Sildid

, , , , , , , , , , , , , , ,

Osavõtjaid 13

Grauberg räägib üle selle, mille listi kirjutas.grauberg

Mina olen seisukohal, et Eesti Rooma Klubi võiks oma tegevuse laiemas plaanis liigitada kaheks:

  1. Esiteks igakuine klubiline tegevus (kuskil pubis või kohvikus), kus võiks arutada Eest ühiskonna arengut puudutavaid jooksvaid küsimusi. Mõistagi oleks hea, kui ka nendes aruteludes on moderaator ja fookus olemas.
  2. Teiseks võiksid toimuda arutelud globaalsemate küsimuste üle (kuidas on Eesti areng nende trendidega seotud). Arvan, et sellisteks ümarlaudadeks-seminarideks on meil kõige rohkem jõudu kolm korda aastas. Need tuleks hästi ette kavandada. Moodustada vastavad töögrupid, moderaatorid jms.
  3. Iga aasta võiks lõppeda maikuu lõpus ühe vabariikliku või ka rahvusvahelise konverentsiga. Põhiteema peaks välja kooruma ümarlaua aruteludest. Konverentsi materjalid tuleks kindlasti publitseerida. Ja lõpuks, RK koduleheküljel tuleks avada oma interneti ajakiri.

väärtnõuVäärtnõu lisandus listi:

Minu ettepanek on, et iga ettekande juurde lepitakse klubis eelnevalt nt. 3 isikut, kes esitavad teema esitajale asjassepuutuvaid küsimusi, et suunata ettekandjat ja järgnevat arutelu teadaolevatele või uutele probleemidele ja nende seostele ja põhjustele. Iga ettekande järel sõnastatakse need 3 kuulajat oma nägemuse probleemide mõjust ühiskonna tulevikule, mis siis Klubis järgmisel kokkusaamisel läbi arutatakse Klubi seisukoha kujundamiseks. Iga ettekande tulemiks püüame saada Klubi poolse tulevikuprognoosi.

Graubergi vastus: Mina olen Sinuga täiesti nõus. Igasugusel ümarlaual peab olema oma statuut. See on üsna elementaarne, et lisaks ümarlaua juhile ja ettekandele on vähemalt kaks retsensenti. Reeglid peavad paigas olema ja kõigi poolt aktsepteeritud.

Tarand: CoR vanad tegijad kurdavad, et poliitiline eliit ei pööra neile tähelepanu. Pole optimistlik ja see valitsejatele ei meeldi. Finantse püüdsin saada Eesti Pangalt, kuid see ei taha. Vist pole Eestist võimalik raha leida. Kõik asjad on üleformaliseeritud ja RK ei mahu hästi kuhugi alla. See pärsib ilusaid plaane. Konverentsi saaks korraldada peamiselt armuandidest — kelleltki ruum jne.

Grauberg: Tegin omal ajal konverentse, kus olid isegi Inglise lordid kohal. Selleks oli võimalik raha leida. See oli aastat 5 tagasi, kui Eesti tuntud ärimehed toetasid, kuid ei tahtnud, et nende nimesid mainitaks. Vaja leida toetajad.

Einasto: Võiksime ikkagi pöörduda rikaste poole.

Grauberg: Me ei saa isegi liikmemakse kokku.

Tarand: Praegu tundub liikmemaksud olema protestitud ja asi peaks selginema.

Grauberg: Vanasti ju tegime konverentse, TA- saalis näiteks.

Liiv: Ettepanek presidendile. Meie esindus on läinud Brüsselisse. Nüüd tuleks esitada küsimus, kuidas Eesti ilma EU toetuseta edasi saaks? Pole arutatud, mida teeme siis, kui hakkame ise doonoriks. Juba nende 6 baasil saaks midagi korraldada.

Tarand: CoR väidab, et kui ei tule maailmakorralduses reformi, ei toimu midagi. ÜRO on nõrk ega suuda midagi. See kõik käib meile üle jõu, aga meenutame, millega algasime. Oleme samuti nõrgad loomaks Eestis uut korda. Kas üldse sellist ülesannet tasub püstitada?

Toom: Minu kiri võiks olla struktuurseks raamistikuks tänasele arutelule. Vooglaid on rääkinud seda mitukümmend aastat. Muidu läheb diskussioon laiali.

