Tiiu Kuurme Repsi lävendi vastu

Sildid

, , ,

Eesti Rooma Klubi on aastaid püüdnud tuua mõistust ja mõistlikkust meie haridusse. Uued reformimise katsed nudivad seda aga vaatamata kõlavatele loosungitele (vt. SIIT) üha köndistunumaks. Kas nutitelefonid ja e-lahendused on ikka piisav kompensatsioon hooliva eestikeelse mõtestatud arengukeskkonna asemel? Kas PISA-prillid jäävadki tegelikkuse ohte varjutama?

Rooma Klubi ülesanne on vaagida erinevaid võimalikke tulevikustsenaariume ühe või teise tee valimisel. Ja siis need nähtavaks teha. Võimalik, et asjad poe ei head, ega halvad. Näitame lihtsalt, et “siis läheb nii”. Kui teame, siis on meie kohus sellest valjumalt rääkida. Kurdame, et teaduspõhine Eesti on kadunud. Kes selle tagasi peaks tooma?


ERK liige Tiiu võttis sõna päevauudiste saates AK

IMG_9794

mõtlejad ja ütlejad: Mati Hint ja Tiiu Kuurme

Reps kehtestaks gümnaasiumisse sisse saamiseks lävendi. Tallinna ülikooli kasvatusteaduse dotsent Tiiu Kuurme ütles, et lävendi seadmine looks koolides ebaterve konkurentsi õhustiku ning on järjekordne samm, millega lapsi üsna karmilt selekteeritakse.

Haridusminister Mailis Reps soovib, et tulevikus saaksid gümnaasiumisse sisse vaid need, kelle põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne on vähemalt 3,75. Kõik, kes lävendit ei ületa, saadetakse kutsekooli.

Kuurme tõdes “Aktuaalsele kaamerale” antud intervjuus, et selline idee on ehmatav. “See on järjekordne samm laste kvantifitseerimise juures ja üsna karmilt laste selekteerimise juures. Sellel on omad tagamaad, mille üle ei ole vist päris põhjalikult järele mõeldud, mida see ikkagi tähendab koolikeskkonnale, kuidas see mõjustab koolisuhteid, laste omavahelist läbisaamist ja suhtumisi. Seal on terve galerii igasuguseid asjaolusid,” selgitas ta.

Kuurme hinnangul võib ministri idee tuua kooli ebaterve konkurentsi õhustiku. “Selle taustal rääkida mingist koostööst oleks juba ikka väga silmakirjalik, kui lapsed niimoodi konkureerima pannakse. Ja mis on kõige tõsisem asi – koolihinne ei ütle ju väga palju inimese kohta. Inimene on ikka palju keerulisem kui see üks koolihinne ja igaühel on lugusid, kuidas teda hinnati ebaõiglaselt, subjektiivsest hindamisest ja hindega karistamisest. Seal, ma kardan, tuleb mängu ka hirmufaktor palju tugevamini kui praegu on,” rääkis dotsent.

Kuurme sõnul ei ole põhikooli lõpp õige aeg, millal otsustada noore tuleviku üle. Ta selgitas, et tänapäeval on lastel oma identiteedi loomine väga raske ja laps loob seda kooliaastate jooksul. “Kui ta on niisuguse hindesurve all, siis see raskendab tal iseendas selgusele saamist ja ta paigutatakse kuhugi ära, ilma et ta ise jõuaks täiele arusaamisele, kuhu ta sobiks, kuhu ta ise minna tahaks. Selles mõttes ütleks, et hariduse sügavamas mõttes on tegu siin väga instrumentaalse suhtumisega inimesse,” ütles Kuurme.

Tiiu hinnangul teeks Repsi idee kutsekoolidele kahju.

“Kutsekool saab mõne jaoks nagu karistusasutuseks. Ja kes ei oleks kuulnud, kui õpetaja klassitunnis ähvardab, et sina keskkooli ei lähe, kõlbad ainult kutsekooli. Ja nüüd selline asi saab jälle päevakorda. Aga kutsekoolid on lugupeetud asutused, nagu Soomes on tung ametikoolidesse, sinna ei pea kedagi sundima,” rääkis Kuurme.

