Sildid

, , , , , , , , , , , , , ,

16 osavõtjat

Tarand: Alustame veel üht hooaega. Arvatavasti ei jää see viimaseks.

Kavas:

  1. 2018Tutvustan Jaan Riisi, nüüdset ELKS esimeest.
  2. Juhatus tegi ülesandeks lühidalt näidata üht trükisooja raamatut.
  3. Mida hooajaga teha võiks.

  1. Jaan Riis kinnitab ELKS valmidust jätkata ERKga senisel viisil. J. Telgmaa on nüüd ELKS juhatuse liige ja jääb ERK kontaktisikuks. Tarand: ERKle midagi ei muutu. Aktsepteerime olukorda ja jätkame vanaviisi.
  2. Tarand: IPCC uue aruandega samaaegselt ilmub Eestis uus raamat Tarandilt koos Jaaguse ja Kallisega. Meenutab pikka eellugu alates aspirandiajaga, millal algas süvenemine klimatoloogiasse. Pärast mõningaid kõhklusi-otsinguid sai aspirantuuriplaani Eesti ajalooline kliima. Tööd alustati umbes 1975. Varsti tuli Laulev Rev. Vanad tööd visati nurka ja kõigele sai uus algus. Sellele läks 20 aastat. Siis veel 10kond aastat ja Europarlamendi ajal hakkas mõte uuesti edenema. Selleks oli seal ka vastav rahaline kate taotletav. Selle baasil õnnestus teha leping TÜ-ga. Sealt 2 kaasautorit ja TÜ soliidne silt.

Kliima on küll populaarne, kuid teiselt poolt väga statistiline ja kuivavõitu. Seni oli ilmunud 1938 Kaarel KIRDELT (FRISCH) õhuke kuid ainuke monograafia sel teemal. Aastal 2009 algas töö ja siis läks 4 aastat. Raamat väga paks ei saanud, kuid ikkagi polnud lihtne kõike kokku haakida. Materjali on päris palju koondatud. Palju Lätist ja Leedust, ajakirjandusest.

IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) uus aruanne ei ennusta midagi head inimkonnale. Mõni tuhat eksperti kinnitavad, et inimtekkeline soojenemine ikkagi toimub. Minu raamat ei haara planeeti, käsitleb Läänemere regiooni. Kui võrrelda IPCC aruandega, siis on järeldus – kliimasoojenemine on meie regiooni andmetel üleblufitud. IPCC aruannet tuleb ikkagi tõsiselt võtta. Kriitikud toetuvad põhiliselt teadlaste omavahelisele kirjavahetusele, kus on palju villaseviskamist ja irooniat. Kui seda sõnasõnalt esitada, võib asja tõepoolest mingi vandenõuna esitada.


Küsimused:

Anti Liiv: 1) Kuidas on lood meie „asumaa“ maavarade kasutuselevõtuga? 2. Kui meil läheb soojemaks, siis Aafrikast tulevad põgenikud? 3) Kui kaugele on end pööranud Golfi hoovus.

V: 1. Meil peaksid need õigused olema säilinud ja me saaks kasutada. NL kohalolek Norra jurisdiktsiooni all olevale maa alale polnud mitte majanduslikult vaid muust põhjendatud. Täna sõltub asi Eesti parlamendi-valitsuse huvist.

2) Rahavaste ränne. Ajaloos on rännet olnud, kuid tulemine Aafrikast jääb müstiliseks. Tulid, kuid põhjused pole täpselt teada. Meie seisukohast tuleb tähelepanu suunata Ukraina ja Kasahstani steppidele. NL, viljaait, on muutunud kuivemaks. See rahvas peab kuhugi liikuma. Aafrikast saaks ainult sealsed rikkad tulla. Niisiis musti pole oodata, tulevad valged ja araablased.

3) Pole mingilgi määral kindel. Aga reklaam maksab tihti rohkem kui sisu. Suur jagu katastroofiähvardusi tuleneb vajadusest köita tähelepanu. See pole teadmisele kasuks. Ennustused võivad väga mööda minna, sest statistiline varieeruvus on nii suur, et võib oodata kõike.

Leps: Olin 1956 Kasahstanis ja seal kasvas vili kehvalt. Küsimus raamatu kohta. Ilves oli hiljuti jänkide juures ja ütles „räpane nõukogude vabariik“ Kas nii sobib?

V: Kliima pole kuidagi räpane. Räpane võib olla saastamine. Eesti on olnud 19. saj keskel – 20. saj. alguses paarkümmend erinevat võimu. Ilmavaatused on olnud neutraalsed, neid pole mõjutatud. Ainult Stalin keelas ära katastroofide avaldamine ajakirjanduses.

Mardna: Suvel ütlesid rahvastikuteadlased, et pole vaja pabistada. Kui igast jääb paarisuhtest jääb järele keskmiselt 1,5 last, kaob iga inimpõlvega veerand rahavastikust. Kogu Euroopas on siis 520 asemel 360 milj. Euroopas sündinud inimest. Kui tuleb 600 tuhat mujalt, ei säili mingi eesti kultuur.

