Elu koos koroonaga: tasa ja targu – N. Kalikova

Sildid

, , , , ,

Loo avaldas ka Õhtuleht. Täname.

Nelli Kalikova – arst, infektsionist ja epidemioloog, Eesti Rooma Klubi liige

Taas on teenindajate näo ette ilmunud kaitsvad „keevitaja maskid“,  
vaikselt on hakanud sulguma riigi toimimiseks vajalikud ja harjumuspärased  
suhtluskohad. Igapäevased uudised toovad tagasi mälestusi kevadest.

Koroonaepideemiast on juba nii palju kirjutatud, et keegi ei viitsi enam lugeda. Igapäevased nakatumise numbrid ajavad nõrganärvilised ahastusse ja paanikasse. Hirm kevadise lockdown’i, ehk riigi lukku panemise ees mõjub ka rahulikumale inimesele masendavalt, sest kõigil on värskelt meeles toitlustus-, majutus- ja muude asutuste sulgemine, paljude inimeste tööta jäämine, nüüd juba ka koondamised, õpetajate ja vanemate õudusunenägu ehk distantsõpe.

Epidemioloogiline olukord

Ohjade lõdvemaks laskmise tulemusena näeme aeglast kuid järjekindlat nakkuse taseme tõusu. Seda nimetatakse ekslikult „teiseks laineks”. Seda teist lainet pole olemas – praegune tõus on vastukaja epideemiavastaste piirangute mahavõtmisele. Ees ootab sügis-talvine respiratoorsete nakkuste sesoonne (hooajale iseloomulik) tõus nagu seda on olnud igal aastal gripi ja teiste piisknakkuste osas, ainult et nüüd lisandub koroona.

Epideemiavastaste abinõude olukord

Praegust nn epideemiavastast tööd nimetaksin ma peataolekus siblimiseks. Ühed lõdvendavad epideemiavastaseid meetmeid, teised nagu Tallinn, karmistavad; Terviseamet ajab nõrkemiseni taga nakatunutega kokku puutunute kontakte, Sotsiaalministeerium koos oma ametnike armeega säilitab stoilist rahu, nagu see kõik poleks nende asi. Piiriülest liikumist kord keelatakse, kord lubatakse, tuginedes väga küsitavale näitajale nagu nakkuskordaja, mida mõjutavad mitmed subjektiivsed asjaolud, näiteks tehtud testide arv. Uus sõna koroonavastases võitluses on alkoholimüügi piirang, mis rahvatervise mõttes pole paha, kuid mõju epideemiale on väga ja väga kaudne. Samal ajal peetakse üle Eesti umbsetes ja rahvarohketes klubides/baarides pidu, tekitades uusi ja uusi koroonakoldeid. Meil on riiklik koroonaepideemia vastane nõukoda, kuid ka sealt ei tule esialgu midagi konkreetset peale nakkuse numbrite konstateerimise ja kommenteerimise meil ja mujal. Epideemiaga „võitlevad“ kõik peale asjatundjate: Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, poliitikud, erakonnad, …

Rahvusvahelised kogemused aitavad

Koroona pandeemia kogemus ja õppetunnid on väärtus, millest on ka meil palju õppida. Kõik jalgrattad on juba leiutatud ja meil on vaja lihtsalt parimad ja efektiivsemad praktikad ellu viia. Üks tunnustatud Covid-19 asjatundja on nt Tomas Pueyo – kes viitsib, lugegu tema epideemiaülevaateid, mis on ka Eesti keeles avaldatud. Pueyo osalemisel on hiljuti avaldatud artikkel[1], mis analüüsib paljude riikide käesoleva epideemia vastaseid meetmeid, hinnates neid „cost-effective“, ehk hinna ja tulemuslikkuse koosmõju alusel. Meil jääb ainult see väga kasulik teave üle võtta:

