Sildid

, , , , , , , , , , , , , , , , ,

*Koosolekut juhatab Tõnu Ots. Vt ka:

Eestlased. J. Pääsuke

Eestlased. J. Pääsuke

Tutvustab tema juhtimisel kokku seatud ja Juhatuse poolt koosolekul käsitlemiseks soovitatud eestluse püsimajäämise problemaatika käsitlust.

Rõhutab, et teema piiritlemisel lähtuti Põhiseadusest. Kas lähtuda eesti rahvusest või „eestimaalasest“. Kuna tekst oli kõigile eelnevalt laiali saadetud, siis juhtis tähelepanu probleemsetele kohtadele ja tõi taustana esile analoogiaid mujalt maailmast. Põhiline konflikt ei tulene mitte majanduslikust viletsusest vaid ebaõiglus on see, mis närvutab inimesi. Rahaga ei ole kaugeltki kõik kinni makstav. Sotsiaalne ebaõiglus võib viia passiivse vastupanuni (sissetulekute varjamine, äraminek Eestist jms.)

Jätkatakse peatükk-haaval läbi arutamist.

Mardna: Ene Tiit ütles, et pole probleemi, aga see pole tõsi. Sündimuskordaja on 1,6. Kõik, millest räägiti, oli kui nutulaul. Kui iive ei tõuse, lahkub eesti rahvas ajaloost selle sajandi lõpul. Raha eest ei hakka ükski naine sünnitama. On valikud:

  • Ei tee midagi ja hääbume
  • Iive tõuseb (2,3 last naise kohta), see on pääsemiine.

Tuleks teha rahvahääletus, kas tahetakse iivet kasvatada ja siis selline asi riiklike meetmetega kindlustada.

Immigratsiooni ülevaatamine. Lasta sisse 10 – 12 tuhat aastas (et 10 aasta pärast ei tuleks 100 000 korraga).

Lastetoetus: ringid jms. kasvamiseks vajalik, mitte toetusrahad. Toetagu need, kellel pole lapsi.

Rahvusriiki pole enam võimalik teha –> tuleb muuta Põhiseadust.

Ots: eestlane pole geneetiline, selle vaidlesime selgeks. eestlaseks võib kasvada, selleks saada, ei pea eestlaseks sündima. Enamikus Euroopa riikides on etnilisest rahvusest rääkimine, veelgi enam selle küsimine loendusankeedis või rahvastiku selle alusel jagamine, muutunud suuresti keelatud tegevuseks ning seostub diskrimineerimisega. Eestis aga on rahvuskuuluvus tänaseni üks enim huvipakkuv teema loenduse tulemustes.

Kasemets: Teksti võiks tulla alternatiivid, edasi analüüsides teeks valiku.

Mardna: Sünnitavaid naisi pole piisav arv ja sellega on asi otsustatud.

eestlaneRüütel: tuleks vaadata geneesi. 1939. a. oli üle 1,2 miljoni inimese, neist 7% muukeelseid (vt: lisaks siit. Kommenteerinud ka A. Leps). Nüüd olukord teine. (Kirjeldab, kuidas toimus rahvusliku koosseisu muutumine). Iseseisvuse taastamise järel (Vähi valitsus) tehti remigratsioonifond ja üle 100 000 lahkus. Jeltsiniga läbirääkimistel oli teemaks kõigi ohvitseride tagasiminek. Selleks oleks saanud küsida raha Euroopast. Järgmised Eesti võimud seda asja ei ajanud ja tulemuseks olid Juulilepped – 12,6 tuhat ohvitseri jäi Eestisse. 68,7% eestlasi on viimase loenduse andmeil Eestis. Brüsseli survel tehti igasugused integreerumise plaanid ja oli surve kõigile kodakondsus anda. Tänane jutt on ülimalt oluline. Rahvus ei tohi hääbuda. Teisi rahvusi tuleb seejuures austada. Sündmustest Pariisis ja Saksamaal tuleb õppust võtta. Mehhaaniline rahvuste segamine ei anna head tulemust. (Veel mõtteid, kuidas Soomelt ja Rootsilt maade müümises eeskuju võtta.)