V: Küsimus, mis tekib — meie kui ERK ei pea ilmtingimata andma negat. signaali. Väljarände mõttes oleme siiski paremad Lätist-Leedust. Soome sild võib meid päästa (ühinemine Soomega).

Arutelu läheb edaspidi rahvastiku teemal, mitte enam raamatust või kliimast.

Tõnu Ots: Kui rahvastikuteadus asja käsitleb, on neil üks alajaotus — kliimapõgenikud. See pole ka Eestis võõras. Pätsu ajal põgeneti Peipsi äärest. Isegi Iisraelist ongi juba küsitud, kas saaks osta talunikelt maad oma küla asutamiseks. Sisuliselt on viljaka maa otsija kliimapõgenik.

Kas meid ähvardab meie rikkuse, põhjavee saastumine? Kui meri saastub, siis kas ka põhjavesi. Kui see kuulub üldse kliima alla.

V: Rangelt tõestatav on see exodus – kui meie eellased levisid Aafrikast laiali. Aafrika manner lõhenes. Idapoolne osa muutus kuivaks ja inimese eellased tulid puu otsest alla ja hakkasid kõndima savannis kahel jalal.

Põhjaveega pole häda mujal kui Kirde-Eestis, kus põhjavett solgivad kaevandused. Aga põhjavett on meil nii palju, et puudust ei paista. Selline puhta vee puudus nagu Hispaanias või Kreekas meid ei ähvarda. Põhjavee liikumises on palju teadmatut. Näiteks Peterburi uputuse ajal keesid Ida-Eestis kaevud üle. Milline on siin seos, pole geoloogid täpselt selgitanud.

Ots: Kliima kaudu saab rünnata kahel viisil – tuumakatastroof ja põhjavee solkimine.

Rüütel: Kuidas seostada kliimamuutused ja maailmas lähematel aastakümnetel toimuma saav asustuse ja (inimeste arvukuse kasvu) jaotumine. Arvatakse, et varsti on Aafrika rahvastik 4 korda suurem. Euroopas samal ajal ei kasva. Toidutootmise võimalused on paigutunud hoopis teisiti. Nüüd põrkuvad ülimat tõsised küsimused, põhjustades rändeid ja isegi vallutusi. Ka mõned toidutootmisele olulised maavarad nagu näiteks fosfor, paigutub ebaühtlaselt.

V: RK prognoosid „Kasvu piiridest“ saadik ütlevad – kui elatustase kasvab, pidurdub rahvastiku kasv. Asi on pigem seotud rahvastiku tihedusega. Euroopal on veel palju ruumi kaugel. Sprengleri järgi käib asi alla, sest põhiväärtused käivad alla. Kliimaga ei oska otseselt seostada. Kõige teravam on, kus läheb põuaseks, sest seal on seni kõige viljakamad alad. Meie ajal on see toimumas Sahara lõunaosas. Konkurents toidu pärast tekitas hutude-tutside vaenu.

Rüütel: Veeressurss on samuti kriitiline ja mõjutab saagikust. Defitsiit looduses ja rahvastiku kasv võivad teineteist võimendada ja on vahekord on ebasümmeetriline. Kas nii ei teki inimkonna sees uusi vastuolusid? ÜRO pole suutnud inimkonda suunata, seda teevad jõukeskused. Neid tuleb tõenäoliselt praeguse 2 asemel 6 – 8.

V: Lähiajaloos on tõepoolest lokaalseid näiteid võtta.

Kelder: Alates Malthusest kirutud asi pole tõsi. Kui võtta kasutusele ka ookeanid, siis võib ära toita kuni 25 miljardit inimest.

Mardna: Kriitiliseks võib saada saastamine.

Ots: Näljahäda ja massiline väljaränne võib päästa.

Mardna: 20 aasta pärast pole enam antibiootikume, sest bakterid on kõige mõeldavaga kohanenud. Peaksime mitte ainult hädaldama madala iibe üle vaid vaatama ka, mismoodi Soome või USA on näiteks asja tasemel hoidnud, peaksime vaatama ja võibolla eeskuju võtma.

Rüütel: Toitaineid võib muidugi ka bakteriaalselt jne. toota, aga kokku leppida on riikidel pigem võimatu. Ja sel juhul süvenevad maailmas geostrateegilistel huvidel põhinevad vastuolud. Tulevad esile konfliktid jõukeskuste vahel. Kõigil neil saavad olema massihävitusrelvad. ÜRO ei suuda tõenäoliselt rahu hoida.

Ots: Küsimus Rüütlile: palju suudaks Eesti ära toita?

V: Eestis 0,8 ha inimese kohta viljakat maad, mis on palju enam kui Euroopas. Meil veel erilist muret pole. Ikka suurem probleem on Saharas, kus viljakas maa väheneb kõige kiiremini ja ka rahvastik kasvab kõige kiiremini.

Ots: Inimene kohaneb igal pool. Isegi Arktikas kohanevad Aafrika mustad. Ei kohane muslimid, sest päev on liiga pikk ja ei saa pidada ramadaani.

