Arvamusfestival AF2017

Featured

Sildid

, ,

Kukeseene-hooajast on saanud hapukurgi- ja peagi puraviku hooaeg. Üle lõkke hüppamised ööta ööl on jälle tehtud, julgemad on sellesuvise varba vette kastmise läbinud. Koolilõpetamiste asemele on tulnud pea igas peres sisse astumiste ja varsti esimese koolipäeva aeg.

Arvamusfestival_2017_logoTraditsiooniliselt tõmbas arutelude- ja debattide-vaiksele suvele joone alla Paide Arvamusfestival. Seekord siis AF2017 logo all. Arvamustest on saanud eesti muidu vaikse, loiu ja killustunud ühiskonnaliikumise osa nii Arvamusfestivali klubi näol. Aruteluõhtud on avatud kõigile huvilistele. Teisalt on igale aktsioonile ka re-aktsioon. Nii on sündinud eel-arvamusfestivalid (toimus sel aastal Hiiumaal). Eesti keeles saab see eel- kena mitmetähenduslikkuse – osalt nagu soojenduseks suvisele päris-arvamusfestivalile, teisalt võimalusele mitte olla liig nõtke muutuste suhtes ühiskonnas ja maailmas üldisemalt.

Paides koguneti sel aastal 11-12. augustil. Ikka vanas kohas ja tuntud formaadis.

Endiseks on jäänud ka see, et Eesti Rooma Klubi liikmeid võib leida mitte niivõrd kuulajate kui pigem aktiivsete arvajate ja ühiskondliku mõtte suunajate seast.


Ilm – ka sel aastal lubati festivalile vihmast ilma. Tegelikkuses õnnestus olla tunnistajaks sajandi tormile. Oma kava – uuendusena sai igaüks koostada oma festivalikava. Kahjuks oli selle aasta festivali veebikujundus nii vilets, et kava jälgimine on tõeline katsumus.

CaptureEelmise aasta esinejatele (E. Ergma, O. Tammemäe, J. Telgmaa, Ü. Vooglaid) kõrvale on ennast tugevalt tõstnud Tiiu Kuurme ja Kaupo Vipp. Esines ka ERK endine liige akad. E. Ergma.

Vaata siit:

Lisaks on meediakanalid teinud omad valikud: ERRÕhtuleht.


*Kui mõni ERK esineja salevestus on silmade vahele libisenud, andke palun teada (vt. kontaktid). Nagu ikka, püüame oma klubi esinemised ja arvamused parimal võimalikul moel teieni tuua.

Eesti Looduskaitse Selts 50

Sildid

,

Eesti Looduskaitse Selts, see Eesti Rooma Klubi emaorganisatsioon – ellukutsuja, sünnitaja, hoidja ja taskuraha korraldaja – pidas 2017. a. juuli viimasel nädalavahel on 50. suvist kokkutulekut Porkunis ja Lääne-Virumaa maastikel. Ühtlasi toimus Eesti Looduskaitse Seltsi 18. kongress.

Eesti Looduskaitse Selts toetub oma meenutustes ajale, mil teadlase loomulikuks ülesandeks oli ka ühiskonna aktiivne ja tooni andev mõjutamine. Teadlane oli isiksus. Isiksus ei jää märkamata. Ta on loomulikult arvamistes eestvedaja, moodsa sõnaga liider. Jaan Eilart (1933-2006) on üks neist, keda tuleb tänada ühiskondliku mõtlemise suunamise eest reas looduse kaitse >> keskkonna kaitse >> kultuuri ja rahvusriikluse kaitse. Nii nagu igal liigil on õigus elule oma keskkonnas ja oma arengutempode rajal, nii ka igal rahval. 1957, sügaval nõuka-ajal, asuti tema eestvedamisel Tartu Ülikoolis õpetama õppeainena looduskaitset, 1958. aastal asutas ta Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR), väidetavalt vanima tudengite looduskaitseühenduse maailmas. 1969. aastal juhtis Jaan Eilart  NSVL esimese rahvuspagi rajamist Lahemaal, hiljem osales juhendajana Komi, Armeenia ja Tadžikistani rahvusparkide loomisel. Hakkasid süvenema arusaamad planeedist Maa kui ühtsest ja ühendatud süsteemist, ilmusid “Hääletu kevad”, “Kasvu piirid”, tekkis Eesti Rooma Klubi, mille üheks asutajaks ka Eilart. Roomaklubilased, sh. klubisse kuuluvad eesti akadeemikud, on neid mõtteid aastakümnete vältel aktiivselt edasi arendanud. Vt. kas Youtube’ist, ERR arhiivist või vt siit nt. Rein Einasto mõtteid sel teemal.