Sõna on võtnud ka teised hariduseksperdid: Katrin Poom-Valickis: lävendi seadmise asemel tuleks õpilasi hoopis nõustada. Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi dotsent Poom-Valickis ütles Vikerraadio saates “Uudis +”, et gümnaasiumisse pääsemiseks riikliku lävendi seadmine peidab endas mitmeid ohte ja keskenduda tuleks hoopis õpilaste nõustamisele edasise haridustee suhtes.

“Paraku ei ole alati see hinne kõige parem mõõdupuu selleks, et õppija tuleviku arengupotentsiaali hinnata või ka tema hetkel olemas olevaid võimeid,” kommenteeris Poom-Valickis. Poom-Valickise hinnangul kahjustab lävendi idee sellisel moel ellu viimine ka kutsekoolide mainet.

“Me oleme ju ka aastaid rääkinud ka sellest, et kutsekool ja kutsekooli valik ei ole tihtipeale populaarne ja väga palju näinud vaeva sellega, et kutsekoolide mainet tõsta ja kutsekoolid teevad ka suuresti väga head tööd,” ütles ta. Samuti tõi ta välja, et lävend võib viia hinnetega manipuleerimiseni. “Mis on ikkagi õppimise eesmärk? Kas see on oskamine, mõistmine või pelgalt hinne?”

Poom-Valickise sõnul tuleks hoopis mõelda, kuidas tõhustada põhikoolis nõustamissüsteemi, et õpilased oskaks oma hariduse suhtes õigeid valikuid teha. “Siin ongi see koht, millele me tegelikult peaksime mõtlema, et kuivõrd ja kuidas me neid noori inimesi nõustame, kuidas me aitame neil aru saada, mis võiks olla neile sobivad erialavalikud, õppimisvõimalused ja ka anda rohkem informatsiooni kutsekoolide ja kutseõpingute kohta,” rääkis Poom-Valickis.

vaata, mida arvas Tiiu ESAK10 konverentsil uusliberalismist hariduses

Advertisements

Palju õnne, prof. emer. Mati Hint

Sildid

,

Jätkuvat vaimujõudu, kindlameelsust ja sirget vaadet kõige õnne kõrval soovib lugupeetud kultuuritegelasele, rahvaliikumiste juhile ja ühele Eesti Vabariigi loojale Rooma klubi.

Tallinna Ülikooli esimese auliikme juubelikonverents toimub 08. septembril 2017. Kohast teavet otsige Emakeele Seltsi kodulehelt või Tallinna Ülikooli omalt.

Kohtumiseni konverentsil!

Emeriitprofessor Mati Hindi 80. juubeli kõnekoosolek
08.09.2017, kell 14:00-17:00
Tallinna Ülikool, A-325

Tallinna ülikooli auliikme, emeriitprofessor Mati Hindi juubeli tähistamine toimub Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi ja Emakeele Seltsi korraldusel. Ettekannetega esinevad Mati Hindi kolleegid ja õpilased.

Ettekanded:

  • Karl Pajusalu “Ei saa me läbi liivita…”
  • Annekatrin Kaivapalu “Analoogia keeles ja keeleõppes”
  • Tõnu Tender “Mati Hint Keele ja Kirjanduse Instituudi „kirja pandud asjade maailmas“
  • Jaak Urmet „Keelekasutus. Vastalise märkmeid“

Järgnevad sõnavõtud ja õnnitlused.

vt. ka

Suvi lõpeb, töö aeg algab

Sildid

, , , , ,

Head roomaklubilased ja külalislugejad,

Uue hooaja esimene koosolek toimub planeeritult 12. septembril kl 4, teada-tuntud kohas. Külalistel palun ette registreerida. Kuni pole tehtud muutvaid otsuseid, kohtume ikka iga kuu teisel teisipäeval. Uue hooaja plaanidest siis juba täpsemalt.