Tammert: Peaksime küsima, mis on meie eesmärk, siis mõtleme edasi.

Tarand: Ikka tuleviku prognoosimine. Meenutab Forresteri mudelit CoR algusaegadest (dünaamiliste süsteemide käitumist ajas kirjeldav mudel???), mis näitas trende. Eesmärk oli hoiatada, et inimkond peaks oma käitumist muutma. On muutnud, aga väga vähe. 22 – 25 algab ja 40 – 60 peaks saabuma kollaps, kui inimkond samuti jätkab.

(Tekib spontaanne, aga mitte eriti tänase teema kohane diskussiioon kliima soojenemisest)

Toome: Me ei peaks minema sellele rindele, kus tegutsevad ülemaailmsed klimatoloogid. Lähtume sellest, et seome enda tegevused, analüüsid, mõtestamised Eesti rahvaga, tema olevikuga. Mõtleme globaalsel—minu rahvas, minu laste, minu rahva tulevik (mitte uus auto pole peamine mure). Mõtestame Eesti olukorda. Seostame rahkem oma ühiskonda globaliseeruva maailmaga. Prognoosima peame tulevikuohte. Mis tuleb ja kuidas meie rahvas peks edaspidi olema.

Meid käib siin koos suhteliselt vähe, aga käivad need, kellele me ise ja selline kooskäimeine meeldib. Liikmeid on meil paljuaja neid saame alati kutsuda mingeid teemasid avama. Tähtis on väljund. RK peab kuidagi jõudma avalikkust mõjutama.

Grauberg: Meil on mõndagi väärtuslikku, näiteks Müllersoni raamat, mis on tõlgitud 4 maailmakeelde, tuleks meie teemaks võtta.

Toome: Kui suudame (leiame raha), tuleks üks konverents aastas ikkagi teha. Seda me suudame.

Ots: Koos moodustame interdistsiplinaarse seltskonna. Ei maksa keskenduda näiteks kliimale. Ka haridus on kogu ühiskonna asi. Keegi ei küsi pedagoogide käest, kuidas tegeleda näiteks homoperekondade lastega. Seni ainult meditsiin ja seksuoloogid. Ümarlaudade seltskondasid on palju. Aga interdistsiplinaarseid vähe, kui üldse. Arutaks kõikide kuuldes ja vaidleks. Näitaks, mida toob kaasa interdistsiplinaarne lähenemine.

Leps: Õigusteadus on vana, aga asi on lapsekingades. Võtame krimiseadusandlus. Siiamaani pole teada, mis on selle ülesanded. Kogu õigusteadus toetub arvamustele, tõestusi pole. Erinevate teadusharude baasil peaks sügavuti minema. Aga teadus on aeganõudev ja individuaalne tegevus.

Tammert: Meil on praegu bürokraatlik ühiskond. Eesmärk on võtta vastu seadusi ja karistada üleastujaid. Aga ohver ja kahju heastamine pole selle seltskonna asi.

Raudsepp: RK on tegelenud nagu dilemma sealauda katus ja kommunismiehitamine stiilis. Vaatame üksteisele otsa ja küsigem – kellele on RK vaja.

Tarand: Oleme ülekaalus vanemad härrad, kellel ongi tore ja vajalik juttu ajada. Aga tuleks siiski viljakamalt tegutseda. Enne Ukraina sündmusis pidime Aasmäega esitame temaatika. Aasmäe kadus ära. Pidime tegelema rahvastikuga Ene Tiidu baasil. Keegi asja edasi ei ajanud. Tahe on hea, aga rahvastikuteadlased on mujal, miks nad peavad meie suu läbi rääkima. Kus on meie hulgas ajupotentsiaal, mis Forresteri mudelid käima paneks. Võiksime parimad Eesti teadlased käima panna, aga ilma rahata see ei sünni. Konverents tuleks plaanida aasta peale ette.

Toome: Meie eesmärk võiks olla kahetine. Ka suur CoR ei suuda palju mõjutada. Teine eesmärk on käia intellektuaalide seltskonnas koos. Mis puudu on, on väljund. Meie oleme siiski vabamad ja julgeme välja öelda, mis on lausa lollus (nagu kõrgharidusreform).

Grauberg: See on teema, millega olen 15 aastat tegelenud. Kõrgharidus on Bolognast lähtuvalt meile peale surutud mudel. Võtame mingi sotsiaalsema mudeli. Kutsume kellegi, millises suunas (laias sotsiaalses mõttes) Eesti läheb, Euroopa läheb.