Seekordse, Eesti siiani suurima MTÜ kokkusaamise paigaks oli valitud omapärane Porkuni – selle ujuvad saared, tühjenev ja täituv järv, kaunis loodus ja rikas kultuurilugu peegeldab mitmemõõtmeliselt ELKS traditsioone. Üheskoos tamme istutamine, loodus- ja kultuuriradade uurimine sidus Eesti ja kohaliku Läänemere ja rahvusvahelisega ning lihtsa ja maise kuninglikuga (vt. pilte).

Seekordne auliikmete nimetamine seltsi endise esimehe J. Riisi ettepanekul oli saagirohke just ELKS pojale Eesti Rooma Klubile – neljast 2017 auliikmest kaks on aktiivsed Eesti Rooma Klubi juhtfiguurid – nomineeritud said ERK president Andres Tarand ja tegevsekretär Juhan Telgmaa. Nii Seltsi auesimees kui ERK liige President Arnold Rüütel pidas kohase kõne.

ELKS kongressi toimumiskohaks oli Mädapea mõis. Ka see sümboolne ju – mõisakultuur, mis hoiab ühes legendid, päritolu, kultuuri luues seosed inimeste, koha ja olude vahel keele kaudu on osa meie keskkonnast. Ja see on unikaalne ja kordumatu. 101 delegaati üle Eesti otsustasid:

  • Kaasajastada Põhikirja
  • Värskendada juhatust
  • Olla tugevamalt sidustatud kogukondlikult ja riigi tasandil ülesannetega, mida uus muutuv aeg meie ette seab
  • Leida paremat kandepinda ja näidata julgemalt Seltsi kui mittepoliitilise ühiskondliku liikumise võimalusi ja jõudu oma kodukoha, sh. Eesti elu kujundamisel

Muidugi käisid ühisolemiste juurde V. Mikita, lõke, Henn Rebase akordion ja suvi looduses. Tallinn ja EL eesistumine, liiklussegadused ja telekamaksud – kõik selle sai korraks unustada, et laadida ennast tegusaks uueks hooajaks. See ei tähendanud tõsiste teemade eitamist. Otse vastupidi – eesti rahvuskivi pae väärtustamine, pääsupojad akna taga, Eesti maastikud, kohalik toit, kohalik ettevõtlus – just see on nurk, mis poliitvaidlustes vahel unustatakse. Mil määral ja milleks me neid väärtusi ümber kujundame? Kas need on parteipoliitilised või rahvuslikud otsustused, kes neid tegema peaks ja on volitatud tegema.? Ka ELKS ei saa neist küsimustest mööda. Eesistumisel näitame uhkusega oma metsi ja loodust. On see kestlik? Mis on mille arvelt? Peame ühendama Säästva Arengu, projektid ja kohalikud eksperdid. Kas oleme olnud selles teaduse ja teadmistega kooskõlas, kas oleme olnud piisavalt järjekindlad? Meid ajavad segadusse KOV valimised, reformid ja sageli vahetuvad ministrid – ka ELKS esimees Vootele Hansen kinnitas korduvalt, et peame pea selge hoidma ja rahva enda seltsid ja klubid, mitte mõtted vaid otsused ja teod või tegemata jätmised määravad, milline on see Eestimaa, mille oma lastele ja lastelastele pärandame.

Tagasi väikse poja Eesti Rooma Klubi juurde:

Kas Eesti Rooma Klubist saab kunagi ka päris iseseisev ja tululik ühing, näitab aeg. Ja uus hooaeg algab juba septembris. Ka Klubil seisavad emaühingu eeskujul ees enesele otsa vaatamine, selgete sihtide seadmine ja jõukohaste ülesannete kavandamine. Globaalne algab siit, täna ja igaühe võimetekohasest kaasalöömisest.