  1. Odavuse ja kasulikkuse tipus on maskide kasutamine ja kätepesu. Mõlemat tuleb teha mõistusega: mask ei tohi kaelas rippuda, õues teda kasutada pole mõtet. Käsi pestakse mitte lõputult, vaid siis, kui vaja: enne toidu tarvitamist, peale WC-d jne. Mõlemast meetmest on kasu ka teiste haiguste puhul – mask-respiratoorsete-, kätepesu soolenakkuste vältimiseks.
  2. Teisel kohal on kiire nn „contact tracing”, ehk see, millega praegu hoolega tegeleb meie Terviseamet jälgides kõiki nakatunute kontakte ja korraldades leitud juhtude isolatsiooni. Need on efektiivsed kuid veidi kallimad abinõud. Uuringud on näidanud, et kontaktide leidmine ja isoleerimine on ligi 4 korda tulusam kui koolide kinnipanek.
  3. Kolmandal kohal on tervishoiutöötajate täielik koroonavastane varustatus ja kui selleks tekib võimalus, varajane vaktsineerimine.
  4. Kodune karantiin ja antikehade taseme tõusu lootus populatsioonis on kõige väiksema efektiivsusega meetmed.
  5. Sotsiaalne distantseerumine, sealhulgas töökohtade ja koolide kinnipanek on efektiivsed kuid väga kallid ja selle tõttu summaarselt annavad kõige madalama tulemuse (hinna ja tulemuslikkuse koosmõjus).
  6. Mis annab veel parema tulemuse:
  7. meetmete kombinatsioon on tulusam, kui üksik meede;
  8. kõik koroonavastased meetmed aitavad ühtlasi vähendada ka teiste respiratoorsete viiruste mõju ja mida varem nendega alustatakse, seda parem on tulemus.

Mida on Eestile praegu vaja?

Rahvale on vajalik selge ja kõigile arusaadav sõnum selle kohta, et mida teha, millal teha ja kuidas teha. Kui seda ei ole võimeline tegema praegune otsustajate seltskond, siis kutsuge vähemalt tagasi selge mõistusega ja otsustusvõimeline Arkadi Popov või palgake välismaalt kalli maksumaksja raha eest mitte mõni kahtlane advokaadibüroo vaid tark ekspert Covid-19 alal.

Tuleb koostada lühike kuid selge koroonavastaste meetmete loetelu, mis tugineb rahvusvahelisele praktikale, kus on selgelt näha prioriteetsed ja kõige efektiivsemad abinõud, mida teha teatavaks üldsusele mis praegu kobab pimeduses ja ei tea mis milleks vajalik.

Eesti rahvas on rahulik, massihüsteeriasse naljalt ei lange. Kuid rahva kannatus ei ole lõputu ja ebakindlus, hirm teadmatuse ja ebamäärase tuleviku ees viib stressi ka väga tasakaalukad inimesed. Kuidas see mõjutab kasvõi tuleviku rahvastikurännet ei saa me kunagi teada. Eestlaste talupojamõistus ja loomulik rahvusest tingitud distantsi pidamine on need iseloomujooned, mis aitavad meil koroonast jagu saada.

Ikka tasa ja targu, vajalik on vaid asjatundliku suunist, kuidas ühes või teises situatsioonis õigesti käituda. Nii lihtne see tegelikult ongi.


[1] Evidence-Based, Cost-Effective Interventions To Suppress The COVID-19 Pandemic: A Systematic Review

Metsastrateegia Euroopa Roheleppes

Sildid

, ,

Eesti Rooma Klubi järeldused
sümpoosionilt 17. septembril 2020

Sümpoosion võttis aluseks Euroopa Komisjoni (EC) 11. detsembri 2019 teatise „Communication from the Commission to the European Parliament, The European Council, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions. The European Green Deal“.[1] metsapoliitikat käsitleva osa, mille võib tinglikult jaotada viieks teemaks:

  1. Tõhus metsastamine ning metsade säilitamine ja taastamine Euroopas, et aidata suurendada CO2 sidumist,
  2. Vähendada metsatulekahjude esinemist ja ulatust
  3. Edendada biomajandust austades bioloogilist mitmekesisust toetavaid ökoloogilisi põhimõtteid
  4. Ühise põllumajanduspoliitika riiklikud strateegiakavad peaksid motiveerima metsamajandajaid metsi jätkusuutlikult säilitama, kasvatama ja majandama.
  5. Tuginedes teatisele „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“ võtab Komisjon nii reguleerivaid kui ka muid meetmeid, et propageerida selliseid imporditud tooteid ja väärtusahelaid, millega ei kaasne raadamine ega metsade seisundi halvenemine.

Sissejuhatavate ettekannetega esinesid Marku LAMP, KKM; Annela ANGER-KRAAVI, ÜRO, Cambridge’i Ülikool, ERK; Jürgen AOSAAR, EMÜ, Aigar KALLAS, RMK, Jaan KERS, TTÜ ja Henrik VÄLJA, EMPL. Sümpoosioni juhatas Annela ANGER-KRAAVI.

Sümpoosion jõudis järgmistele seisukohtadele:

  1. ERK jaanuarisümpoosioni tõdemused Euroopa Roheleppe (EDG) kohta üldiselt[2] kehtivad ka EGD metsapoliitikat käsitleva osa kohta. St Eesti metsastrateegia peab olema piisavalt eesmärgistatud ja saavutatav, realistlik ning olema kavandatud meie looduslikku, rahvastikulist ja sotsiaalmajanduslikku eripära arvestades.
  2. Tuleb silmas pidada, et metsapoliitika on liikmesriikide valdkond. Siiski on tervitatav Euroopa Komisjoni taotlus ka metsapoliitikas üle EL ühtseid põhimõtteid rakendada, kuna metsapoliitika on osaks elurikkuse säilitamise, CO2 emissioonide vähendamise jt-s jätkusuutliku arengu globaalsetes suundumustes.
  3. Eesti on suhteliselt suure metsasusega, metsade majandamine ja metsatoormel baseeruv tööstus ning muud metsaga seotud tegevusalad (nagu näiteks turism) on pika traditsiooniga ja märkimisväärse osakaaluga rahvuslikus koguproduktis, riigi ja inimeste tuludes. Metsateadused on arenenud, metsal kultuuripildis ja inimeste eetilistes tõekspidamistes on oluline osa rahvuslike väärtuste süsteemis. Eesti peab säilitama ja kujundama  riikliku strateegiaga „Säästev Eesti 21“ kooskõlas oleva metsapoliitika.
  4. Eestil tuleb keskenduda allolevale:
    1. Täiustada oma metsapoliitikat, võttes aluseks jätkusuutliku metsamajandamise printsiibid, kus on olulisel kohal kõik aspektid: kultuur, ökoloogia, kliimamuutustega seonduv ja majandus. Metsade majandamist ja metsatööstuse arengut peab soodustama ilma teisi jätkusuutlikkuse valdkondi kahjustamata.
    1. Eesti metsateadus ja -teadlased mitmest põlvkonnast on usaldusväärsed. Teadmine on piisav, et kõikides otsustustes tugineda ainult faktidele. Muutuvad olud nõuavad uusi uurimissuundi (nagu haigused, kahjurid, võõrliigid, kliimamuutuste mõju jne), mida tuleb kavakindlalt edendada ja arvestada teadlaste soovitusi metsapoliitika kujundamisel.
    1. Nagu EGD üldeesmärkide puhul ei tohiks ka metsanduses edasi minna ainult seniste protsesside ja rutiinidega. Uut impulssi vajab teadus- ja arendustegevus. Vajalik on pidev võimekuse kasv uute protsesside ja tehnoloogiate juurutamiseks. Kõigis suuremates ettevõttetes peaksid palgal olema teadus- ja arendustöö spetsialistid. Riiklik tugi metsa ja metsatööstusega seotud teadus- ja arendustegevusele vajab enam konkreetsust, eesmärkide täpsemat püstitamist ja vajalikul tasemel finantseerimist. Ettevõtted, ülikoolid ja riik peavad tegema koostööd.
    1. Eesti metsal on negatiivne süsinikujalajälg (st mets seob süsinikku rohkem, kui ta seda vabastab). Siiski oleks ebareaalne panna sellele kogu Eesti süsinikuneutraalseks muutmine.
    1. Eesti metsade suur mitmekesisus on omaette väärtus, Eesti eelis, mis pakub rikkalikku valikut ökosüsteemi teenustest. Ökosüsteemiteenuste panust Eesti majandusse tuleb väärtustada ja neid vastutustundlikult kasutada. Eesti biomajandus on peamiselt metsapõhine. Suur, kuid vähe kasutatud potentsiaal on jäätmetel, mitmesuguste materjalide asendamisel puidul baseeruvatega, uudsete materjalide tootmise evitamisel, keemilistel pooltoodetel, teistel toodetel, millega asendada importi kohaliku väärtusahelaga. Metsasaadustel baseeruv toodang sobitub hästi ringmajandusse.
    1. Metsad väljaspool kaitsealasid vajavad efektiivset majandamist, mis lähtub jätkusuutliku metsamajandamise printsiipidest, sest ainult see kindlustab piisava puidu kvaliteedi. Häid tooteid saab valmistada ainult kvaliteetsest toormest. Samuti tuleb aidata metsal kliimamuutuste poolt põhjustatud negatiivsete mõjudega toime tulla.
    1. Pool Eestit on metsaga kaetud. On vaja kaaluda, kas ELi elurikkuse strateegia eesmärk võtta kaitse alla 30% territooriumist on meie tingimustes põhjendatud.
    1. EL Maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse (LULUCEF) määrus avatakse uuesti, muutmisel on EL ühine põllumajanduspoliitika (CAP). Neil on suur potentsiaalne mõju metsandusele. Eesti peab siin olema aktiivne, et ka need pliitikad soodustaksid metsadest tulenevate hüvede kasvu.
    1. Diskussioon metsade majandamise üle nõuab tõhusat teavitustööd ning faktipõhist kommunikatsiooni kõigilt osapooltelt. Arengud peavad olema kooskõlas ühiskonnas kokku lepitud väärtushinnangutega ja aitama kaasa kogu elanikkonna heaolu tõusule ja metsaklastri jätkusuutlikkusele.