Einasto: Probleem on selles, et peame jõudma rahva valitsuseni. Praegune ei võta kuulda. Küsimus selles, kuidas saame midagi teha enne valimisi. Uus õiguskantsler peab oma valdkonnad täpsemini piiritlema. Põhiseaduse kaitse peab olema selge kohustus.

Tarand: Hakkab kinnistuma mingi valearvamus, et me ei tee poliitikat. Meie põhikiri peaks siis olema teistsugune – näiteks enamus vähemust maha hääletama jne. Tuleb vahet teha, mis poliitikas me kaasa lööme. Ja see on pikaajaline, mitte päevakajaline poliitika. Kui reageerime igale Toompea asjale, siis sinna upumegi.

Teen ettepaneku Tõnu paberiga edasi minna. Eriti lõpuks oleks otsus, kas see on ERK paber, või ei ole see seda mitte. Küsimus on, kellele adresseerida. Avalikkuse jaoks on vaja muidugi lühemat ja loosunglikumaks. Jõuga ei hakka ükski naine sünnitama.

Mardna: Võtame naistelt õiguse haridusele? Hariduse kättesaadavuse ja laste saamise vahel on seos olemas aga tagasipööre ei ole võimalik, seega tuleb leida uusi motivatsioone laste saamiseks.

Natural_population_increase_of_Estonia_(1945-2008)

Natural population increase of Estonia (1945-2008). Roel van der Hoorn (Van der Hoorn)

Stewart: Jah, raha ei pane sünnitama. Lapsed saagu tegeleda huviringides jms. Haritud naine tahab karjääri teha.

Rüütel: esivanematel oli palju lapsi pensionifondiks. Võiks ka praegu tulla pensionilisa suureks kasvatatud laste pealt.

Stewart: Noored naised tahavad lapsi, kuid muretsevad, kuhu nad oma lapsega jäävad. Abiellumise lootus on järjest õrnem.

Mardna: Kõigil lastel peaks riik andma arenguks võrdsed võimalused. Raha käte anda ei tohi.

Toome: Praegu toimib tulemuslikult euroopalik üleilmastumine. On näha, kuidas demokraatlik osa maakerast rahvusriikidega ringi käib. Aga maailm läheb oma rada. Inimesed liiguvad palju ja segunevad. Näiteks meile eeskujuks olevad riigid seadustega selle vastu ei võitle. Kuigi siinseal tulnukad hakkavad põhirahvale ütlema, kuidas peab elama. Kas rahvusriigi tunnuseks on rahvaarv? On väiksemaid rahvusriike, arv pole määrav. Ka poole miljoniga võib rahvusriik säilida. Rahvusriik ei püsi võibolla ka seetõttu, et pole piisavat majanduslikku võimekust. Riik on maksumaksjad. Riik peab panema sellised valitsema, kes otsustavad, mida tuleks teha kodanike huvides, mitte iga üksiku privaatsetes huvides. Meil valitseb arusaam, et riik maksku kinni ka kõigi privaathuvid. Näiteks kõrgkooli, mis toodab telerežissööre, 4/5 ülikoolidest toodavad juriste. Milleks, kui neile pärast pole tööd anda? Riiki on liiga palju. Liiga suur hulk maksu tuleb teiseselt maksumaksjalt — riigiteenistujalt. Riik olgu nii demokraatlik, et prioriteetsed oleks üldised huvid, mitte, et peab hoolitsema kõigepealt privaathuvide eest.

Meie prioriteet olgu ette valmistada noori minema töömaailma, mitte lõbumaailma. Seda kindlustagu samuti maksumaksja! Mardna mõtted on õiged.

Tarand: Riigi süsteem peaks olema karjäärisüsteem, mitte karjerismisüsteem. Riigikogu realiseerib ennast, mitte riiki.

Toome: Kodanikkonna huvid on asendatud parteiliste gruppide huvidega. Riigi, kodanikkonna, rahvuse huvid on tagaplaanil. Vabatahtlikult ei lähe keegi oma huvide vastu.

Tarand: See on valija käes.