Suve lõpp on aeg Eesti II sünnipäeva tähistamiseks. Siin võtmerolli mänginud mehed juhivad ka Eesti Rooma Klubi (analüüsijate ja tuleviku prognoosijate kogu) – president Andres Tarand, auesimees Arnold Rüütel, juhatuse liige Indrek Toome. Katkeid nende meenutustest:

Andres Tarand: poliitikas on liiga palju teineteisele ärapanemist

Stenbocki majas avatati Eesti peaministrite fotosein, kus on esindatud kõigi Eesti Vabariigi endiste peaministrite portreed. Intervjuudes Tallinna Televisioonile arvas Andres Tarand (PM 1994-1995), kes võttis ameti üle Mart Laarilt, et Eesti esindajad Euroopa omadele alla ei jää, kuid liiga palju on üksteisele ärapanemist ja käitumine pole väärikas; ei otsita kokkuleppeid vaid võimalust teist alandada. See on olnud põletikuline meil juba 25 aastat, oleks aeg õppida. Mõtteavaldust Tarandilt ja teistelt vaata Tallinna TV klipist siin. PM’d ei ole ka päevapoliitikas sama salga mehed.


Indrek Toome sündmustest 1991: “Selle otsuse eest sai saalis võideldud!”

26 aastat tagasi oli Indrek Toome Eesti Vabariigi Ülemnõukogu väliskomisjoni esimees. Koos teiste rahvasaadikutega oli ka tema Toompeal arutlemas ühe Eesti ajaloo kõige tähtsama küsimuse üle. Aasta tagasi tehtud intervjuust: Aeg oli ääretult ärev, sest ma olin selleks ajaks juba väga kaua elanud Nõukogude Liidus, ning tema poliitika ning jõuliste ja veriste käitumistega väga hästi kursis. Ma teadsin väga hästi, et on võimalik kasutada jõudu – ja verist jõudu. Aga minul küll mingisugust hirmu ei olnud, et kui me taastame iseseisvuse, siis peaksime midagi kartma.


Arnold Rüütel: Mul soovitati minna põranda alla. Ütlesin, et ma ei lahku!

Rüütel räägib: “Ma sain 19.augustil hommikul kell 6 teada, et on välja kuulutatud putš. Soovitati mul lahkuda ja minna põranda alla, sest mind arreteeritakse,” räägib toonane Ülemnõukogu esimees Rüütel ärevatest hetkedest putši hommikul. Tegutseda tuli otsustavalt,  Rüütel seda ka tegi:”Ma ütlesin, et ma ei lahku, jään omale kohale ja kutsusin kokku need kolm isikut (Ülemnõukogu esimees, juhataja ja peaminister). Järgnevalt võtsime vastu otsuse, et me ei allu putšile.”


*Enne, kui kohtume, on meil õnnitleda omad augustikuu sünnipäevalapsed:

sünnipäevad

Mati Hint (juubel!), Ülo Vooglaid ja Reigo Lehtla. Septembri algul saab aasta vanemaks Kaja Kärner. Indrek Toome, Margus Punab ja Urmas Tartes on kõik sündinud samal mihklikuu päeval – 19. Kuu lõpetavad tähtpäevadega Heiki Kongi ja Jüri Martin.

Head vabariigi sünnipäeva ja mahlakat suve lõppu!

Eesti Looduskaitse Selts 50

Sildid

,

Eesti Looduskaitse Selts, see Eesti Rooma Klubi emaorganisatsioon – ellukutsuja, sünnitaja, hoidja ja taskuraha korraldaja – pidas 2017. a. juuli viimasel nädalavahel on 50. suvist kokkutulekut Porkunis ja Lääne-Virumaa maastikel. Ühtlasi toimus Eesti Looduskaitse Seltsi 18. kongress.