 

 

pildid tegi T. Stewart

Suvelugemist: ametikirjadest

Sildid

, ,

CaptureAmetikirja mõistet Eesti seadusandlus ei kasuta ega sätesta. Ometi pole ametikirja kui kommunikatsioonivahendi ja riigijuhtimise hoova osatähtsus digiajastul sugugi vähenenud.

Vaatamata kohustavatele seadustele ei kipu ametnikud, kellede käes riigi valitsemisel ja juhtimisel suur osa võimust, “rahva” pärimistele vastama. Sama laieneb ka tippametnikele nagu president ja peaminister ning nende bürood. Kodanikud on püüdnud isegi kohtust abi otsida. …neile ei vastata.

J. Uibu on püüdnud selgitada, mis see on, mille toimimatusest käib jutt ning kutsub ka suvisel ajal kaasa mõtlema.

Lokaalravitsus globaalpohmelusele

Sildid

, , , ,

Telli nüüd!ERK liikme Kaupo Vippi uus raamat on ilmunud. Raamatule on eessõna kirjutanud Eesti Rooma Klubi nimel klubi president A. Tarand. Raamatu tutvustused toimusid juulis 2017 Kuresaares, Tartus ja Tallinnas.

Kui Kaupo esimene raamat analüüsis muutusi tänases maailmas ja trende ning suundumusi, mida tasub märgata, siis teine järjeteos püüab vastata küsimusele „mida teha?“. Raamat oli juba enne ilmumist praktiliselt läbi müüdud.

 


Uuri siit, mis raamat see on ja miks seda juba täna tellima peaks. Kuula, mis Kaupol endal öelda on. Raamat on järg eelmisele, viimseni läbi müüdud raamatule:

Vipp, K. 2014. Globaalpohmelus. Naftatipuvaade tööstusühiskonnale

ERK hooaeg 2016-2017

Möödunud 2016-2017 hooaeg oli mitmes mõttes eriline Eesti Rooma Klubi ajaloos – toimusid mitmed olulised muutused liikmeskonnas, esile tõusetusid uued suunad klubi tegevuses, palju rohkem ja julgemalt kui varem astuti avalikkuse ette poliitiliselt tundlike teemadega.

Eesti Rooma Klubi ja selle liikmed võtsid terve aasta jooksul aktiivselt sõna nii kirjutavas pressis, teles kui raadios, esinesid pleenumitel, ümarlaudadel, kohtumistel riigi kõrgeimate esindajatega. Teemadest tõusid veel teravamalt üles juba aastaid fookuses olnud:

  • Demograafiline olukord Eestis
  • Riigi juhtimine
  • Mõistlik ja kestlik majandamine
  • Eesti kui rahvusriigi huvid
  • Euroopa Liidu muutuv keskkond

Nende teemadega jätkab klubi ka uuel hooajal, mis algab juba septembris 2017.

ERKile on ette heidetud, et pole suudetud esitada Rooma Klubi põhieesmärgiks olevat – tulevikuprognoosi ei lokaalses ega globaalses perspektiivis. Osalt on seda ülesannet kandnud koduleht, kust on võimalik esinemisi ja esitlusi koondada teemade, märksõnade või esinejate kaupa. 2017 on ka siin toonud uuendusi – Eesti Rooma Klubi liikmetelt on sel hooajal ilmunud mitu teost, millega püütakse üldistada kas oma teadusharu filosoofia muutusi (A. Leps) või isegi maailmamajanduses toimuvate trende selgitada ja negatiivsetele mõjudele vastu seismise võimalusi pakkuda (K. Vipp). Need teosed said elujõu mitte küll veel klubi nime all, kulu ja kirjadega kuid klubi toetusel ja tagatisega.

Soovime seda liini jätkata ning toetada ka edaspidi analüütilist sekkumist nii Eesti, Euroopa kui maailma üldiste trendide teadvustamisse ja teavitamisse. Kõik, kes tahavad Eesti Rooma Klubi selles mistahes viisil toetada, palume lahkesti ühendust võtta. Ilmusid ka A. Sirendi filosoofilise triloogia kolmas osa ja loodusnähtuse ülevaade Eestis (A. Tarand).