[1] https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/european-green-deal-communication_en.pdf

[2] https://roomaklubi.wordpress.com/2020/02/02/egd2020-2/

Lisa: Sümpoosionist osavõtjate nimekiri.

1Taimar AlaKeskkonnaagentuur
2Annela Anger-KraaviERK
3Jürgen AosaarEMÜ
4Hardo BeckerEMÜ, RMK
5Rein DrenkhanEMÜ
6Ando EelmaaErametsaliit
7Rein EinastoERK
8Mart ErikMetsaomanik
9Kristel JärveKKM metsaosakond
10Aigar KallasRMK
11Jaan KersTTÜ
12Raul KirjanenGraanul Invest
13Kadri LainasAkkadian
14Marku LampKKM
15Reigo LehtlaERK
16Marianna MakarovaRiigikantselei
17Jaak NigulTarmeko
18Enn PärtKeskkonnaagentuur
19Ivar RaigERK
20Tuuli StewartERK
21Andres TalijärvErametsaliit
22Paul TammertERK
23Andres TarandERK
24Juhan TelgmaaERK
25Mats VarikEMU
26Henrik VäljaMetsa- ja Puidutööstuse Liit
27Jane ÕispuuEuroopa Komisjoni Esindus Eestis
Osavõtjate nimekiri

Ida-Viru õiglus – J. Telgmaa

Sildid

, , , ,

Nagu kõigel Eestimaa saatust tulevikus määraval, mida mõjutavad protsessid väljastpoolt ja tekkivad vastutõuked seest, hoiab ERK pilgu peal ka Ida-Virumaa võimalikel arengutel.