Eesti Looduskaitse Selts toetub oma meenutustes ajale, mil teadlase loomulikuks ülesandeks oli ka ühiskonna aktiivne ja tooni andev mõjutamine. Teadlane oli isiksus. Isiksus ei jää märkamata. Ta on loomulikult arvamistes eestvedaja, moodsa sõnaga liider. Jaan Eilart (1933-2006) on üks neist, keda tuleb tänada ühiskondliku mõtlemise suunamise eest reas looduse kaitse >> keskkonna kaitse >> kultuuri ja rahvusriikluse kaitse. Nii nagu igal liigil on õigus elule oma keskkonnas ja oma arengutempode rajal, nii ka igal rahval. 1957, sügaval nõuka-ajal, asuti tema eestvedamisel Tartu Ülikoolis õpetama õppeainena looduskaitset, 1958. aastal asutas ta Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR), väidetavalt vanima tudengite looduskaitseühenduse maailmas. 1969. aastal juhtis Jaan Eilart  NSVL esimese rahvuspagi rajamist Lahemaal, hiljem osales juhendajana Komi, Armeenia ja Tadžikistani rahvusparkide loomisel. Hakkasid süvenema arusaamad planeedist Maa kui ühtsest ja ühendatud süsteemist, ilmusid “Hääletu kevad”, “Kasvu piirid”, tekkis Eesti Rooma Klubi, mille üheks asutajaks ka Eilart. Roomaklubilased, sh. klubisse kuuluvad eesti akadeemikud, on neid mõtteid aastakümnete vältel aktiivselt edasi arendanud. Vt. kas Youtube’ist, ERR arhiivist või vt siit nt. Rein Einasto mõtteid sel teemal.

Seekordse, Eesti siiani suurima MTÜ kokkusaamise paigaks oli valitud omapärane Porkuni – selle ujuvad saared, tühjenev ja täituv järv, kaunis loodus ja rikas kultuurilugu peegeldab mitmemõõtmeliselt ELKS traditsioone. Üheskoos tamme istutamine, loodus- ja kultuuriradade uurimine sidus Eesti ja kohaliku Läänemere ja rahvusvahelisega ning lihtsa ja maise kuninglikuga (vt. pilte).

Seekordne auliikmete nimetamine seltsi endise esimehe J. Riisi ettepanekul oli saagirohke just ELKS pojale Eesti Rooma Klubile – neljast 2017 auliikmest kaks on aktiivsed Eesti Rooma Klubi juhtfiguurid – nomineeritud said ERK president Andres Tarand ja tegevsekretär Juhan Telgmaa. Nii Seltsi auesimees kui ERK liige President Arnold Rüütel pidas kohase kõne.

ELKS kongressi toimumiskohaks oli Mädapea mõis. Ka see sümboolne ju – mõisakultuur, mis hoiab ühes legendid, päritolu, kultuuri luues seosed inimeste, koha ja olude vahel keele kaudu on osa meie keskkonnast. Ja see on unikaalne ja kordumatu. 101 delegaati üle Eesti otsustasid:

  • Kaasajastada Põhikirja
  • Värskendada juhatust
  • Olla tugevamalt sidustatud kogukondlikult ja riigi tasandil ülesannetega, mida uus muutuv aeg meie ette seab
  • Leida paremat kandepinda ja näidata julgemalt Seltsi kui mittepoliitilise ühiskondliku liikumise võimalusi ja jõudu oma kodukoha, sh. Eesti elu kujundamisel

Muidugi käisid ühisolemiste juurde V. Mikita, lõke, Henn Rebase akordion ja suvi looduses. Tallinn ja EL eesistumine, liiklussegadused ja telekamaksud – kõik selle sai korraks unustada, et laadida ennast tegusaks uueks hooajaks. See ei tähendanud tõsiste teemade eitamist. Otse vastupidi – eesti rahvuskivi pae väärtustamine, pääsupojad akna taga, Eesti maastikud, kohalik toit, kohalik ettevõtlus – just see on nurk, mis poliitvaidlustes vahel unustatakse. Mil määral ja milleks me neid väärtusi ümber kujundame? Kas need on parteipoliitilised või rahvuslikud otsustused, kes neid tegema peaks ja on volitatud tegema.? Ka ELKS ei saa neist küsimustest mööda. Eesistumisel näitame uhkusega oma metsi ja loodust. On see kestlik? Mis on mille arvelt? Peame ühendama Säästva Arengu, projektid ja kohalikud eksperdid. Kas oleme olnud selles teaduse ja teadmistega kooskõlas, kas oleme olnud piisavalt järjekindlad? Meid ajavad segadusse KOV valimised, reformid ja sageli vahetuvad ministrid – ka ELKS esimees Vootele Hansen kinnitas korduvalt, et peame pea selge hoidma ja rahva enda seltsid ja klubid, mitte mõtted vaid otsused ja teod või tegemata jätmised määravad, milline on see Eestimaa, mille oma lastele ja lastelastele pärandame.