Stewart: Näiteks eripedagoogid ja lastesõime töötajad on tigedad – nad peavad tegema magistrikraadi, et saada täispalka. Ometi tuleb tegelikus töös pühkida ninasid ja tagumikke, olla hooliv ja hoidev, mida kool ei õpeta.

Kõrgepalgaliselt palka ära võtta pole hea mõte. Tehnikaaladel näiteks on ka kõrged palgad maailmast maha jäänud. Need mõtted peaks jõudma inimesteni, et nad valiks õigemini.

Rüütel: Eesti on abielulisuses Euroopa viimane, ka see ei soodusta iivet.

Kasemets: on olnud 3-4 head ettepanekut, kuidas iive paraneks. Probleemis keegi ei kahtle. Lahendusi on palju. Kust tulevad ressursid? Näiteks riigi vähendamine võiks olla. Ka 30.-ndatel oli sama probleem, kuid lahendused teised.

Ots: Kus on pudelikael?

Leps: Arvan seda, et Tõnu paber jätab väga palju küsitavusi. Siit võiks välja valida kõige olulisemad momendid. On õige, et see paber ei lähe välja, selle alusel tuleb midagi teha.

Mardna: Kunagi Koostöökogu arutas ettepanekut anda abiellujaile hea laen, millest iga lapse puhul kustutataks osa. Ei leidnud otsustajatelt toetust.

Leps Einasto paberi kohta: Religiooniajastu on möödumas. On teaduse- ja õiguseajastu. Aga Paevana on juba moraaliajastus, milleni on veel pikk maa minna. Ei saa hüpata üle. Aeg, kus inimene suudaks otsustada ühiskonna tasemel, on veel kauge. Paevana on utopistlik. Arvata võib mida tahes, kuid tõestust on vaja. Paevana paber tegelikkuses ei tööta.

Einasto: Maailmas pole meile enam seda pikka aega antud. Kõik tempod ja muutused on kiired. Kas hävime, või on vaimsus sellel tasemel, et otsustada. Kultuur peab saama prioriteediks, majandus on vahend. Me olema piisavalt haritud rahvas. Eeldused on olemas. Kuidas viia need võimu tasandile, selles on küsimus.

Sirendi: Stiililiselt võiks olla kas probleemid või valdkonnad, mitte segamini. Riik, see on inimesed, territoorium, riigikorraldus. Neis valdkonnis pole teadust ollagi, tõde ei taheta teada. Isegi maa kohta pole arvestust, pole tead, palju on eestlaste käes maad, palju näiteks Stora Enso käes. Teiseks: meil ei tahetagi tõtt teada. Näiteks põllumaa suurus varieerub 600st 1200 tuhande hektarini. Andmeid võltsitakse teadlikult. Sama ka rahvaloendusega, mille metoodika näitas palju suuremat eestlaste arvu kui tegelik. Teadusest hoitakse eemale, meil on arvamusliidrid.

Me ei suuda rahvust säilitada nagu juudid 6000 aastat. Meil pole rahvuslikku filosoofiat, kombeid jms.

Täidesaatev võim on seadusandlikuga kokku kasvanud. Rahvaalgatus puudub. Presidendivõim on olematu. Ajakirjandus ei ole vaba. Õigust midagi avaldada pole. On ajakirjaniku õigus mõnitada.

Ülikooli lõpetajal on 2 tühja kätt taskus + õppelaenu võlg. Ta ei saa abielluda ja lapsi soetada.

Väärtnõu: Kus on pudelikael? Probleemid on kõigile tuttavad. Lugeda võib mitmelt poolt (Eesti Klubi näiteks). Põhiprobleem on, kuidas muuta võimu, et see midagi muudaks. Kuidas valijaid innustada teisiti valima?

Tarand: Valijatele oleks läkitada 3 sõnumit. Ükski neist pole lühike.

  1. Ärge hääletage populaarsustabelis 2 esimest, eriti neid, kes saatis telesse 5 valetajat (Meikari juhtum). Ka Kesk pole parem.
  2. Hääletage Vabaerakonda, et eetiline mõõde tuleks Riigikogusse tagasi. Et väheneks see sulle-mulle süsteem
  3. Tulge valima, sest muidu ei tule muutusi.

