Sildid

, , , , , , ,

Geoloogide ootused maapõue strateegia väljatöötamisel

Anne Põldvere, Eesti Geoloogiakeskus

Samal teemal: Alvar Soesoo, Sirp 24-04-2015

Vt siit: Märkmed 27.04.2015

põldvere

Geoloogide kui kõrgharidusega spetsialistide ülesanne on riigi maapõue uuringute tegemine üldsuse huvides. Geoloogiliste uuringutega kogutud andmete põhjal otsustatakse riigi loodusressursside vastutustundliku kasutamise üle, jälgitakse keskkonnaseisundi muutuseid ja hinnatakse keskkonnariske.

Euroopas tegelevad geoloogiateenistused valitsuste nõustamisega maapõue küsimustes. Euroopa vanim, Briti Geoloogiateenistus, saab sel aastal 180 aastaseks, Rootsis 157, Soomes 130 ning Taanis 127 aastaseks. Kõigis neis ja teisteski Euroopa riikides peetakse vajalikuks katkematult investeerida plaanipärastesse teadmistepõhistesse maapõue uuringutesse, et tagada keskkonnakaitse ja majanduse arendamiseks vajalikud usaldusväärsed andmed. Erinevalt Põhjamaadest on Eestis maapõue uuringute rahastamine muutunud ajapikku projektipõhiseks.

Rakendusgeoloogia kompetents püsib veel vaid eraettevõtluse toel. Riik tellib maapõue, sh maavaradega seotud uuringuid juhtumi põhiselt, mitte probleemide ennetamiseks ja majanduse arengusuundade selgitamiseks. Uusi lähenemisviise ei otsita, otsustamisel lähtutakse aastakümnete eest kujundatud seisukohtadest.

Maapõue strateegia koostamisel ei saa me täna lähtuda Põhjamaade samataolistest strateegiatest. Me oleme neist üleminekul sotsialistlikult majandamiselt turumajandusele nii palju maha jäänud. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas toimetavas Eesti Geoloogiakeskuses on veel mingil määral säilinud geoloogilise tegevuse komplekssus, kuid riik ei kasuta asutuse kompetentsi oma maapõue valdkonda puudutavate otsuste tegemisel.

Riigiametnikud on pidanud targemaks tellida maapõue valdkonna uuringuid riigihangete korras, hoolimata oskusteabe kasutamise võimekuse ja tööde metoodikate erinevusest. Järjekindlalt on eksperimenteeritud geoloogia valdkonna tegevuste ümberjagamisega ministeeriumi allasutuste vahel, usaldades maapõue probleemide tegelemise erialase töö kogemuseta, põhiliselt seadusesätetega opereerivatele ametnikele. Eduka ja toimiva maapõue strateegia koostamine eeldab senise olukorra põhjalikku ja asjatundlikku analüüsi.

Geoloogide kõige suurem ootus seoses maapõue strateegia koostamisega on seotud eelkõige sellega, et riik, kui maapõue ja maavarade omanik, defineeriks oma huvid maapõue uuringutel ja maavarade kasutamisel.

Ühtlasi peame õigeks maapõue kasutuse arendamise üleviimist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi.

Ressursside majandamise üleminek oleks loogiline ka innovatsiooni rahastamise vaatest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastutab täna majanduse innovatsiooni kasvu eest ja peaks seda tegema valdkondade üleselt. Täna on aga ressursside kasutamise efektiivsus (st ka innovatsioon) Keskkonnaministeeriumi vedada.

Ressursi maksustamise selge pilt ja ette ennustatavus / põhjendatus on hädavajalik. Riik ressursi omanikuna peaks omanikutulu võtma ressursitasuna ning see peaks olema seotud ressurssidest toodetud produktide maailmaturu hinnaga. Keskkonnatasud peavad olema väga selgelt piiratud vaid keskkonna negatiivse mõju neutraliseerimiseks tehtavate kulutuste katmisega.

Juhul kui tekib selge rollide jaotus keskkonnakaitse ning ressursside suurema kasutuselevõtu eesmärkide seisukohast, on otstarbekaks, et strateegia väljatöötamine toimuks koostöös rakendusgeoloogia ja teadlaskonna, mäenduse, ettevõtluse, loodus- ja keskkonnakaitse esindajatega.

Maapõue strateegia geoloogiat käsitlev osa peaks kindlasti kajastama ka riiklikult olulise maapõue baasteabe kogumise, haldamise ja tõlgendamise küsimusi.

Fikseerida tuleb maapõue ekspertteenust pakkuva riikliku geoloogiateenistuse ülesanded ja finantsstabiilsuse alused. Tähelepanu tuleb pöörata ka riigi jaoks oluliste tegevuste (geoloogiline kaardistamine, hüdrogeoloogia, maavarade uuringud ja keskkonnageoloogia) metoodikatele esitatavatele nõuetele, mis kindlustaks uuringute kõrge kvaliteedi. Omaette küsimus on geoloogiliste andmebaaside (sh puursüdamikud ja kivimiproovid) haldamine, mis peab olema korraldatud eelkõige geoloogiliste andmete töötlejate, st geoloogide vajadustele vastavalt.

Otstarbekas on geoloogiliste andmete usaldusväärsuse ja uudsete rakendusvõimaluste loomiseks ning andmesisestuse operatiivsuse tõstmiseks luua tingimused andmebaaside haldamiseks geoloogiteenistuse juures, kus pädevus mitmekülgsetele teadmistele põhinevatele maapõue uuringutele esitatavate nõuete osas on kõige suurem.

Kuigi maapõue strateegia väljatöötamine on senise otsustamatuse, tegematajätmiste ja juhtimisvigade tõttu äärmiselt keeruline, on see üle pika aja võimalus lahendada probleemid, mis seni on pärssinud Eesti majanduse arengut ja teadmistepõhist maapõue tegevuste käsitlemist.

———–

Vt ka: A. Tarand artikkel

Advertisements