Tagasi väikse poja Eesti Rooma Klubi juurde:

Kas Eesti Rooma Klubist saab kunagi ka päris iseseisev ja tululik ühing, näitab aeg. Ja uus hooaeg algab juba septembris. Ka Klubil seisavad emaühingu eeskujul ees enesele otsa vaatamine, selgete sihtide seadmine ja jõukohaste ülesannete kavandamine. Globaalne algab siit, täna ja igaühe võimetekohasest kaasalöömisest.

 

 

pildid tegi T. Stewart

Arvamusfestival AF2017

Sildid

, ,

Kukeseene-hooajast on saanud hapukurgi- ja peagi puraviku hooaeg. Üle lõkke hüppamised ööta ööl on jälle tehtud, julgemad on sellesuvise varba vette kastmise läbinud. Koolilõpetamiste asemele on tulnud pea igas peres sisse astumiste ja varsti esimese koolipäeva aeg.

Arvamusfestival_2017_logoTraditsiooniliselt tõmbas arutelude- ja debattide-vaiksele suvele joone alla Paide Arvamusfestival. Seekord siis AF2017 logo all. Arvamustest on saanud eesti muidu vaikse, loiu ja killustunud ühiskonnaliikumise osa nii Arvamusfestivali klubi näol. Aruteluõhtud on avatud kõigile huvilistele. Teisalt on igale aktsioonile ka re-aktsioon. Nii on sündinud eel-arvamusfestivalid (toimus sel aastal Hiiumaal). Eesti keeles saab see eel- kena mitmetähenduslikkuse – osalt nagu soojenduseks suvisele päris-arvamusfestivalile, teisalt võimalusele mitte olla liig nõtke muutuste suhtes ühiskonnas ja maailmas üldisemalt.

Paides koguneti sel aastal 11-12. augustil. Ikka vanas kohas ja tuntud formaadis.

Endiseks on jäänud ka see, et Eesti Rooma Klubi liikmeid võib leida mitte niivõrd kuulajate kui pigem aktiivsete arvajate ja ühiskondliku mõtte suunajate seast.


Ilm – ka sel aastal lubati festivalile vihmast ilma. Tegelikkuses õnnestus olla tunnistajaks sajandi tormile. Oma kava – uuendusena sai igaüks koostada oma festivalikava. Kahjuks oli selle aasta festivali veebikujundus nii vilets, et kava jälgimine on tõeline katsumus.

CaptureEelmise aasta esinejatele (E. Ergma, O. Tammemäe, J. Telgmaa, Ü. Vooglaid) kõrvale on ennast tugevalt tõstnud Tiiu Kuurme ja Kaupo Vipp. Esines ka ERK endine liige akad. E. Ergma.

Vaata siit:

Lisaks on meediakanalid teinud omad valikud: ERRÕhtuleht.


*Kui mõni ERK esineja salevestus on silmade vahele libisenud, andke palun teada (vt. kontaktid). Nagu ikka, püüame oma klubi esinemised ja arvamused parimal võimalikul moel teieni tuua.

Suvelugemist: ametikirjadest

Sildid

, ,

CaptureAmetikirja mõistet Eesti seadusandlus ei kasuta ega sätesta. Ometi pole ametikirja kui kommunikatsioonivahendi ja riigijuhtimise hoova osatähtsus digiajastul sugugi vähenenud.

