasto: Kasvu piirid, kas võib ühiskonna arengut kujutada-modelleerida ka majanduskasvuta.

V: See on jätkusuutlikkuse küsimus. Lõpmata kasv pole võimalik. Teooria üldistusvõimet illustreerides näitab armastuse valemit füüsikaajakirjast. Graafik sarnaneb vasakule nihutatud normaaljaotusega. Aga Tuulest Viidud näitel on tehtud keerukam graafik.

Väärtnõu: Kas samasooliste puhul tuleb lihtsam mudel?

V: Tõenäoliselt on lihtsam.

Sirendi: Riik on pigem süsteemitu ja kompleksitu?

V: Mis süsteemita siis on, kui pole kompleksne? On failed countries, Failed, sest seal pole suudetud luua süsteemi.

Leps: Muidugi on tervik suurem kui osade summa. Arvatakse, et riik ongi see tervik. Arvatakse, et ühiskond on A ja O. Tundub siiski, et riik domineerib ühiskonda. Matemaatikute põhiviga on, et anna neile arvud ja nemad teavad. See pole nii lihtne, arvud tuleb õigesti ette anda. Astmeseadus kehtib paljudel juhtudel ja see on huvitav. Ühiskonnateadustes on asi keerukam kui matemaatikas. Sest üh-teadusi ei tunta. Üh-teaduses pole saavutatud kõige olulisemate aspektide äratundmist.

V: Tõepoolest on probleeme, sest pole ei Maxwelli ega Newtoni seadust. Aga midagi on. On häid allikaid (viitab). Küsimus on suuresti terminoloogias, mille sisu on reaal- ja üh-teadustes erinev. Sellest algab. Kõige olulisem üh-st aru saamiseks on haridus. Kui ollakse harjutud eluaeg ühtpidi mõtlema, pole teha midagi. Põhiline – ärge tapke (haridusega) uudishimu.

Tarand: Kui läksin ülikooli, ei rääkinud geograafid muust kui komplekssusest. Bioloogidele tuli ökosüsteemi mõiste, mis väga kompleksne. Koolkonnad kasutavad termineid erineva sisuga. Kui sellest erinevusest üle saada, olekski asi lahendatud:

V: Nõustub ja toob näiteks ühe klassikaliseks saanud kaasuse. Näide ka Hollandi kogukondade kohta.

Väärtnõu: Kui väga väikesed algtingimuste muutused toovad kaasa suuri muutusi, siis kuidas neid väikseid asju üldse kindlaks teha?

V: On mõõtmistäpsus. Veel muudetakse veidi algandmeid ja vaadatakse, mida mudel annab. Kui asi keerulisem, lähevad tulemused tõest eemale, kuid sellise olukorra analüüsimiseks on omad head võtted. Need mudelid töötavad tõepoolest hästi.

Stewart: Kas emergentsus tähendab seda, et mingi näiliselt lihtsa asja lahendamisel satutakse keerukustesse?

V: On uute omaduste esilekerkimine.

Stewart: Vooglaid räägib tagasi- ja edasisidestamisest?

V: On muidugi tähtis. Peame oskama ette näha, mis tuleb, kuigi ei oska ennustada. Eelneva protsessi mõju on järgneva protsessi sisendiks.

Leps: Okki seisukoht, kas tal on selleks õigus, kas ta on koolis käinud jms.?

V: On näha, et ta ei tea, mis Euroopas sünnib. Mis tähendab üldse ülikool, mis tähendab üksikute erialade eksistents ülikooli sees jne. Ei ole sellest raportist heal arvamusel.

Einasto: Kas Teaduste Akadeemias on aru peetud? Juba Laar lubas teaduse finantseerimise % tõsta 2-le. Aga teadus peab järjest vähemaga leppima. Kas TA ei võiks teha analüüsi, kuhu raha kaob, miks seda järjest vähem on?

V: Tänu Soomere läbilöögivõimele on asjad paremini liikumas. On seisukohti, et tulebki teha Okki järgi. Et võtame aasta rahasumma ja teeme selle järgi struktuuri ümber. See ei lähe mitte.

Prognoosimine on teadus, ennustamine esoteerika.


Leo Saluste: Tutvustab suve jooksul eestikeelseks koondatud materjale. Materjali palju, vaja süstematiseerida ja avalikkusele kättesaadavaks teha.

Olukord on häbiväärne, et lihtsamaid asju ei suudeta avalikkuse ette laiemalt viia. Ühistegevuse juures on mõne ametkonnaga eriarvamusi päikese- ja tuuleenergiaga, sest oma ühistu sees on seda võimalik müüa võrgutasude arvelt odavamalt.

Sirendi: Saksa süsteem ei sobi. Nemad mõtlevad mis teha ja teevad. Meil lõpeb asi, kui plaan valmis. On vaja jõuda konkreetse programmini, millel oleks vahendid, tegijad, vastutajad jne.


Telgmaa andis ülevaate, mida juhatus oma viimasel koosolekul käsitles.

Advertisements