Väga kiired muutused energeetikas murendavad pinda Ida-Virumaa majanduse ja sotsiaalse stabiilsuse senise tugisamba all. Vana kaev kipub kinni varisema. Ei tohi juhtuda, et uued kaevud õigeks ajaks valmis ei saa.

Ida-Virumaal on kas probleem või suur potentsiaal. Mitmekesine ja lummav loodus, ajalooliselt arenenud majandus, mis on kujundanud tööstusintelligentsi ja väärikad oskustöölised, veel vaid põgusalt uuritud maapõues on tõenäoliselt varjul tänapäeva moodsas tehnoloogias defitsiitsete kuid vältimatult vajalike materjalide märkimisväärsed varud. Miks on kogu vabaduse aja olnud see piirkond mitte imetletud pärl vaid probleem kõigile vabadusaja valitsustele?

Protsessid, mis on viinud rahva teatud sektorite lahkumiseni ja Ida-Virumaa osakaalu vähenemiseni Eesti rahvamajanduse kogutoodangus, on küll põhjendatavad mingite objektiivsete trendidega, kuid riigi senine tegevus kümnete strateegiate, arengukavade ja programmide näol pole olnud edukas (Ida-Virus on rahvaarv langenud ja sellega ka osakaal GDP-s 10%-lt 7%-le). Mis tähendab, et need kavad ei ole elusad või pole need reaalsed tegevusplaanid. Samas on seal näiteid, kus erasektor on riigi abita suutnud majandada edukalt ja luua oma piirkonnas elamisväärse sotsiaalse turumajanduse oaasi, nagu näiteks Sillamäe. Siit tuleb õppida. Häbenemata.

Sillamäe sadam ja sellega seotud ettevõtted on loonud elamisväärse keskkonna

Täna on siiski olukord siiski mitmes mõttes teisiti kui eelnevatel aegadel. Globaalne energiatarbimine kasvab, el-tarbimine kasvab kiiremini – on vaja uusi tootmisvõimsusi. Taastuvenergia, tõhusus, innovatsioon on suunad, mis lahendab. Globaalne energiatarbimine kasvab, el-tarbimine kasvab kiiremini – on vaja uusi tootmisvõimsusi. Taastuvenergia, tõhusus, innovatsioon on suunad, mis lahendab.

Eesti on CO2 eesmärgid juba täitnud. 2030 võiks pool energia lõpptarbimisest olla taastuv, seejuures elekteril tõus 18%-lt 40-ni. Tõhususe suurendamine peab jääma tänasele tasemele, seejuures primaarenergia tarbimine peab vähenema. Põlevkivist õli/energia tootmine peab säilima, kuni see on majanduslikult mõttekas.

Käes on uus momentum. Euroopa Liit on üles sättinud nn õiglase ülemineku mehhanismi uuenenud Euroopasse (loodetavasti kogu planeedil). Ja paneb sellesse ka paraja summa raha. Keskmes on, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele toimuks õiglaselt, arvestades Euroopas aluseks võetud väärtusi ja printsiipe. Kõigi muude “õiglaste” printsiipide kõrval tähendab see, et piirkonna elanike elukvaliteet ei tohi halveneda. Ida-Virus olgu eesmärkideks muuhulgas energiasüsteemid kliimaneutraalseks (tulevikukindlaks), kaugküte, hoonete energiatõhusus, põlevkivitööstuse dekarboniseerimine. Looduse ja liigirikkuse kaitse kõrval on inimene üks neist liikidest, mis ei tohiks kannatada ebaproportsionaalselt ei geograafiliselt ega muude gruppide kaupa. Iga inimene on väärtus ja tema väärikas toimetulek ei tohiks jääda mingite „üldiste hüvede“ varju. Kliimaneutraalsuse saavutamine on keeruline, kuid ühtlasi avab ka uued äri- ja töö võimalused.

