Kas Rail Baltic tuleb ikkagi?

Sildid

,

19-juunil 2017 kl. 13:30 hääletas EV Riigikogu täiskogu istungil Rail Balticu küsimuses järgmiselt:

Kohal 90 saadikut, neist:

  • 63 hääletasid poolt
  • 20 vastu
  • 7 ei hääletanud
  • erapooletuid polnud

Hääletuse tulemused saadikute kaupa on näha SIIN. Riigikogu erakorraline istungjärk, 19. juuni 2017 on täismahus näha SIIN (RB küsimus alates 1h 05 min kuni lõpuni).

Sellega on läbi ajastu “enne 449 SE II hääletust EV riigikogus”.


rbHääletusele eelnenud ööl edastati veelkord kõigile Riigikogu saadikutele nn. 222 kiri palvega mitte hääletada praegusel kujul esitatud projekti poolt. Enne hääletamist esitasid viis seltsi-klubi riigikogule veelkordse palve jätta Rail Balticu lepe sellisena ratifitseerimata. Need olid Eesti Rooma Klubi, Eesti Loodusuurijate Selts, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Geograafia Selts ja Avalikult Rail Balticast ühendus.

Pöördumine riigikogu poole:

Audiitorfima Ernst & Young on teinud projekteeritava Rail Balticu ehituse ja toimimise tasuvusanalüüsi.

Paraku ilmneb selle dokumendi detailsemal uurimisel, et selles sisalduvad paljud vasturääkivused, vead ja ebatäpsused, seda nii kaubavedude kui reisijateveo arvutustes, ehitusprotsessi kuludes ja paljudes muudes küsimustes.

Eriti murelikuks teeb see, et tasuvusanalüüsis on tugevasti alahinnatud trassi mõju looduskeskkonnale ning piirkonna sotsiaalmajanduslikule ja regionaalsele arengule, mis lõpptulemusena toob loodetava kasu asemel Eesti riigile märkimisväärse kahju.

Ühtlasi selgub, et peale tasuvusarvutustes tehtud oluliste vigade parandamist ei ole Rail Balticu projekt EL abikõlbulik.

Mitmetele puudustele on tähelepanu juhtinud ka EV Riigikontroll.

Soovitame seetõttu tungivalt riigikogul jätta sellisel kujul Rail Balticu lepe ratifitseerimata ning enne uute ja siduvate otsuste tegemist põhjalikult analüüsida Rail Baltic arendamisega seotud riske ning läbi viia põhjalik sõltumatult tellitud tasuvusanalüüsi auditeerimine ning uus alternatiivseid raudtee lahendusi võrdlev analüüs.

Andres Tarand, Eesti Rooma Klubi president
Oive Tinn, Eesti Loodusuurijate Seltsi president
Jaan Riis, Eesti Looduskaitse Seltsi esimees
Mihkel Kangur, Eesti Geograafia Seltsi president
Priit Humal, Avalikult Rail Balticust juhatuse liige

Pariisi kliimaleppest. R. Lehtla

Sildid

, , ,

2016/2017 hooaja ettekandekoosolekud lõpetasid kolm lühiettekannet klubi liikmetelt. Nende hulgas Reigo Lehtla – bioloog, keskkonna-ekspert ja audiitor (Deutsche Gesellshaft für Internationale Zusammenarbeit GmbH).


Mida Pariisi lepe 2016 tegelikult tähendab juhul kui seda ikka täita soovitakse/ suudetakse? Vaata vaata D. Trump‘i otsuse poolt ja vastuargumente SIIT ja SIIT.

*Ettekannet illustreerinud slaide näed siit: R. Lehtla – Paris Climate Deal

Paris-Agreement_Logo_EN_size

Jätka lugemist

Islamialdis Euroopa ja õigeusklik Venemaa. J. Raudsepp

Sildid

, ,

Jüri Raudsepp – ettekanne Eesti Rooma Klubis, 09-mai-2017

Islamist nii ja teisiti

Raudsepp_Jüri.IMG_7293Islam tähendab allumist, allaheitmist, andumust Jumalale – Allahile. Islam on ainujumalale andumise religioon, seega kompromissitult monoteistlik. Kui islamis kõneldakse usklike kogudusest, siis mõeldakse selle all mitte kogudust kristliku kiriku mõttes, vaid muslimite ühiskonda, mida tähistab araabiakeelne sõna umma (rahvas). Viimane tähendab ka muslimite ülemaailmset kogukonda, kus iga muslim on Muhamedi õpetuse järgi teisele muslimile vend. Täisväärtuslikud inimesed on ainult umma´sse kuuluvad muslimid.1

