Sildid

, ,

Eesti Rooma Klubi: PRESSITEADE

  1. detsembril 2010

Eesti Rooma Klubi 29. novembri 2010. aasta ettekandekoosoleku teemaks oli Eesti Vabariigi Põhiseadus – milline on kiiruga koostatud kirjasõna juriidiline kvaliteet, milline on suhe selles kajastust leidnud aadete ja normide ning reaalse elu vahel, kuivõrd hõlmab see alates vastuvõtmisest 28. juunil 1992 meie elus toimunud väga suuri muutusi, milline on selle vastavus tuleviku vajadustele.

Nii õigusteadlase Ando LEPSi ettekandes kui ka järgnenud arutelus osutati mitmele puhtvormilisele ebakohale, kuid enim muret teeb harmoonia puudumine reaalse elukorralduse ja Põhiseaduses väljendatud aadete vahel. Kõige häirivam on lõhe kodanike ja ühiskondlike institutsioonide vahel, iseäranis aga võimustruktuuride mittehaakuvus.

Koosolek tõdes varjamatu häirega, et viimasel aastakümnel toimunud lõimumine välismaailmaga on tekitanud olukorra, kus Põhiseaduse paljudki sätted ei sobitu hästi reaalsusesse. Kõige pakilisemad probleemid joonistuvad välja seonduvalt Euroopa Liidu ja euroalaga. Tekkinud formaaljuriidilised konfliktid suurendavad veelgi rahva võõrandumist mitte ainult seadusetähest, vaid ka tegelikust, demokraatlikust võimukehtestamisest üldse, paisutavad umbusku ja halvavad teotahet tõelise riigijuhtimise edenemisel Eesti hüvangu ja heaolu eesmärgil.

Ühtlasi märgiti, et tänane kriis ei tulene kehtiva Põhiseaduse olemusest ega vormist. Selle põhjused on peamiselt siseriiklikud ja aastatega kumuleerunud – ideoloogiline nõrkus ning vohav ebapädevus ja vastutamatus nii otsustajate kui ka täidesaatjate ringis.

Koosolekul kõnelnute üsana üksmeelne arvamus oli, et inimeste maailma eksistents on enim tingitud sootsiumi tavade, heakommete ja kõlbluse hoidmise, säilimise ja edasikandumise kaudu, mitte üksnes pelgalt seadustähe tihtipeale formaalsete nõuete järgimise abil. Seadus on selles osas ikkagi vormi ja teenindaja rollis ühiskonna edenemise keerukais staadiumeis. Kuid järeleandmine seadusesätete täpsuse ja korrektsuse vallas viib paratamatult ka kõlbelisele ja tavamõistusliku ellusuhtumise kriisile ühiskonnas. Seadusesätted, kaasaarvatud Põhiseadus, ei tohi jääda jalgu ei kõlblusele ega rahva ootusile humaanse ja aruka ühiskonna võimalikusse.

Eesti Rooma Klubi leiab, et kehtiva Põhiseaduse muutmine, täiendamine, parandamine on tingimata vajalik, kuna adekvaatsem, enam tulevikku suunatud Põhiseadus soodustaks Eesti riigi kujunemist paremini rahva ootustele vastavaks. Kui suurema vastuolu ilmnedes Põhiseaduse ja olemasoleva või tulevase edenemise vahel kerkib vajadus koostada uus Põhiseadus, siis tuleb seda ka teha.

Täiendav teave: P. Kelder

  1. Telgmaa, ERK peasekretär
Advertisements