Ida-Virul on rohepöördest kasu lõikamiseks ka omad eeliseid:

  • olemasolev võrgutaristu,
  • püsiv vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele energeetikas
  • Uute rakenduste leidmine: Ida-Viru ei pea olema Eesti energeetika epitsenter, energeetika olgu sealse majanduse mitmekesistamise üks osis.
  • Vaid neljas EU riigis on taastuvenergia osakaal soojusenergia tootmisel üle poole, Eesti üks neist.

Põlevkivi on mitte ainult saaste vaid ka võimalus – sellest elektrienergia toomise tehnoloogia on pidevalt arenenud. Auvere jaama puhul ei kuulatud teadlasi, olnuks võimalik palju efektiivsemalt teha.

Biokütus on võrreldes põlevkiviga kolm korda energiamahukam. Pole mõtet metsa hävitada.

Praegustel uuringutel on printsiibis kaks suunda:

  • Põletamine hapnikus – maksaks 209 milj
  • CO2 kinni püüdmine – maksaks 250 milj.

Suitsugaasides olgu ainult veeaur ja CO2, siis saab puhtaks ja CO2 kinni püütud. Katseid tehakse juba 9 aastat. CO2 pole maailma päästmise plaan, sest Ida-Viru annab vaid tühise osa heitmetest. Pigem on see äriplaan, mis siiski peab silmas pidama CO2 bilanssi.

Keevkiht-pürolüüsi seade on ehitamisel. Surve tegeleda vesinikuga on suur, toimub koostöö rahvusvahelistes projektides. Kuidas on Eesti energeetika rahastamisega? Vastus: kui on hea idee, siis raha leiab. Probleem on järjepidevuse katkemine, noored pühendunud inimesed ei tule sellesse valdkonda.

Kogu Eesti ülesanne on nüüd kokku seada plaan, kuidas seda raha targalt kasutada. Tähtaeg on aasta lõpp, st KOHE. Planeerimise eestvedaja on Rahandusministeerium. Juba on loodud on komisjonid “protsessi jälgimiseks”, tugev sõnaõigus on Omavalitsuste Liidul. Kava tehakse esialgu kümne aasta ulatusega, kuid kõigile on selge, et see nn üleminek ise võtab tublisti rohkem aega. Olukorda Ida-Virumaal analüüsis ametlikuks seisukohavõtuks Praxis. Selle kohta avaldas ka ERK oma seisukohad.

27. august – Narva kohtumine

Rahandusministeerium korraldab august-september 2020 erinevates paikades kolm kohtumist asjahuvilistega. Neile saab registreeruda kodaniku või ühendusena.

Kokku olid esimesele kohtumisele tulnud tõsised tegutsejad, kes teavad, mida räägivad. Muidugi ei suudetud katta teemat kogu laiuses. Polnud ka pakkuda valmis lahendusi selle kohta, et kuidas siis ikkagi sisustada neid aastaid ja aastaid kõlanud loosungeid

  • põlevkivi-elektri asendamisest,
  • sellest, et energiasüsteemid peavad saama kliimaneutraalseks,
  • majanduse mitmekesistamisest,
  • teadus-arendustegevusest,
  • tööturust jms-st.
Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht, põlevkiviasjatundja prof. Andres Siirde ja ERK esindaja Juhan Telgmaa.

Ühtki lausa uudset ideed välja ei käidud. On kahtlane, kas ka aasta lõpuks mingi piisavalt konkreetse plaaniga hakkama saadakse. Aga seda ei maksakski vist kümne aasta kavalt nõuda. Pigem tuleb tekitada programm, mis end ise aja kulgedes pidevalt täiendab ja kohandab. Praegu sellist pole ega paista ka nurga tagant.

