Sildid

, , , , , , , , , , ,

Ettekande slaide vaata siit: Kaupo Vipp. ettekande slaidid.

Vaata A. Tarandi mõtteid kasvust ja mõist(likk)usest.

Tarand: Täna on mõneti harukordne sündmus, et teema on tõeliselt Rooma Klubi oma. Selle võimaluse andis oma raamatuga Kaupo Vipp. vipp

Kaupo VIPP: Tulles oli tunne, nagu läheks paavstile katoliiklusest rääkima. (Jagab kõigile „ohvriannina“ Saaremaa kuivatatud kala.)

Teema otsa saatus 12 a. tagasi tänu teadusfilosoofia- ja füüsika-huvile.  Huvitasid vastuolud, mida on näiteks osakeste füüsikas palju. Sattus skisofreenilisele vastuolule oikos nomose ja oikos logose vahel. Ühendada võiks neid biofüüsikaline majanduskäsitlus. Ettekanne jätkub slaididel.


Küsimused:

Tarand: Kas hakata kohe kartuleid kasvatama?

V: Raske öelda, aga 2004.-st aastast kaotasin mina küll lootuse ja kolisin prognoositud majanduskriiside eest maale. Järgmisena on oodata, et USA börsimulli lõhkemine toob uue kaose maailma valuutasüsteemi. Jne.

Tarand: Torkab silma vastuolu, millele Meadows osutas. Poliittehnoloogia on asendamas demokraatiat. Rahvahulgad muutvad kurjemaks, mis on kaoseelemente. Kas siin võiks mingeid mehhanisme näha, millega saaks ette valmistuda?

V: On päris palju uuringuid. Järeldused sellised, et poliitikute 4-aastase (valimis)perspektiivi juures ei saa taolistest ettevalmistustest midagi välja tulla. Ei valitavad ega valijad taha halbade prognoosidega leppida. ELs on näha, et majandussurutise tingimustes on algselt edu saavutamas sotsid, kuid siis tuleb murrang, kus rahvas hakkab probleeme teadvustama ja valib rahvusradikaalid. Sest nemad julgevad probleeme sõnastada, vasakpopulistid mitte. Alternatiivid tulevad seni äärmusluseks nimetatud tiivast. Kreeka, Prantsusmaa, Austria, Soome, Rootsi, UK jne, on juba väga palju näiteid. Isolatsionism näib optimaalne globaalsüsteemi lagunemisel, kui kõik komplekssüsteemi osad peaksid lokaliseeruma. Allsüsteem, mis on selleks rohkem valmis, saab üldkriisis vähem kannatada.

Ots: Paralleel sellega, mis toimub sotsiaalpsühholoogias. Öeldakse, et mida rohkem haridust, seda vähem saame tagasi, mida rohkem haridust, seda kiirem langus – täiesti sarnane naftaga. Propageeritakse eremiidisüsteemi – süsteemitult õppida seda, millest saab majanduslikku kasu.

V:  Endiselt on esil liberaal-merkantiilne pilt – mida haritum oled, seda kallimalt saad end müüa. Aga tendents on näha, et hakatakse üha rohkem õppima seda, mis näib lihtsalt subjektiivselt huvitavam.

Palm: Raamatut olen kasutanud õppetöös. Raamatul puudub lõpp – naftalanguse periood on kirjeldamata. Ajaloos on üks kord, kus inimkonnale on nafta antud. Evolutsioonis on ainult 1x tekkinud mõistus. Kas dollar on ka ainukordne selline raha, millel pole tagatist?

V: Ilma tagatiseta raha on ajaloos ennegi olnud. Tagatiseks on tegelikult usaldus.

Palm: Liberaalses maailmas pole usaldust.

V: Dollar on tagatud sellega, et ainult temaga saab maailmaturult elutähtsaid põhitoormeid osta ja müüa. Muud rahad on kokkuleppelised. Näitab Torgu kuningriigi münti. Kehtiv/usaldatud Torgus, ei mujal.

Einasto: Kogukonnastumine. Suured süsteemid lähevad kontrolli alt välja. Väikesed kohastuvad. Suurriigid pole enam juhitavad? Koonduda väikestele, et see saaks suureks. Kogukond kasvagu järjest ja asi toimib.