Jätka lugemist

Eesti Rooma Klubi avaldus Rail Balticu kohta

Sildid

, , ,

Vaata pressikonverentsi 20-04-2017,
kus peale Eesti Rooma Klubi esinesid
ka Raudteelased ja Meremehed.


RAIL BALTICu RAJAMINE UUELE OTSETRASSILE ON LÄBI MÕTLEMATA OTSUS!

Eesti Rooma Klubi avaldus

  1. märtsil 2017 saatis minister Kadri Simson kooskõlastusringile Rail Balticu (RB) uue otsetrassina arendamise valitsuste vahelise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, taotledes selle menetlemist kiirkorras. Ilmne on valitsuse kavatsus ratifitseerida leping veel enne, kui valmivad tasuvusuuring ja Riigikontrolli audit projekti senise kulgemise hindamiseks.

Eesti Rooma Klubi ja paljud kodanikud ning kodanikuühendused on korduvalt juhtinud tähelepanu ja esitanud küsimusi nii Rail Balticu üldise kontseptsiooni kui ka selle mitmete aspektide kohta (vt. ERK avaldus nov. 2016: https://roomaklubi.wordpress.com/2016/11/). Seda eriti pärast aastal 2011 valitsuse salastatud motiividel tehtud otsust rajada RB uuele otsetrassile.

Jätka lugemist

Inimkonna põhihäda – kohastumatus ülimuutustega­. Kärdler vs Vooglaid

Sildid

, , , ,

Kommentaarid: Ülo Vooglaid (Ü.V. taandega kursiiv )

Arvamus: Tiit Kändler 7. aprill 2017, Postimees


Kändler 2014Valgus valib enesele tee, mis viib kiiremini sihile. See tuleneb füüsikalises maailmas kehtivast vähima mõju printsiibist. Ometi pole valgusosakestel teadvust. Inimene valib tee, mis vajab vähimat pingutust. See maksab kätte ajastul, mil toimuvate muutuste kiirus ületab inimese kohastumisvõime. Praegu elame ühel sellisel ajastul. Kõik meie suured hädad on lõppkokkuvõttes tingitud sellest, et inimene ei suuda kohastuda keskkonnaga sama kiirelt, kui see muutub.

Jätka lugemist

Seitse minutit olukorrast EV-s. A. Tarand

Sildid

, , ,

Pärnu pleenum Loomeliitude 1987 mälestuseks 02. aprillil 2017

Lp. loojad!
Jämedas arvestuses – inimarengu indeksi järgi – on EV tõusnud vahemikus 1995- 2014 riikide võrdluses kuuekümnendalt kohalt 30-le kohale, kordagi kohanumbreis tagasi kukkumata (nagu näiteks Eestile 2013.a. kannule jõudnud Leedu on praegu jälle 37-s.) Eesti on sel kümnendil möödunud EL kaaslastest Ungarist, Poolast, Portugalist ja Küprosest ja väga lähedal Kreekale, Tśehhile, Itaaliale ja Hispaaniale. Tõsi-pigem nende maade languse kui meie suure tõusu tõttu. Põhjuste otsimine viiks siin pikale, kuid Ungari ja Poola puhul võib vabalt üks nendest olla kahetsusväärne demokraatiast kaugenemine. Kokkuvõttes – hoolimata kõigest, Eesti areng veerandsajandi jooksul on olnud sujuv, iseasi, keda selle eest tänada. Ma usun, et primaarne on meie minevikust ja suurelt jaolt kliimast pärit töökus, aga küllap jätkub kiitust mujalegi.

Jätka lugemist

Kuidas kadus solidaarsus Eestist? M. Hint

Sildid

, , , ,

Mati Hint Pärnus loomerahva aprillipleenumil (2. aprillil) 2017


Lugupeetavad!

Usun, et meie siin esindame Eesti südametunnistust. Selle usus pöördun teie poole. Meenutan ja muretsen.