Õiglane üleminek on osa suuremast pildist, sellest nn rohepöördest. See on väärikas eesmärk, kuid see pole ainus ega eraldiseisev eesmärk ei Euroopa ega Eesti arengus. ERK jätkab protsessi jälgimist ja pakub oma lahendusi. Oma peamiste partneritena näeb ERK Ida-Virumaa suurettevõtete juhte, Virumaa ja Narva kolledžeid, teadlasi ja “kastist välja” mõtlevaid eksperte.

Olukord Ida-Viru tööturul

Eesti suurim töötus ja vähim tööhõivemäär. Juba pikemat aega. Traditsioonilisd töökohad on mandunud, eriti mäenduses, töötlevas tööstuses, energeetikas. Senised keskmisest kõrgemad palgad kaovad. Töötleva tööstuse osakaal on kõrge ja seda peaks ära kasutama.

Mida tehakse?

Töötukassa pakub uut tööd, ümberõpet ja nõustamist. Tööotsijale tasuta koolitused mitmes valdkonnas, toetused ettevõtluse alustamiseks ja veel ühtteist. Tuge hakatakse pakkuma juba siis, kui on oht töökohtade kaoks.

Muidugi on selge, et nn tööturu teenused ei loo töökohti, need vaid aitavad inimesi töö otsingul või loomisel.

Kõik on seotud – Töötukassa eksperdid ütlevad, et kui inimene on üle 4 kuu töötu, tekivad tervise- ja muud kuhjuvad probleemid. Enamike inimeste ootus on töötada stabiilses keskkonnas suurettevõttes. Vabanevad oskustöölised on suur potentsiaal, millele on võimalik uut ja uuenduslikku ehitada, kui seda vara ja väärtusena näha osatakse.

Järgmine arutelu 8. septembril Jõhvis.

Covid-19 esimesed õppetunnid – N. Kalikova

Sildid

, , , , , , ,

Dr. Nelli Kalikova

Epidemioloog ja infektsioonist, Eesti Rooma Klubi liige

Koroona tegi Dr Kalikovast koronoloogi (koroonaloogi?): ta on läbi viirusesaaga hoidnud professionaalina silma peal sündmustel, arengutel ja reaktioonidel, olnud vajalik valgustaja.

Suvine ilm, koroona taandumine ja väikeste sammudena vabaduse lähenemine tõstab meeleolu ja sisendab optimismi. Tahaks jätta seljataha kõik need rasked hetked ja muremõtted, mis meid kuudeviisi kimbutasid. Kuid inimene on liigi Homo sapiens („tark inimene“) esindaja, kes õpib oma kogemustest, vigadest ja edusammudest.

Me kõik peame analüüsima läbielatud epideemia sõlmpunkte ja tegema järeldusi, mis aitavad meil vajadusel tegutseda arukamalt, ettenägelikumalt ja samale rehale astumata.

Eestis võib koroona epideemia jagada kolmeks etapiks:

1. Epideemia algus, ajaliselt jaanuar-veebruar 2020

Sisuliselt oli see periood meil maha magatud, kuigi ohumärgid olid juba Euroopas tajutavad. See, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oli samuti pooluinuvas seisundis eriti suureks lohutuseks ei peaks olema. Olukorra monitooringu võttis enda peale Terviseamet (TA), kuid kahjuks monitooringuga asi piirduski seni, kuni vesi oli ahjus.

Jätka lugemist

Euroopa Komisjon terviklik uue elurikkuse (BD) strateegia – ERK loodus

Sildid

, , , , ,

Eesti Rooma Klubi (ERK) kommentaarid KKM 18. juuni arutelu järel. Kommentaarid on kokku pannud ERK Looduse toimkond koosseisus: Juhan Telgmaa, Alvar Soesoo, Urmas Tartes, Andres Tarand, Kaupo Vipp, Mercedes Merimaa, Rein Einasto, Valdur Lahtvee, Olavi Tammemäe.