V: Ideaalis oleks asi kena. Aga kui leiakski hea valemi, kuis kogu Eesti muuta näiteks ökoriigiks ja nii oma suhtelist komplekssust vabatahtlikult vähendada, siis reegel väidab, et mingi teine, suurema komplekssusega süsteem neelab meid alla. Või võtab ära ressursid. Putini vene suund eneseküllasuse taasloomisele (kuigi ebameeldiv öelda) selles mõttes õige. Kuid „pokasuhha“ osa on Venes suur ka selles osas.

Ots: Kui väikeseks süsteem võiks minna? Kas isemajandava vallani? On see päästerõngas, ise toimetulevad kommuunid.

V: Need näivad toimivat. Tänases Eestiski võtavad maainimesed ise ülal pidada näiteks koole. Või korraldavad oma päästeteenistuse ise. Inimesed, kes on maal ja tahavad sinna jääda, loovad ise neid süsteeme (merepääste, arstiabi jms.). Alternatiiv oleks minek suurema komplekssusega süsteemi – Tallinna, Soome jne.

Einasto: Sel aastal peaks tulema mingi plahvatus, börsid kukuvad vm. Kuhu raha paigutada, kui pangas läheb palju lahjemaks.

V: Kui statistilisest majanduskasvust võtta maha metoodika muutus, jääb kasv vaid paarile riigile. Reaalmajanduses pole peale 2008. a summaarset kasvu, sinna pole mõtet investeerida. Väärtpaberiturul võidakse muuta regulatsioone ja investeering jälle mokas. Kindlust pole kuskil. Siit ka USD kursi kasv, seda peetakse nii jõuliselt püsti hoitavaks süsteemiks, et kukub ilmselt viimasena.

Väärtnõu: Kas tarbimiskombed on muutunud?

V: Ei ole. Neid on tõsisemalt reguleerinud vaid hinnad ja/või nappus.

Rüütel: Aprilli alguses oli Aafrikas konverents Lõuna-Lõuna. Elati telgis primitiivsetes tingimustes. Nii võib elada küll. Immigratsioon Euroopasse suureneb. Eestis on haritavat maad elaniku kohta EL riikidest kõige enam. See võib motiveerida immigratsiooni. Paari aastakümnega võib saabuda taluvuspiir.

V: See on üks põhjus, miks järjest populaarsem on eraldumine, isolatsionism. Suurtest süsteemidest välja astumine, millest oli juttu eespool.

Ots: Üleilmne majanduskriis läheneb. Mis on tõelise kollapsi esimene ilming?

V: Ilmselt elektriprobleemid. Elektrita ei toimi miski, ei kaubandus, ei küte, ei saa bensiini jne. Tartu linnal näiteks on kava Annelinnale, kui 3 päeva pole elektrit ja väljas on –20. Aga kuhu evakueeruda, kui elekter kaob näiteks kolmeks kuuks, pole keegi kavandada suutnud.

Mardna: Kas sain õigesti aru, et eluea tõus ja sündimuse kasv on kahjulikud?

V: Juba Malthus selgitas, et elanikkonna kahanedes jääb allesjäänute vahel jagamiseks rohkem ressursse.

Stewart: Kas kusagil on kirjeldust suurest süsteemist, mis on võimeline iseseisvalt toimima? Mis on selle tunnused?

V: Väikeses süstemis on tunnuseks, et iga kriitilise eluala jaoks on asjatundja probleemide lahendamiseks, et süsteem saaks autonoomselt toimida, vähemalt hakkamasaamise miinimumtasemel. Torgus näiteks koguni oma raha. Aga üha suuremaks/komplekssemaks kasvamisel jõutakse alati välja samade probleemideni.

Stewart: Torgu pole iseseisev süsteem, aga kas Eesti suudaks olla? Kui tuleb Aafrikast laine, kas hakkab ka kõik muu muutuma?

V: Euroopas on elanikkonnal miinuskasv, ülerahvastatusest tingitud kaost ei tekiks ka meil koheselt. Eesti peaks ise hakkama saamiseks suutma end kõigega ise varustada. See pole enam võimalik ühegi riigisuuruse süsteemi puhul. Kuigi Vene üritab seda vähemalt etendada.