1997 aasta juuli lõpu veetsime – mina ja minu abikaasa – Bourgogne’is (ajalooliselt Burgundias) perekond Blumide külalistena. Olin Pariisis ülemaailmsel lingvistide kongressil, kus minuga samas sektsioonis pidas ettekande Gilles Blumi abikaasa Riitta Välimaa-Blum. Gilles Blum on sõjaeelse ja sõjajärgse Prantsusmaa sotsialistist peaministri Léon Blumi suguvõsast. Ootamatult kutsusid nad meid kongressi järel külla oma tolleaegsesse maakodusse Bourgogne’is. Sõitsime mitu päeva ringi keltide ajaloo kõige traagilisemates kohtades (millest Jaan Kaplinski on kirjutanud luuletuse “Vercingētorix”). Kõnelesime ühiskondadest ja eriti Eestist. Eesti saatus oli neile tähtis, sest paar oli tutvunud turismireisil Tallinna, kui Gilles Blum töötas Helsingis Prantsusmaa saatkonnas. Nendest jutuajamistest kirjutasin palju üles ja olen ligi 20 aastat korranud järjest sagedamini üht Gilles Blumi lauset: “Kui te lasete hävitada solidaarsuse Eesti ühiskonnas, siis on teiega kõik.”

Jätka lugemist

Uusliberalismist ülikoolides. T. Kuurme

Sildid

, ,

Esinemine paneelis “Uusliberalism kõrghariduses”, ESAK10

Keel, milles räägitakse kõrgharidusest, on palju muutunud. Tänased märksõnad nii hariduses kui kõrghariduses kõlavad varasemast erinevalt: standardiseerimine, mõõdikud, plaanipärasus, võrgustumine, soorituskesksus, konkurents, kvaliteet, kontroll, projektipõhisus, meetodid, lisandunud on digipööre. See pole enam vaimsust ja haridust esindav, vaid toodangut andva asutuse sõnavara. Soome uurijad on öelnud: Ameerika ülikoolid on muutunud uurimistehasteks, kus haridus saab toodanguks ja kaubaks, õpetajad on koolitustoodete tootjad ja üliõpilastest saanud tarbijad.

Jätka lugemist

Läänemeresoomlase viimane karje. V. Mikita

Sildid

, , ,

Ilmunud on tekst, mille mõtestamiseta edasi minna ei saa. Nii arvab ka Eesti Rooma Klubi. Seetõttu läheme mööda oma traditsioonidest ja avaldame teksti, mis pole otse Klubist endast. Kahjuks on 25-02-2017 Postimees avaldanud selle tasulise lugemisena. Avaldame siinkohal teksti sellisena, nagu see ka ajalehes seisis.

Lisaks soovitame vaadata Plekktrummi
saadet teksti autori V. Mikitaga.


Jätka lugemist

Rail Balticu tasuvusuuring eeldab, et iga liikumisvõimeline pärnakas hakkab korra nädalas Riias käima. M. Hint

Sildid

,

Mati Hint, Eesti Rooma Klubi liige, kirjutab 19. veebruaril 2017 Eesti Päevalehes;

10. veebruaril võttis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium maha kümneaastase salastuse (“juurdepääsupiirangu”) valitsuskabineti nõupidamisele esitatud memorandumilt, mille põhjal valitsus tegi oma otsused Rail Balticu 1435 mm (Euroopa) rööpmelaiusega raudteeliini tasuvusuuringu lõpparuande ning Rail Balticut puudutavate edasiste tegevuste osas. Memorandumi esitas valitsuskabineti nõupidamisele 22. septembril 2011 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Peaministriks oli tollal kolmandat korda Andrus Ansip ja rahandusministriks Jürgen Ligi.

mati-hintSalastamine kestis ligi viis ja pool aastat. Selle aja kestel on Rail Balticu projekt jõudnud nii kaugele, et 31. jaanuaril kirjutasid kolme Balti riigi peaministrid alla otsusele ehitada Rail Baltic Tallinnast Poola piirini. Ka 2011. aasta memorandumis öeldakse väga selgelt välja, et Rail Baltic ulatub Tallinnast Leedu-Poola piirini. Kõik jutud kiirrongiühendusest Berliinini on olnud lihtsalt propaganda.

