Sildid

, , , , , , , , , , , , ,

Tarand: Tänane ettekanne puudutab ulatuslikku materjali, kus on välja arvutatud jälle üks hea ja põhjalik indeks. Eestil hea koht – 20. 178 riigi hulgas. Sõna saab Dr. Kaja Peterson.


petersonPeterson: Tutvustab end. Tarandi ettepanekul arutleme täna ühe rahvusvahelise dokumendi üle:–Yale Ülikooli Environmental Performance Index 2014. Pole head tõlget. Keskkonnakorralduse indeks? Keskkonna-ülevaade?

Indeks põhineb 2012 andmetel. Indeksite puhul on alati huvitav, milline on metoodika. Milline on näitajate komplekt, mida mõõdetakse. Yale`i ülikool ütleb, et see on tervise- ja ökosüsteemide indeks. Jne. (on slaidiettekanne, ise saab vaadata http://epi.yale.edu/epi). Indikaatoreid on vähe, 9 valdkonda, 20 indikaatorit 178 riigi kohta. On riikide esitatud andmeid, on ka satelliidivaateid.

Top 5 on Šveits (87,67 punkti sajast), Luksemburg, Austraalia, Singapur, Tšehhi. Eestil 74,66. Kõige lõpus Afganistan ja Somaalia. P-Korea kohta andmed puuduvad.

Eesti tulemus on silmapaistev. Viimase 10 a. trend on +15,91%, mis tähendab, et kk-seisund on tublisti paranenud. Üksikud näitajad on erinevad. Mets väga kehv (118.), BD ja elupaigad väga hea (lausa 1.).

Käsitleb üksikuid indikaatoreid. Tervise oma seisneb ainult laste suremuses aastates 1 – 5. Aga näiteks 0-st arvestades oleks Eesti palju paremal kohal.

Põllumajanduse puhul kasutatakse harjumatuid indikaatoreid. Põllumajanduse toetus (mõjub kaudselt, peegeldab võimet väetisi jm. ostetavat kasutada) ja pestitsiidide regulatsioon.

Metsa kehv koht. Indikaatoriks on metsade kadu aladel, kus kaetus on olnud vähemalt 50%. Satelliidipildid on allikaks. (Järgneb väike diskussioon selle üle, mis võiks olla põhjuseks. Üleraie, lagelanke ei taasmetsastata, raieringe tahetakse kiirendada, statistika erinevused).

Tarand meenutab Artur Nilsonit, kes täheldas metsa kasvu kiirenemist sõja järel. Maha võetud puude järgi hinnates võib ilmneda kahjulik asümmeetria, järgmise metsapõlvkonna kvaliteedi allakäik. Koht on vilets ja satelliidifotod ei peta. RMK käest peaks küsima, kuidas tema arvutab ja kuidas seletab. Yale`i ülikool on maailma esikümnes ja teeb kindlasti head tööd. Metsa takseeritakse ja ülevaade on kindlasti olemas. On aerofotod meil endil ja NASA satelliidifotod.

Peterson jätkab: Kliima ja energia on värske indikaator. 4 osist: C-intensiivsuse trend, sama trendi muutus (meil kõige kehvem – 118.), elektri kättesaadavaus, CO2 emissiooni kWh kohta trend.

Teistes taustades nagu inimarengu indeks või ökoloogiline jalajälg on pilt mõneti erinev. Üldiselt on korrelats. tugevalt positiivne.

Tutvustab veel Eesti säästva arengu indikaatoreid. Siin piirkonniti sama – kus majandusnäitajad head, seal looduskk seisund kehvem. Näitajaid on praegu 69, jaotatuna nelja Säästev Eesti 21 eesmärgi vahel. Järgmisel aastal peaks ilmuma uus Statistikaameti kogumik juba uute näitajate alusel.

Uuendamisel on ka ÜRO millenniumi eesmärgid. Neist peaks saama säästva arengu eesmärgid (SDG). ÜRO pakub 10-t eesmärki, mida mõõta 100 indikaatoriga .

Eesti SA indikaatorid kattuvad ÜRO omadega 1/3 ulatuses. ÜRO ei käsitle näiteks kultuuri-indikaatoreid. Samas SA 21 ei mõõda arenguabi, pagulaste ega laste, naiste vaesuse teemat. Jms.

Tulemus sõltub näitajate komplektist. Peab arvesse võtma, milline on metoodika. Eesti paistab heas valguses, kuid see pole kõiges õige.

Küsimused-arutelu

Einasto: Kas meie väikeses riigis läheneb aeg, kus hakkame hindama ka vaimse keskkonna saastatust tervise hindamise kriteeriumina?