Ots: Võiksime liituda Eesti Komitee pöördumisega.

Tarand: Erakondi ei peaks nimetama, kuid anda väga selgelt mõista.

Rüütel: Kurja juur on valimisseaduses, mis on sellise olukorrani viinud.

Mardna: Võimule pääsedes inimene muutub. Ka Vabaerakonnas läheb varsti samuti. Teen ettepaneku asi kuidagi kokku võtta.

Hamburg: Kas läheme oma paberiga edasi või võtame EK paberi aluseks, seda muuta või täiendada või lihtsalt ühineda?

Toom: Mõlemad klubid võiksid teha koos ühise pöördumise. Pealkirjaks EK ja ERK pöördumine valijaskonna poole.

Ots: Täna arutelu all olev paber ei sündinud hetkega. See on olukorra fikseerimine, mis oleks tulevase arutelu aluseks.

Stewart: EK kutsub ERK ühisarutelule. Tulemuseks olgu ühisavaldus.

Tarand: 3-4 esindajat meie Klubist. Suurema hulgaga ei tule tekstist midagi välja.

Saluste: Tugineb tekstile, mille ta eelnevalt kõigile saatis. Käsitleb näitena taastuvenergeetikasse suhtumist eestluse majandusliku tagamise kontekstis Räägib, kuidas on edasi kulgenud selleteemalise raamatu sünd. Ühe Saksa regiooni kontseptsioon kui kohane näide Eestile on tõlkimisel. Kuu ajaga saab selle viia konditsiooni, et levitada ERKs ja seda arutada. Me oleme teistest Euroopa riikidest nii narrilt maas õpetamise ja tegude osas. Seejärel paneme teksti FB ja mujale välja, et kõik Eestis seda lugeda saaks. Võimaluse korral peaksid seda arutama kõigis regioonides. Meie lapsed tahavad sooja ja energiat liikumiseks igal juhul. Aga meie valitsevad ringkonnad ei tee siin midagi, et ministeeriumid töötaks ühes suunas. Tulge Vinni. Näete tuhandeid lk.-i infomaterjale.

Tarand: Saluste on ennegi meie tuge tahtnud. Võtmeküsimus on, et EE on monopol ja see rikub kõik. EE käes on maavarad, mis on Põhiseaduse vastane, milline asjaolu ei huvita kedagi. Monopol maksab labaselt valimised kinni. Võtame seisukoha, et ka see on üks võimalus.

Rüütel: Mõned arvud. Juba nõuka-ajal tehti biogaasiseadmeid. Nüüd on neid farme üle 10. Lätlastel 44 sellist kompleksi. Küsimus tõsine, kuid võimupüramiidi tipus sellega ei tegelda.

Ots: Kui Kreeka sai suured rahad, pandi kohe päikesepaneelid majade katustele.

Sirendi: Parteide programmides on asjad enamvähem kirjas. Võib välja tulla, et meie pöördumisele vastavad parteid, et tore, et te meid toetate.

Ots: Paber püüab määratleda, kus on probleemid ja panna need tähtsuse järjekorda. Tegutseme siis koos EKga.

Tarand: Meilt mingu EKga asja arutama näiteks Ots, Einasto, Kasemets.

Toom: Tuleb võtta ära võimalused nimeliseks ründamiseks. Soovitus: määratleda, kas parlament peab olema seadusandja, või läbilõige ühiskonnast.

Tarand: see on Põhiseaduses kirjas. Väär on siin on praktika, mitte Põhiseadus.

Tõnu paber tuleb saata EK juhatusele kui konfidentsiaalne.

Tarand: Teeb Juhatuse nimel ettepaneku valida Juhatuse liikmeks Olavi Tammemäe. Valiti konsensuslikult.

Loe lisaks:

  1. Rein Einasto
  2. Mati Hint
  3. Eino Väärtnõu
  4. Eesti Klubi pöördumine Riigikogu valijate poole
  5. Tiit Kändler

Vt ka: Eesti rahvastikuprognoos 2040: neli positiivset stsenaariumi. Vt ka blogi

Advertisements