Meenutuseks:

Hooaja viimasel koosolekul esinesid maikuu lühiettekannetega klubi liikmed:

  1. L. Utno – demograafiagrupi loomisest. Töörühma kavad ja külalistele avatud koosolekute materjalid ilmuvad erilehele.
  2. R. Lehtla – Pariisi kliimalepe – mida see tegelikult tähendab?! Vaata edasi SIIT
  3. T. Stewart – Teadmusloome sotsiaalteadustes. Vaata edasi SIIT
  4. H. Saarm
  5. Klõpse hooaja viimasest koosolekust näeb siin.

2016 aastal Eesti Rooma Klubiga seotut vaata veel SIIT.

 

2017 kevadel esinesid:

Kuupäev Teema Ettekandja
10. jaanuar Jätkame SE21 arutelu Prof. Erik Terk
14. veebruar Ökosüsteemsusest ja rahvusriiklusest tuleviku-ühiskonnas. Ökosemiootiku vaatenurk/ kokkuvõte ilmub kodulehele Prof. Kalevi Kull
14. märts “Tõejärgne ühiskond”: kuhu oleme jõudnud, mis saab edasi? Raul Rebane
11. aprill  Eestluse kestmisest Mati Heidmets
9. mai  Põhiettekanne: Islamialdis Euroopa ja õigeusklik Venemaa

Lühiettekanded (á 20 min) klubi liikmetelt -– mis on tema uurimisalas aktuaalset ja millega on ettekandja rikastanud globaalset mõttejõudu või teadmust

 Jüri Raudsepp

 

 

Kas Rail Baltic tuleb ikkagi?

Sildid

,

19-juunil 2017 kl. 13:30 hääletas EV Riigikogu täiskogu istungil Rail Balticu küsimuses järgmiselt:

Kohal 90 saadikut, neist:

  • 63 hääletasid poolt
  • 20 vastu
  • 7 ei hääletanud
  • erapooletuid polnud

Hääletuse tulemused saadikute kaupa on näha SIIN. Riigikogu erakorraline istungjärk, 19. juuni 2017 on täismahus näha SIIN (RB küsimus alates 1h 05 min kuni lõpuni).

Sellega on läbi ajastu “enne 449 SE II hääletust EV riigikogus”.


rbHääletusele eelnenud ööl edastati veelkord kõigile Riigikogu saadikutele nn. 222 kiri palvega mitte hääletada praegusel kujul esitatud projekti poolt. Enne hääletamist esitasid viis seltsi-klubi riigikogule veelkordse palve jätta Rail Balticu lepe sellisena ratifitseerimata. Need olid Eesti Rooma Klubi, Eesti Loodusuurijate Selts, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Geograafia Selts ja Avalikult Rail Balticast ühendus.

Pöördumine riigikogu poole:

Audiitorfima Ernst & Young on teinud projekteeritava Rail Balticu ehituse ja toimimise tasuvusanalüüsi.

Paraku ilmneb selle dokumendi detailsemal uurimisel, et selles sisalduvad paljud vasturääkivused, vead ja ebatäpsused, seda nii kaubavedude kui reisijateveo arvutustes, ehitusprotsessi kuludes ja paljudes muudes küsimustes.

Eriti murelikuks teeb see, et tasuvusanalüüsis on tugevasti alahinnatud trassi mõju looduskeskkonnale ning piirkonna sotsiaalmajanduslikule ja regionaalsele arengule, mis lõpptulemusena toob loodetava kasu asemel Eesti riigile märkimisväärse kahju.

Ühtlasi selgub, et peale tasuvusarvutustes tehtud oluliste vigade parandamist ei ole Rail Balticu projekt EL abikõlbulik.

Mitmetele puudustele on tähelepanu juhtinud ka EV Riigikontroll.