Vaatamata kohustavatele seadustele ei kipu ametnikud, kellede käes riigi valitsemisel ja juhtimisel suur osa võimust, “rahva” pärimistele vastama. Sama laieneb ka tippametnikele nagu president ja peaminister ning nende bürood. Kodanikud on püüdnud isegi kohtust abi otsida. …neile ei vastata.

J. Uibu on püüdnud selgitada, mis see on, mille toimimatusest käib jutt ning kutsub ka suvisel ajal kaasa mõtlema.

Lokaalravitsus globaalpohmelusele

Sildid

, , , ,

Telli nüüd!ERK liikme Kaupo Vippi uus raamat on ilmunud. Raamatule on eessõna kirjutanud Eesti Rooma Klubi nimel klubi president A. Tarand. Raamatu tutvustused toimusid juulis 2017 Kuresaares, Tartus ja Tallinnas.

Kui Kaupo esimene raamat analüüsis muutusi tänases maailmas ja trende ning suundumusi, mida tasub märgata, siis teine järjeteos püüab vastata küsimusele „mida teha?“. Raamat oli juba enne ilmumist praktiliselt läbi müüdud.

 


Uuri siit, mis raamat see on ja miks seda juba täna tellima peaks. Kuula, mis Kaupol endal öelda on. Raamat on järg eelmisele, viimseni läbi müüdud raamatule:

Vipp, K. 2014. Globaalpohmelus. Naftatipuvaade tööstusühiskonnale

ERK hooaeg 2016-2017

Möödunud 2016-2017 hooaeg oli mitmes mõttes eriline Eesti Rooma Klubi ajaloos – toimusid mitmed olulised muutused liikmeskonnas, esile tõusetusid uued suunad klubi tegevuses, palju rohkem ja julgemalt kui varem astuti avalikkuse ette poliitiliselt tundlike teemadega.

Eesti Rooma Klubi ja selle liikmed võtsid terve aasta jooksul aktiivselt sõna nii kirjutavas pressis, teles kui raadios, esinesid pleenumitel, ümarlaudadel, kohtumistel riigi kõrgeimate esindajatega. Teemadest tõusid veel teravamalt üles juba aastaid fookuses olnud:

  • Demograafiline olukord Eestis
  • Riigi juhtimine
  • Mõistlik ja kestlik majandamine
  • Eesti kui rahvusriigi huvid
  • Euroopa Liidu muutuv keskkond

Nende teemadega jätkab klubi ka uuel hooajal, mis algab juba septembris 2017.

ERKile on ette heidetud, et pole suudetud esitada Rooma Klubi põhieesmärgiks olevat – tulevikuprognoosi ei lokaalses ega globaalses perspektiivis. Osalt on seda ülesannet kandnud koduleht, kust on võimalik esinemisi ja esitlusi koondada teemade, märksõnade või esinejate kaupa. 2017 on ka siin toonud uuendusi – Eesti Rooma Klubi liikmetelt on sel hooajal ilmunud mitu teost, millega püütakse üldistada kas oma teadusharu filosoofia muutusi (A. Leps) või isegi maailmamajanduses toimuvate trende selgitada ja negatiivsetele mõjudele vastu seismise võimalusi pakkuda (K. Vipp). Need teosed said elujõu mitte küll veel klubi nime all, kulu ja kirjadega kuid klubi toetusel ja tagatisega.

Soovime seda liini jätkata ning toetada ka edaspidi analüütilist sekkumist nii Eesti, Euroopa kui maailma üldiste trendide teadvustamisse ja teavitamisse. Kõik, kes tahavad Eesti Rooma Klubi selles mistahes viisil toetada, palume lahkesti ühendust võtta. Ilmusid ka A. Sirendi filosoofilise triloogia kolmas osa ja loodusnähtuse ülevaade Eestis (A. Tarand).

Meenutuseks:

Hooaja viimasel koosolekul esinesid maikuu lühiettekannetega klubi liikmed:

  1. L. Utno – demograafiagrupi loomisest. Töörühma kavad ja külalistele avatud koosolekute materjalid ilmuvad erilehele.
  2. R. Lehtla – Pariisi kliimalepe – mida see tegelikult tähendab?! Vaata edasi SIIT
  3. T. Stewart – Teadmusloome sotsiaalteadustes. Vaata edasi SIIT
  4. H. Saarm
  5. Klõpse hooaja viimasest koosolekust näeb siin.