Ots: Peaksime rohkem ennast usaldama. Meie liikmeskonnas on teadjaid küll.

Vooglaid: Ene ja Indrek haridusest – täiesti nõus. Kui kõik hädad ritta panna, siis Eesti kaotab oma intellektuaalse potentsiaali. Ülikoolid analüüse ei tee. Kahe riiklikult eriti tähtsa teema arutamine Riigikogu arutelu kujunes farsiks. Esimene oli õpetajate ettevalmistamisest, teine noorte arenguprogrammi loomisest. Rektorid kiitsid etteannetes endi ülikoole ja see oligi kõik. Ülikoolid ei tahagi teada väljastpoolt arvamusi, teavad kõike ise. Kumbki neist  arutlustest ei viinud kuhugi. Seega ka paljud teised veerevad tühikäigul.

Meie aasta pole läinud vett vedama. Ka järelsessioonid Einasto juhtimisel on kujunenud sisukaiks. Tuleks mõelda pikemalt. 3 sessiooni kannab aastas ehk läbi. Alati peaks olema eelnõu, mis sisaldaks prognoosi – mis juhtub siis, kui teeme nii. Võime kutsuda ka kõrgeid riigimehi, ühtlasi tekiks nii kontaktid edaspidiseks.

Tarand: Peaksime otsustama, millised globaalprobleemidest tuleks Eesti kontekstis ette võtta. On häid raamatuid mitmest vallast, kuid pole neid, kes suudaks asjad kokku sünteesida.

Ots: Globaalsel on alati ka Eesti vaste. Näiteks, mis saab maaelust (polaaralade tühjenemine on üleilmne analoog)

Leps: Konverents aasta pärast, mitte varem, siis on valimised läbi jms. Teemaks haridus.

Ots: Õigem oleks võtta laiemalt – Eesti rahva intellektuaalne võimekus.

Toom: Mereriik Eesti kõige laiemas käsituses võiks olla teema. See haaraks ka hariduse.

Tammert: Üliõppurid istuvad pidevalt guuglis. No milleks meile ülikoolid? Soomes erinev lähenemine. Igaüks omandab ainult need teadmised, mis mingis ametis või positsioonis vaja on. Pole vaja ülikoole ega ametnikearmeed.

Ots: Eremiitharidus – inimene teeb ennast ainult ühes kitsas asjas teadjaks.

Einasto: Jätkab diskussiooni hariduse teemal. Meie üks põhiteema peab olema kultuur ja raha. Mis baas, mis pealisehitus. Kultuur on baas, kõik muu on pealisehitus.

Ots: Vahendada võiks seda, millest räägime. RK pooltund (Kaja Kärner) oleks vajalik. Ka need ettepanekud meilt, milliste seadusemuudatusega oleks elu võimalik parendada. Poliitikud ei taha kuulda mustadest stsenaariumidest.

Einasto: Peale Kasvu piiride oli raamat, mis oli pühendatud vaimsele keskkonnale. Inimkonna vaim on haige. Stressid, depressioonid lisades on tegu lausa vaimuhaiguste plahvatusliku kasvuga.

Toome: Kes on sinu või minu vaimse rikkuse hindaja? Kes otsustab, et luuletaja on väärt olema luuletaja, saama selle eest palka jne.

Telgmaa: Läheme edasi teema raames, käime läbi Toomi küsimused. Mis on meie klubil:

  1. väga hästi, nii et seda saab üksnes toetada ja teha veelgi paremaks – Senine klubiline kooskäimine.
  1. mitte just väga hästi, nii et seda tuleks püüda parandada ja tõhustada – Korraldada konverentse avalikkusele, mitte üle ühe aastas.
  1. nii pahasti, et sellest tuleks kiiremas korras lahti saada – Liikmelisus selgeks. Juhatusel küsida üle, kes tahab jätkata
  1. täiesti puudu, aga mida oleks vaja kiiremas korras ära teha ja ellu viia – Tegevuse väljund, avalikustamine ühiskonnale ja otsustajatele.

Tarand: Kaarel Tarand tegi Sirbis ühest Ameerika raamatust kokkuvõtte, mis tuleks meil läbi arutada.

Kohtume septembris.

Advertisements