V: Kuidas mõõta, on küsimus. Saab hinnata, mis tublisti subjektiivne, kuid mitte võimatu. SA 21 sisaldab kvantifitseeritavaid näitajaid. Tuleb teha lobitööd, et nendega arvestataks.

Mardna toob teema kohaseid näiteid, nimetades, et heaoluriikide ja arenguriikide võrdlemine on sisutu.

Vooglaid: Näidake mingit indeksit, et saada teada, kuidas see on kujundatud. On küllaga näiteid, kuidas tuletatakse täiesti sisutuid indekseid.

V: Toob näiteid Eesti SA indikaatoritest, mis põhinevad numbritel. Eesmärgipüstitus (näiteks mingi % mingiks ajaks) tuleb kusagilt väljaspoolt.

Tarand: Vaata, kuidas on tuletatud inimarengu indeks. See on sisukas. Aga hariduse või armastuse indeks on võimatu, sest pole midagi mõõdetavat. Puid ja maid saab mõõta.

Haug: Vaimset ei saa mõõta.

Leps: Läti TA tegi konverentsi poliitika, majandus, õigus. Kõik sõltub sellest, milliseid näitajaid aluseks võtta. Struktuur (Leo Võhandu puu) riikide lõikes on parem kui indikaatorid. Näitajatega mängides võib riike tõsta või langetada. Teadusega on siin vähe pistmist. (Arutleb pikalt metoodika üle).

V: Alati võib tõsta küsimuse indikaatorite asjakohasuse kohta. Mingisuguse pildi saame ikka, aga just nende ja mitte teiste näitajate lõikes.

Naelapea: Aitäh ilusa ülevaate eest. Kas see on tervikuna kusagil saadaval? Olen tükk aega sama igasuguste indeksitega tegelenud. Tihtipeale jääb midagi puudu. Räägime indeksitest, aga ei räägi inimesest nende taga. See on peamine puudus. Kõige mõõduks vajame inimest.

Haug: Indikaator on kirjeldus, indeks on number. Ühiskonnateadustes pole numbreid. Tuleks juurde indekseid indikaatorite asemele, oleks parem.

Toome: Põhimõtteliselt on asi selles, kuidas on kokku lepitud. Ja seetõttu pole eelnevas jutus suurt kahtlust.

Väärtnõu: Mis andis Eestile suure hüppe, kas need näitajad, mis eelmises aruandes puudusid?

V: Ka seda, aga mitte ainult. Vanadest näitajatest paranes kõige rohkem BD ja elupaigad. Eesti SA indikaatorid on töös ja aluseks statistikaametile järgmise ülevaate koostamisel

Ots: CoR põhiroll on prognoosida. Milliseid arenguid võiksime kuuldu põhjal ette näha?

V: See keskkonnaülevaade ei ole just stsenaariumide töö. Aga võiksime vaadata, kus on madalamad skoorid ja riikide järjestust. Teha selgeks, miks mets nii madalas jms. Kas peaks midagi teisiti tegema, tuleks kaaluda riiklike strateegiliste kooskõlalise kujundamise käigus.

Ots: Kui metsad vähenevad ja kui põllud saavad rohkem mürke, siis mida see veel kaudselt kaasa toob – kas kalavarude vähenemise, erosiooni?

V: Kk.-inimesed küsivad seda alatihti. Näiteks, kuidas me ikkagi ei saavuta Läänemere head seisundit. Helkom soovitab, aga ei saa käsutada.

Ots: Seisund ja tendentsid on teada, aga kes tegutseb? Ka siin on küsimus, mida pidada heaks, kas mürgitamine on hea, kui tõstab toodangut?

V: MAK on praegu kujundamisel, seal tuleks arvesse võtta. See on raske teema, sest puudutab tootjate majandushuvisid.

Einasto: Mahepõllundus maailmas?

V: On kasvav. Eestis ikka veel niššivärk. Vaestes maades nagunii mahe, sest pole jõudu osata mürke ega väetisi.

Mardna: Mahetootmisega saame 5X vähem saaki, järelikult peame 5X rohkem maad töötlema, 5X rohkem energiat kasutama jne. Kust tuleb efekt loodusele ja inimkonnale?

V: See on liiga suur lihtsustus.

Telgmaa: Kas asjaomased otsustajad tunnevad huvi selliste raportite vastu?

V: Riigikantselei üldiselt jälgib, aga pole teada, kas ka ministeeriumid.

Kaevats: Puhtale veele ligipääsult peaksime paremal kohal olema.

V: Ida-Virus siiski veetakse joogivett kohati vaadiga.

Tarand tänab esinejat.

Advertisements