Soovitame seetõttu tungivalt riigikogul jätta sellisel kujul Rail Balticu lepe ratifitseerimata ning enne uute ja siduvate otsuste tegemist põhjalikult analüüsida Rail Baltic arendamisega seotud riske ning läbi viia põhjalik sõltumatult tellitud tasuvusanalüüsi auditeerimine ning uus alternatiivseid raudtee lahendusi võrdlev analüüs.

Andres Tarand, Eesti Rooma Klubi president
Oive Tinn, Eesti Loodusuurijate Seltsi president
Jaan Riis, Eesti Looduskaitse Seltsi esimees
Mihkel Kangur, Eesti Geograafia Seltsi president
Priit Humal, Avalikult Rail Balticust juhatuse liige

Pariisi kliimaleppest. R. Lehtla

Sildid

, , ,

2016/2017 hooaja ettekandekoosolekud lõpetasid kolm lühiettekannet klubi liikmetelt. Nende hulgas Reigo Lehtla – bioloog, keskkonna-ekspert ja audiitor (Deutsche Gesellshaft für Internationale Zusammenarbeit GmbH).


Mida Pariisi lepe 2016 tegelikult tähendab juhul kui seda ikka täita soovitakse/ suudetakse? Vaata vaata D. Trump‘i otsuse poolt ja vastuargumente SIIT ja SIIT.

*Ettekannet illustreerinud slaide näed siit: R. Lehtla – Paris Climate Deal

Paris-Agreement_Logo_EN_size

Jätka lugemist

Islamialdis Euroopa ja õigeusklik Venemaa. J. Raudsepp

Sildid

, ,

Jüri Raudsepp – ettekanne Eesti Rooma Klubis, 09-mai-2017

Islamist nii ja teisiti

Raudsepp_Jüri.IMG_7293Islam tähendab allumist, allaheitmist, andumust Jumalale – Allahile. Islam on ainujumalale andumise religioon, seega kompromissitult monoteistlik. Kui islamis kõneldakse usklike kogudusest, siis mõeldakse selle all mitte kogudust kristliku kiriku mõttes, vaid muslimite ühiskonda, mida tähistab araabiakeelne sõna umma (rahvas). Viimane tähendab ka muslimite ülemaailmset kogukonda, kus iga muslim on Muhamedi õpetuse järgi teisele muslimile vend. Täisväärtuslikud inimesed on ainult umma´sse kuuluvad muslimid.1

Jätka lugemist

Eesti Rooma Klubi avaldus Rail Balticu kohta

Sildid

, , ,

Vaata pressikonverentsi 20-04-2017,
kus peale Eesti Rooma Klubi esinesid
ka Raudteelased ja Meremehed.


RAIL BALTICu RAJAMINE UUELE OTSETRASSILE ON LÄBI MÕTLEMATA OTSUS!

Eesti Rooma Klubi avaldus

  1. märtsil 2017 saatis minister Kadri Simson kooskõlastusringile Rail Balticu (RB) uue otsetrassina arendamise valitsuste vahelise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, taotledes selle menetlemist kiirkorras. Ilmne on valitsuse kavatsus ratifitseerida leping veel enne, kui valmivad tasuvusuuring ja Riigikontrolli audit projekti senise kulgemise hindamiseks.

Eesti Rooma Klubi ja paljud kodanikud ning kodanikuühendused on korduvalt juhtinud tähelepanu ja esitanud küsimusi nii Rail Balticu üldise kontseptsiooni kui ka selle mitmete aspektide kohta (vt. ERK avaldus nov. 2016: https://roomaklubi.wordpress.com/2016/11/). Seda eriti pärast aastal 2011 valitsuse salastatud motiividel tehtud otsust rajada RB uuele otsetrassile.

Jätka lugemist

Inimkonna põhihäda – kohastumatus ülimuutustega­. Kärdler vs Vooglaid

Sildid

, , , ,

Kommentaarid: Ülo Vooglaid (Ü.V. taandega kursiiv )

Arvamus: Tiit Kändler 7. aprill 2017, Postimees


Kändler 2014Valgus valib enesele tee, mis viib kiiremini sihile. See tuleneb füüsikalises maailmas kehtivast vähima mõju printsiibist. Ometi pole valgusosakestel teadvust. Inimene valib tee, mis vajab vähimat pingutust. See maksab kätte ajastul, mil toimuvate muutuste kiirus ületab inimese kohastumisvõime. Praegu elame ühel sellisel ajastul. Kõik meie suured hädad on lõppkokkuvõttes tingitud sellest, et inimene ei suuda kohastuda keskkonnaga sama kiirelt, kui see muutub.