Euroopa Komisjoni elurikkuse (BD) strateegias on kokku võetud ka kodanikuühenduste tavapärased tahtmised BD kaitsmiseks ja need lubatakse ellu viia. Strateegia sobitub EDG raamistikku ja peab kujunema selle keskseks juhtliiniks.

Pakutud EU arvulised eesmärgid nagu näiteks võtta kaitse alla 30% maast ja merest, sh 1/3 range kaitse alla, on adekvaatsed ning muidugi väärivad toetust.

Senisest enam pühendatakse tähelepanu metsale ja põllumajandusele, mis peaks Eestit eriti huvitama.

Kuidas „tuua tagasi rohkem loodust põllule“ reformitud CAP abil võib Eestile olla päris problemaatiline ja kohustused selles valdkonnas tuleb võtta väga vastutustundlikult.

KUID, silma hakkas strateegias ka paar aspekti, mis vajaks selgemat kajastamist.

Näiteks:

  • Pole seostatust EU 8 EAP (Environment Action Programme) valmimisega, seda pole isegi nimetatud. See programm saaks olla on üks mõjusamaid instrumente BD strateegia elluviimisel.
  • Kodanike kaasamiseks nimetatakse vaid Arhusi konventsiooni raamistikku, mida läheb tarvis alles siis, kui asjad väga kurjaks lähevad, aga mitte vajadust parandada BD kaitsest huvitet kodanikuühenduste ausat kaasamist igapäevasuhtlemises võimudega.
  • Pole pakutud selget võimalust/raha teadusele, milleta eesmärgid pole saavutatavad

Kokku võttes: kirjas on head üldpõhimõtted ja kavatsused. Loodame, et liikmesriikide valitsused ja EC ilmutavad piisavat poliitilist tahet ja koostööd sedavõrd vajaliku ja ambitsioonika strateegia koostamisel. Realiteeditunnetus, eelkõige vajalikus mahus investeeringud, peab tagama kavandatavate allprogrammide ja -kavade õigeaegse elluviidavuse. Seetõttu rõhutame eriti strateegia elluviimiseks tarviliku juhtimis- ja seire struktuuride tähtsust.

Protsessi jätkudes on Eestil vaja tähelepanelikult jälgida ja vajadusel sekkuda strateegias nimetatud paljude EC konkreetsete kavade valmimisse ja vältida nende võimalikke vastuolusid Eesti spetsiifikaga.

COVID-19 antikehade saaga – N. Kalikova

Sildid

, , , ,

Artikli ilmutas ka Õhtuleht 

Dr. Nelli Kalikova

Epidemioloog ja infektsioonist,
Eesti Rooma Klubi liige

Dr Kalikova on läbi viirusesaaga hoidnud professionaalina silma peal sündmustel, arengutel ja reaktioonidel, andnud arusaadavaid ja läbipaistvaid selgitusi, olnud vajalik valgustaja.

Ühiskonnas uut segaduse lainet tekitanud valitsuse poolt algatatud Covid-19 antikehade uuringu plaan on järjekordne näide sellest, kuidas heade kavatsuste tulemus võib olla kas nullilähedase kasuteguriga või isegi miinusmärgiga.

See on veelkordne näide vigasest probleemi käsitlusest, mille taga on erialase kompetentsi puudumine valitsuse nõunike, eeskätt Terviseameti poolt. Kaldun arvama, et Arkadi Popov sai liiga vara koroonaepideemia vastase töö korraldamisest tagandatud. See, et mitu arstide ühendust avaldasid nördimust kavandatud antikehade uurimise plaani kohta, näitab, et isegi need arstid, kes ei ole epidemioloogi haridusega, tuginedes ainult arsti loogikale ja kainele mõistusele, said aru, et kavandatud plaan on halb ja ei anna uut teadmist, mis aitaks tulevikus epideemiaga paremini hakkama saada.

Jätka lugemist