Ots: Me ei tea, kas on Eestis olemas riiklikud varud. On need salastatud?

Telgmaa: Selgita veelkord, kuidas saab nafta kui limiteeritud ja kahaneva ressursi hind nii langeda.

V: Asi lihtne. Tootmise globaalne põhisisend on nafta. Sille limiteerituse tõttu hind kasvas, pannes tõusma ka toodete hinna, mis kahandas toodete tarbimist ja edasi tootmist ning nõudlust tootmissisendeile. Majanduskasv taas-takerdus 2014. aasta lõpul, isegi Hiinas viimase 25 aasta madalaim. Koos naftanõudlusega langes turuhind. Nüüd välistab see kallimate sisendite (kildanafta, põlevkiviõli jms) tootmisarenduse, limiteerides kogupotensiaali veelgi. Kui odav nafta nüüd majanduse uuesti kasvama paneks, ilmneks limiteeritus veel kiiremini – veel järsemale hinnatõusule järgneks veel kiirem majanduspidur veel karmima naftahinna langusega, jne. Ülim volatiilsus on Peak Oil´i iseloomulik tunnus.

Tartes: Naftal on kaks hinda, 1) väljapumpamise hind, 2) raha, mis kulub naftariikide heaoluks. Paar-kolm aastat võidakse elada reservidest, sest keegi ei taha turuosast ilma jääda. Aga kaua see olukord kesta ei saa.

V: Jah, lisaks käib naftakaubandus dollarites. Sellest sõltub USD staatus ja USA majanduslik ning sõjaline seisund. Saddam ja Gaddafi tahtsid kaubelda muus valuutas, karistus tuli viivitamatult. Sama Süüria ja Iraaniga. Pinge maskeerimiseks olukorda naftaturul ilustatakse, pääseteena promotud kildanaftat. Sel rahalised ja energeetilised lisakulud niigi ülikallile hankeviisile, vajaliku (min EROI 10) kasumlikkusega võimatu hankida (EROI ˂ 5).

Einasto: Praegusel Lääne tsivilisatsioonil on idealistlik võimalus – jõuda läbi kultuuri sinna, et juba kuhjunud rikkus paremini jaotada ja sellega kõigi heaolu parandada. Kas seda rikkust on nii palju?

V: Semiitidel oli juubelite komme. Iga 50 aasta järel kustutati võlad ja vabastati orjad. Aga seal sisuliselt ei toimunud majanduskasvu. Maailmas täna tegelikku jõukust jagamiseks nii palju pole, kui rahanumbrid seda näitavad, vast 100 korda vähem. Tekitatud väärtpaberite ja arvutiraha massil pole reaalsuses materiaalset katet. Virtuaalnumbrid või paberitükid ei saa välja jagades kellegi elatustaset parandada. Miljardäride rahavarud ei esinda reaalset rikkust, kui kaob usaldus senise rahasüsteemi vastu.

Einasto: Mis on väljapääs?

Tartes: Lõpetada füüsiliste asjade liigutamine, liigutada rohkem vaimujõudu. Alles 10 – 15 aastat tagasi muutus inimene kõige arvukamaks suurloomaks Maal.

Tarand lõpetab arutelu, märkides, et see oli väga roomaklubiline. Mis juhtub maailmas 20 aasta pärast, võime ikkagi vaadata Meadowsi prognoosi põhjal. Seni on see päris täpseks osutunud, sestap võib usaldada ka edaspidi.

Ettekandja lõpurepliik: Inimesi teistmoodi mõtlema panna näib pea võimatu, paistab, et vaid häda paneb. Meie rahvale saaks globaalmajanduse kollapsi, sõja vms häda puhul olla tagalaks me maapiirkonnad, aga nende eest ei hoolitseta.

Aplaus.

Vt ka:

  1. Bardi, U. A schematic review of the criticism leveled against
  2. Bardi, U. How the Limits to Growth became demonized
  3. Hall, C. A. S.; Day, J. W. Jr. Revisiting the Limits to Growth After Peak Oil
  4. Vipp, K. 2014. Globaalpohmelus. Naftatipuvaade tööstusühiskonnale. 3 ed. Greif

Kommentaare:

A. Tarand Globaalpohmelusest

Advertisements