Jätka lugemist

Mõtisklusi mahe-Eestist rahvusriikluseni. R. Einasto

Sildid

, , ,

einasto 2Dr. Rein Einasto

Pisut põhimõistetest

Kui ütleme mahe, siis mõtleme kõigepealt ja kindlasti roheline ehk ökoloogiline, laiemalt bioloogiline, säästlik, pidades silmas kestlikuks elamiseks ja arenemiseks vajalikku Looduse ja Inimese harmooniat, inimese sümbiootilist kooselu Loodusega senisest sügavamalt ja avaramalt, rõhutades – Elu on pühadus. Kõigile neile mõistetele on ühisnimetajaks ökosüsteemsus, ei inimkesksus, ega ka looduskesksus, vaid ökokesksus (bioenergeetikat rõhutav), loodust ja inimest võrdselt vääriliselt käsitledes. Ökosüsteemsuse vaieldamatu järeldus: MAHE on kõigepealt PUHAS – puhas loodus, puhas toit, puhas elukeskkond: puhas õhk, selgeveelised järved ja jõed, looduslik reostamata põhjavesi, looduslikult kasvav mets, samuti loodusliku biorammuga (sõnnik, põhk, lehed, turvas, virts) väestatud põllupinnas. Puhtast, rikkumata loodusest ammutame täisväärtuslikku toitu, puhtas keskkonnas on parimad eeldused elada hingepuhtuses.

Jätka lugemist

Warming Climate – Melting Ice (Global Freshwater Resources). A. Tarand

Sildid

, , ,

Presented on the third conference of The High Panel on Water and Peace”,
December 7-9 2016 – San Jose, Costa Rica

by Andres Tarand

tarand-2

The main sources of the presentation are Scientific journals The Cryosphere (2016), Nature (2016), Science (2014, 2015).


The aim of this presentation is to offer latest scientific achievements and conclusions on the development of the Earth Cryosphere[1] in polar regions. It does not include alpine glaciers, which have been mankind´s water suppliers for centuries and are now monitored by the UN-Water or national governments.

Let us start from the Arctic where the ice sheets have entered a phase of dangerous instability.

Jätka lugemist

Põlevkivi ja põhiseadus. A. Tarand

Sildid

, , , , ,

tarand-2Avalduse on koostanud: Andres Tarand
1992–1994 Keskkonnaminister
1994–1995 Peaminister
2004–2009 Euroopa Parlamendi liige

Juba paar aastakümmet toimub meie põlevkivivarude ümber aktiivne tegevus, milles põhiline on elektrienergia tootmine ning kalli nafta aegadel ka põlevkiviõli tootmine. Siinjuures ei ole asjade käik toimunud kaugeltki vastavuses Eesti kaugemate sihtidega ning kehtivate seadustega.

Läheme tagasi aega, mil paarikuine taastatud Eesti Vabariik hakkas tegema endale põhiseadust. Oli aimatav, et tekkiv turumajandus võib oma nooruslikus tuhinas muutuda küllalt ohtlikuks loodusvaradele, kui kõik iseregulatsioonile usaldada. Formaalselt vanad seadused küll kehtisid kuni uute tekkimiseni, kuid praktikas need kedagi ei huvitanud. Selles olukorras näis õige kindlustada huvide reguleerimine põhiseaduse abil. Pärast pikka piiklemist Põhiseaduse assamblees sündisid kaks keskkonnakaitselist paragrahvi. Vastuseisu avaldasid teiste seas ka mitmed juristid, kuna sel ajal riikide põhiseadustes selliseid pügalaid ei leidunud. Eesti põhiseaduse referendumi ajaks[1] oli aga toimunud Rio de Janeiros UNCED[2] ning suhtumine keskkonda oli rahvusvaheliselt oluliselt muutunud. Põhiseadusesse vastavate sätete sisseviimisel on vahel pioneeriks peetud Costa Ricat, aga otseallikast kontrollimisel selgub, et Eesti jõudis siiski ligi kaks aastat ette. Aastaks 2002 oli keskkonnakaitse paragrahv ühel või teisel kujul lülitatud juba enam kui pooltesse ÜRO liikmesriikide põhiseadustesse.

Jätka lugemist