2016 aastal Eesti Rooma Klubiga seotut vaata veel SIIT.

 

2017 kevadel esinesid:

Kuupäev Teema Ettekandja
10. jaanuar Jätkame SE21 arutelu Prof. Erik Terk
14. veebruar Ökosüsteemsusest ja rahvusriiklusest tuleviku-ühiskonnas. Ökosemiootiku vaatenurk/ kokkuvõte ilmub kodulehele Prof. Kalevi Kull
14. märts “Tõejärgne ühiskond”: kuhu oleme jõudnud, mis saab edasi? Raul Rebane
11. aprill  Eestluse kestmisest Mati Heidmets
9. mai  Põhiettekanne: Islamialdis Euroopa ja õigeusklik Venemaa

Lühiettekanded (á 20 min) klubi liikmetelt -– mis on tema uurimisalas aktuaalset ja millega on ettekandja rikastanud globaalset mõttejõudu või teadmust

 Jüri Raudsepp

 

 

Kas Rail Baltic tuleb ikkagi?

Sildid

,

19-juunil 2017 kl. 13:30 hääletas EV Riigikogu täiskogu istungil Rail Balticu küsimuses järgmiselt:

Kohal 90 saadikut, neist:

  • 63 hääletasid poolt
  • 20 vastu
  • 7 ei hääletanud
  • erapooletuid polnud

Hääletuse tulemused saadikute kaupa on näha SIIN. Riigikogu erakorraline istungjärk, 19. juuni 2017 on täismahus näha SIIN (RB küsimus alates 1h 05 min kuni lõpuni).

Sellega on läbi ajastu “enne 449 SE II hääletust EV riigikogus”.


rbHääletusele eelnenud ööl edastati veelkord kõigile Riigikogu saadikutele nn. 222 kiri palvega mitte hääletada praegusel kujul esitatud projekti poolt. Enne hääletamist esitasid viis seltsi-klubi riigikogule veelkordse palve jätta Rail Balticu lepe sellisena ratifitseerimata. Need olid Eesti Rooma Klubi, Eesti Loodusuurijate Selts, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Geograafia Selts ja Avalikult Rail Balticast ühendus.

Pöördumine riigikogu poole:

Audiitorfima Ernst & Young on teinud projekteeritava Rail Balticu ehituse ja toimimise tasuvusanalüüsi.

Paraku ilmneb selle dokumendi detailsemal uurimisel, et selles sisalduvad paljud vasturääkivused, vead ja ebatäpsused, seda nii kaubavedude kui reisijateveo arvutustes, ehitusprotsessi kuludes ja paljudes muudes küsimustes.

Eriti murelikuks teeb see, et tasuvusanalüüsis on tugevasti alahinnatud trassi mõju looduskeskkonnale ning piirkonna sotsiaalmajanduslikule ja regionaalsele arengule, mis lõpptulemusena toob loodetava kasu asemel Eesti riigile märkimisväärse kahju.

Ühtlasi selgub, et peale tasuvusarvutustes tehtud oluliste vigade parandamist ei ole Rail Balticu projekt EL abikõlbulik.

Mitmetele puudustele on tähelepanu juhtinud ka EV Riigikontroll.

Soovitame seetõttu tungivalt riigikogul jätta sellisel kujul Rail Balticu lepe ratifitseerimata ning enne uute ja siduvate otsuste tegemist põhjalikult analüüsida Rail Baltic arendamisega seotud riske ning läbi viia põhjalik sõltumatult tellitud tasuvusanalüüsi auditeerimine ning uus alternatiivseid raudtee lahendusi võrdlev analüüs.