  1. Tarand: Vahetame teemat.

Mida ja kuidas uuel hooajal paremini teha? Juhatus pidas sel teemal tunnikese aru. Pakuti mõned teemad.

Rein Einasto esitas kirgliku kõne Rail Baltica teemal. Et kodanikkond pole haaratud otsustamisse-valikusse. Kutsume mõne teadaja Klubis käsitlemiseks. Kas selle vastu oleks huvi?

Ülo Kaevats pakkus riigireformi vajaduse. Noorkõiv, Raidla oleksid head esitlejad. Tõenäoliselt jätkub vanaviisi ja asi tsementeeritakse taas valimistega. Uued vallavanemad jätkavad klannivärki, neid on võim juba rikkunud.

Mardna: Tuleks iive ikkagi kõne alla võtta. Kui rahvast pole, siis pole mõtet riigist rääkida. Tuleks kutsuda soovolinik ja arutada, kas on üldse võimalik trendi pöörata. Emadus peab saama ülimaks pühaduseks. Riik peab maksma alimendid ja ise need isadelt kätte saama.

Tarand: Aga kas meie jutt elustiili muutustest jõuaks kuhugi?

Ots: Noortel suureneb bioloogiline lõhe. Tüdrukute küpsus saabub muudkui varem, poiste küpsemine on nihkunud hilisemaks. Siit ka naiste nihkumine ühiskonnas võtmepositisoonidele, sest poisid jäävad pikalt infantiilseteks.

Tarand: See teema on liiga selge, et mida on meil arutada?

Enn Toom: Mis võiks päevakorras olla? Kuhu me tahame ühe või teise teemaga välja jõuda? See peaks olema selge enne arutelu. Igal istungil olgu väljund avalikkusele mingi pressiteate, artikli vms. kujul.

Tarand: Need, kes on kutsutud-seatud reforme rakendama, elavad omaette, rahvas omaette. Mitte mingi artikkel ei mõjuta midagi, nagu praktika näitab. Meie pressiteadet ei avalda keegi.

Mardna: Üldrahvalikud arutlused ei vii samuti kuhugi. Valdav osa hoolib ainult oma enda asjast.

Kelder: On vaja teha seda, millest räägib aastaid Vooglaid – kehtestada riigikogu liikmele vastutus.

Tarand: Diagnoosis oleme küllaltki üksmeelsed, kuid arstimit pole suutnud leida. Kas oodata kolmandat põlvkonda või valija ärkamist?

Mardna: On üks kartus – võimatu on teha vajalikke poliitilise otsustusi, mis tapab poliitiku, kuid päästab Eesti rahva. Teatud juhtimistasand nõuab eriharidust ja elukogemust.

Ots: Parlamendi paremaks ohjamiseks peaks parlament olema kahekojaline. On kümneid tuhandeid MTÜsid, mille esindajad võiksid olla teiseks kojaks.

Leps: 1937-aasta Pätsi põhiseadus nägi seda ette. See oli hästi läbi mõeldud. Osa oli määratud, osa valitud. President, kes seadusi välja kuulutab, ei valda kõiki teemasid. Aga selle 40 määratud saadiku näol oli olemas asjatundjate kogu, kes ei lasknud jama tekkida.

Rüütel: Me peaksime avaldama ühiskonna arengule mõju. Valimissüsteemis on ülekantavate häälte võimalus, see on aegunud ja see on kõige suurem viga. Parlament kujuneks tugevam, kui ainult häältega saab sisse. Ja teine on peibutuspartide asi, milles pole mingit loogikat. Aga ajakirjandus kiidab ja poliitikud ei häbene. Sellega moonutatakse ühiskonnas võimupüramiidi. Parlament saaks kvalifitseeritum, vastutusvõimelisem. Iga saadik oleks vabam valikutes. Võimuparteide sisepinged on väga halb, sest võimuvõitluses ei tegeleta kaugemate probleemidega. Rahva usaldust võimu suhtes pole.

Teine asi — millist Euroopat tahame – kas föderatiivset või kon-föderatiivset.

Toom: Koostöö asemel propageeritakse konkurentsi.

Kelder: Erakonnad kui rahvavaenulikud jõugud tuleb ära keelata.

Tarand: Kõik õige, aga see pole meile uudiseks ja seda kõike olema sageli arutanud. Kui ei teki valijate survet, ei parane miski. Parteid on gängid, mis ei huvitu muust kui gängiasjadest. Mardna, formuleeri teema! Otsime oponendi ja võtame päevakorda. Paneme siis selle kolmanda teemana sisse.

Mardna: Jah, teen ära ja kutsun ka akadeemiku kaasa.

Tarand: Eestis ei käi kõik maha, läheb ka paremaks, kuid osa tendentse on väga halvad. Kui saaks kuidagi parteisid karistada – näiteks raha maha võtta – oleks samm edasi.

Võtame siis need kolm teemat. Lootkem, et Uus Maailm ja Kalamaja Selts parandavad asja.

Tarand: Plaani jäävad:

  • Rail Baltica
  • Riigireform
  • Iibest – võiks olla 16. dets., korraldatuna analoogselt möödunud aastaga mingis mugavamas kohas.
Advertisements