Jätka lugemist

Seitse minutit olukorrast EV-s. A. Tarand

Sildid

, , ,

Pärnu pleenum Loomeliitude 1987 mälestuseks 02. aprillil 2017

Lp. loojad!
Jämedas arvestuses – inimarengu indeksi järgi – on EV tõusnud vahemikus 1995- 2014 riikide võrdluses kuuekümnendalt kohalt 30-le kohale, kordagi kohanumbreis tagasi kukkumata (nagu näiteks Eestile 2013.a. kannule jõudnud Leedu on praegu jälle 37-s.) Eesti on sel kümnendil möödunud EL kaaslastest Ungarist, Poolast, Portugalist ja Küprosest ja väga lähedal Kreekale, Tśehhile, Itaaliale ja Hispaaniale. Tõsi-pigem nende maade languse kui meie suure tõusu tõttu. Põhjuste otsimine viiks siin pikale, kuid Ungari ja Poola puhul võib vabalt üks nendest olla kahetsusväärne demokraatiast kaugenemine. Kokkuvõttes – hoolimata kõigest, Eesti areng veerandsajandi jooksul on olnud sujuv, iseasi, keda selle eest tänada. Ma usun, et primaarne on meie minevikust ja suurelt jaolt kliimast pärit töökus, aga küllap jätkub kiitust mujalegi.

Jätka lugemist

Kuidas kadus solidaarsus Eestist? M. Hint

Sildid

, , , ,

Mati Hint Pärnus loomerahva aprillipleenumil (2. aprillil) 2017


Lugupeetavad!

Usun, et meie siin esindame Eesti südametunnistust. Selle usus pöördun teie poole. Meenutan ja muretsen.

1997 aasta juuli lõpu veetsime – mina ja minu abikaasa – Bourgogne’is (ajalooliselt Burgundias) perekond Blumide külalistena. Olin Pariisis ülemaailmsel lingvistide kongressil, kus minuga samas sektsioonis pidas ettekande Gilles Blumi abikaasa Riitta Välimaa-Blum. Gilles Blum on sõjaeelse ja sõjajärgse Prantsusmaa sotsialistist peaministri Léon Blumi suguvõsast. Ootamatult kutsusid nad meid kongressi järel külla oma tolleaegsesse maakodusse Bourgogne’is. Sõitsime mitu päeva ringi keltide ajaloo kõige traagilisemates kohtades (millest Jaan Kaplinski on kirjutanud luuletuse “Vercingētorix”). Kõnelesime ühiskondadest ja eriti Eestist. Eesti saatus oli neile tähtis, sest paar oli tutvunud turismireisil Tallinna, kui Gilles Blum töötas Helsingis Prantsusmaa saatkonnas. Nendest jutuajamistest kirjutasin palju üles ja olen ligi 20 aastat korranud järjest sagedamini üht Gilles Blumi lauset: “Kui te lasete hävitada solidaarsuse Eesti ühiskonnas, siis on teiega kõik.”

Jätka lugemist

Uusliberalismist ülikoolides. T. Kuurme

Sildid

, ,

Esinemine paneelis “Uusliberalism kõrghariduses”, ESAK10

Keel, milles räägitakse kõrgharidusest, on palju muutunud. Tänased märksõnad nii hariduses kui kõrghariduses kõlavad varasemast erinevalt: standardiseerimine, mõõdikud, plaanipärasus, võrgustumine, soorituskesksus, konkurents, kvaliteet, kontroll, projektipõhisus, meetodid, lisandunud on digipööre. See pole enam vaimsust ja haridust esindav, vaid toodangut andva asutuse sõnavara. Soome uurijad on öelnud: Ameerika ülikoolid on muutunud uurimistehasteks, kus haridus saab toodanguks ja kaubaks, õpetajad on koolitustoodete tootjad ja üliõpilastest saanud tarbijad.

Jätka lugemist