Andres Tarand, Eesti Rooma Klubi president
Oive Tinn, Eesti Loodusuurijate Seltsi president
Jaan Riis, Eesti Looduskaitse Seltsi esimees
Mihkel Kangur, Eesti Geograafia Seltsi president
Priit Humal, Avalikult Rail Balticust juhatuse liige

Pariisi kliimaleppest. R. Lehtla

Sildid

, , ,

2016/2017 hooaja ettekandekoosolekud lõpetasid kolm lühiettekannet klubi liikmetelt. Nende hulgas Reigo Lehtla – bioloog, keskkonna-ekspert ja audiitor (Deutsche Gesellshaft für Internationale Zusammenarbeit GmbH).


Mida Pariisi lepe 2016 tegelikult tähendab juhul kui seda ikka täita soovitakse/ suudetakse? Vaata vaata D. Trump‘i otsuse poolt ja vastuargumente SIIT ja SIIT.

*Ettekannet illustreerinud slaide näed siit: R. Lehtla – Paris Climate Deal

Paris-Agreement_Logo_EN_size

Jätka lugemist

Islamialdis Euroopa ja õigeusklik Venemaa. J. Raudsepp

Sildid

, ,

Jüri Raudsepp – ettekanne Eesti Rooma Klubis, 09-mai-2017

Islamist nii ja teisiti

Raudsepp_Jüri.IMG_7293Islam tähendab allumist, allaheitmist, andumust Jumalale – Allahile. Islam on ainujumalale andumise religioon, seega kompromissitult monoteistlik. Kui islamis kõneldakse usklike kogudusest, siis mõeldakse selle all mitte kogudust kristliku kiriku mõttes, vaid muslimite ühiskonda, mida tähistab araabiakeelne sõna umma (rahvas). Viimane tähendab ka muslimite ülemaailmset kogukonda, kus iga muslim on Muhamedi õpetuse järgi teisele muslimile vend. Täisväärtuslikud inimesed on ainult umma´sse kuuluvad muslimid.1

Jätka lugemist

Eesti Rooma Klubi avaldus Rail Balticu kohta

Sildid

, , ,

Vaata pressikonverentsi 20-04-2017,
kus peale Eesti Rooma Klubi esinesid
ka Raudteelased ja Meremehed.


RAIL BALTICu RAJAMINE UUELE OTSETRASSILE ON LÄBI MÕTLEMATA OTSUS!

Eesti Rooma Klubi avaldus

  1. märtsil 2017 saatis minister Kadri Simson kooskõlastusringile Rail Balticu (RB) uue otsetrassina arendamise valitsuste vahelise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, taotledes selle menetlemist kiirkorras. Ilmne on valitsuse kavatsus ratifitseerida leping veel enne, kui valmivad tasuvusuuring ja Riigikontrolli audit projekti senise kulgemise hindamiseks.

Eesti Rooma Klubi ja paljud kodanikud ning kodanikuühendused on korduvalt juhtinud tähelepanu ja esitanud küsimusi nii Rail Balticu üldise kontseptsiooni kui ka selle mitmete aspektide kohta (vt. ERK avaldus nov. 2016: https://roomaklubi.wordpress.com/2016/11/). Seda eriti pärast aastal 2011 valitsuse salastatud motiividel tehtud otsust rajada RB uuele otsetrassile.

Jätka lugemist

Inimkonna põhihäda – kohastumatus ülimuutustega­. Kärdler vs Vooglaid

Sildid

, , , ,

Kommentaarid: Ülo Vooglaid (Ü.V. taandega kursiiv )

Arvamus: Tiit Kändler 7. aprill 2017, Postimees


Kändler 2014Valgus valib enesele tee, mis viib kiiremini sihile. See tuleneb füüsikalises maailmas kehtivast vähima mõju printsiibist. Ometi pole valgusosakestel teadvust. Inimene valib tee, mis vajab vähimat pingutust. See maksab kätte ajastul, mil toimuvate muutuste kiirus ületab inimese kohastumisvõime. Praegu elame ühel sellisel ajastul. Kõik meie suured hädad on lõppkokkuvõttes tingitud sellest, et inimene ei suuda kohastuda keskkonnaga sama kiirelt, kui see muutub.

Jätka lugemist